1-05-1335\1

Kriminaalasi nr. 1 – 05 – 1335 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 13.02.2006.a. Harju Maakohtu kohtunik: Alari Möldre sekretär: Kairit Mikkini juuresolekul prokuröri abi: Aleksander Tšitšerovi kaitsja: Veljo Viiloli osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas kriminaalasja J.M, , rahvuselt eestlane, EV kodanik, keskharidusega, vabaabielus, ülalpidamisel kaks alaealist last, töötab OÜ-s Puhteks autojuhina, , varem kriminaalkorras karistatud: 16.06.2004.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 3 kuulise vangistusega, KarS § 74 lg.1 ja lg.3 sätete kohaldamisega tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga, kohaldades KarS § 50 lg.1 sätteid võetud ära mootorsõiduki juhtimisõigus 6 kuuks varem väärtegude toimepanemise eest korduvalt karistatud süüdistuses KarS § 424 järgi Asja kohtulikul arutamisel kohus t u v a s t a s: J.M-t süüdistatakse selles, et tema, olles 16.06.2004.a. karistatud kriminaalkorras Harju Maakohtu poolt KarS § 424 alusel 3 kuulise vangistusega tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks, uuesti, 28.05.2005.a. kell 09.55 juhtis Tallinnas, Sõpruse pst.-l maja nr. 244 juures mootorsõidukit Opel Astra reg. nr. 226 ARC, olles joobeseisundis. Seega J.M, omades kehtivat karistust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud J.M seletas, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Lisades kohtuistungi käigus ka seda, et kuna eelmisel päeval oli avarii, siis võttis ta õhtul viina. Kaitsja Veljo Viilol asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid tõendeid: - 16.06.2004.a. Harju Maakohtu kohtuotsust kriminaalasjas nr. 1/1 – 373/04.(t.l. 3 - 4); - väärteoprotokolli 28.05.2005.a. nr. AB 723831.( t.l. 5 – 5 pö.); - protokolli alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel.(t.l. 6 – 6 pö.); - menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis J.M enda poolt 28.05.2005.a. antud ütlusi selle kohta, et ta juhtis mootorsõidukit Opel Astra numbriga 226 ARC. Ta oli võtnud eile - - õhtul viina ja alkomeeter tuvastas kerge joobe, mida ta ise ei uskunud. Ta ei oma politsei suhtes pretensioone. Ta sõitis eilse avarii pärast Ehitajate tee 109 kindlustusse. Ise ei uskunud, et tal hommikul joove tuvastatakse. (t.l. 7 – 7 pö.); kahtlustatava J.M enda poolt 14.11.2005.a. antud ütlusi selle kohta, et jah ta on toime pannud kuriteo, milles teda kahtlustatakse. Oma süüd ta tunnistab täies mahus. 2004 aasta suvel teda karistati kriminaalkorras tingimisi vabaduskaotusega ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 – ks kuuks. 28.05.2005.a. hommikul ta sõitis kindlustusse ning Sõpruse pst.-l teda peatas politsei. Koha peal tal tuvastati kerge alkoholi joove, millega ta nõustus ja ekspertiisi läbi viimist ei soovinud. Koha peal ta oma käega kirjutas seletuse, mis vastab tõele ja ta jääb nende ütluste juurde. Puhtsüdamlikult kahetseb oma tegu. (t.l. 17 – 19). jt. kriminaalasja materjale. Kohus, kuulanud ära kohtualuse süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas 16.06.2004.a. Harju Maakohtu kohtuotsust kriminaalasjas nr. 1/1 – 373/04, väärteoprotokolli 28.05.2005.a. nr. AB 723831, protokolli alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli ning süüdistatava J.M poolt nii kohtuistungil kui ka kohtueelsel menetlusel antud süüd tunnistavaid ütlusi, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on J.M süü temale KarS § 424 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on J.M käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 ettenähtud kuriteona. Tsiviilhagi kriminaalasjas puudub. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav J.M on toime pannud teise astme kuriteo. Süüdistatavat J.Mt on varem ühel korral kriminaalkorras karistatud, karistatus kustumata. (t.l. 3 – 4, 11 - 12). Süüdistatava J.Mt on varem korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest. (t.l. 9 – 10, 11 12). Vastutust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Vastutust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab karistuse mõistmisel samuti seda, et süüdistatav J.M olles 16.06.2004.a. Harju Maakohtu poolt süüdi mõistetud KarS § 424 järgi ning karistatud 3 kuulise vangistusega, KarS § 74 lg.1 ja lg.3 sätete kohaldamisega tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga, kohaldades KarS § 50 lg.1 sätteid võetud ära mootorsõiduki juhtimisõigus 6 kuuks - on selle katseaja kestel sooritanud uue tahtliku kuriteo. Seega pole süüdistatav siiani oma järeldusi temale mõistetud karistusest teinud, jätkates uute tahtlike kuritegude toime panemist ning viimast tuleb karistada karistusega, mis on seotud reaalse isoleerimisega ühiskonnast. Kuivõrd aga süüdistatav puhtsüdamlikult kahetseb toimepandut, kuriteoga pole kahju tekitatud, siis asub kohus seisukohale, et süüdistatavale võib vaatamata tema korduvale karistatusele mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast allapoole jäävana. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS §- dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4, 9; 237, 238 lg 1 p 3; lg 2; 311; 312; 313 kohtunik O t s u s t a s: Süüdi mõista J.M KarS § 424 järgi ja karistada teda 3 /kolme/ kuulise vangistusega. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 /kaks/ kuud. Kohaldes KarS § 50 lg.1 p.1 sätteid võtta J.Mlt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 /kaheksaks/ kuuks. Vastavalt KarS § 65 lg.2 suurendada nimetatud karistust Harju Maakohtu 16.06.2004.a. otsusega J.Mle mõistetud karistuse ärakandmata osa – 3 /kolme/ kuu võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõista 5 /viis/ kuud vangistust. Tõkendit J.M suhtes kohaldatud ei ole. Kohtuotsuse jõustumisel võtta J.M vahi alla. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda peale kohtuotsuse jõustumist J.M vahistmise päev. J.Mlt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1460.25.-EEK-i, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas , viitenumbriga 2800049777 või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777. J.Mlt välja mõista KrMS §-de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 4500.-EEK-i (pooleteise palga alammäära ulatuses) riigituludesse, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas , viitenumbriga 2800049777 või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777. Vastavalt KrMS §-le 318 ja § 319 on kohtuotsusele õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtule, apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kusjuures vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: