1-05-1096\1

Kriminaalasi nr. 1-05-1096 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. veebruaril 2006.a Harju Maakohus koosseisus kohtunik Merike Allikmäe sekretär Anu-Mai Andevei ja tõlk Imbi Kangur-Popova juuresolekul ringkonnaprokuröri abi Tambet Grauberg kaitsja v.adv. Milvi Söörd osavõtul arutas kokkuleppemenetluse korras 09.02.2006.a avalikul kohtuistungil Tallinna linnas kriminaalasja A.N, EV kodanik, põhiharidus, emakeel eesti keel, juhutööd, varem kohtulikult karistamata;süüdistusasja KarS § 418 lg 1 järgi. A.N´it süüdistatakse selles, et tema saatis 2005.a augustis postipakis nr 980760480990 Afganistani pealinnast Kabulist Deutsche Post kaudu ja Eesti Posti ära kasutades Eesti Vabariiki 8 erinevat tulirelva relvalukku oma elukaaslase Inge Tinno nimele ning enda ja I.Tinno elukohta aadressile Tallinn, Retke tee 28-
2. 29.08.2005 saabus nimetatud postipakk Eestisse, millele A.N tuli 15.09.2005.a. Tallinna Postikeskusesse aadressil Tallinn, Pallasti 28 koos oma elukaaslase I.Tinnoga järele. Postipakis nr 980760480990 olid järgmised 8 tulirelva relvalukku: kaks .303 British (7,71 mm) kaliibrilise Inglise Lee-Enfield süsteemi vintpüsside relvalukku, kolm 7,62mm kaliibrilise 1941.a mudeli püstolkuulipilduja PPŠ relvalukku, kaks 7,62 mm kaliibrilise Mossini süsteemi 1891.a mudeli vintpüsside relvalukku ning üks 7,62 mm kaliibrilise kergekuulipilduja DP relvaluku kere, relvaluku lukustusliist ja löökraud, mis moodustavad 7,62 mm kaliibrilise kergekuulupilduja DP komplekse ja kasutamiskõlbliku relvaluku, millede hoidmiseks ja soetamiseks puudus A. N´il tulirelva luba. Tulenevalt Relvaseaduse § 21 lg-st 2 laieneb tulirelva oluliste osade käitlemisele sama kord, mis relvaseadusega on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele. Eeltooduga rikkus A. N Relvaseaduse § 45 lg.1, mis sätestab, et relva ja laskemoona võib hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. Tulirelva olulise osa ebaseadusliku käitlemisega pani A.N toime KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo Kuriteoga ei ole kahju tekitatud. KarS § 418 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalist karistust 50 päevamäära (päevamäära suurus 281 krooni), mis on kokku 14 050 krooni. Kriminaalasja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kohtualuste süü on täielikult tõendatud. Enese süüditunnistamise kokkuleppe sõlmimine on olnud kohtualuste tõeline tahteavaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud KrMS kokkuleppemenetluse reguleerivaid sätteid. Kohus leiab, et kohtualune A.N tuleb süüdi tunnistada KarS § 418 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kohus on kohtuistungil jõudnud veendumusele, et kohtualuse poolt enda süüdi tunnistamine kuriteo toimepanemises ning kokkuleppe sõlmimine kohtualuse, tema kaitsja ning prokuröri vahel on nende tõeline tahe ja kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätted. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 175 lg 1 p 4, § 175 lg 1 p 9, § 247 lg 5 ja § 248 lg 1 p 4, kohus O t s u s t a s: Tunnistada süüdi A.N KarS § 418 lg 1 järgi ning karistada teda rahalise karistusega 50 päevamäära (päevamäära suurus 281 krooni), mis on kokku 14 050 krooni. Välja mõista A.N ilt sundraha 4500 krooni, ballistika ekspertiisi maksumus 1960.00 krooni ja kaitsjatasu summas 1194.75 (üks tuhat ükssada üheksakümmend neli, 75) krooni riigi tuludesse. Rahaline karistus kanda Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034796011, märkides Harju Maakohtu viitenumbri 4100064939 või a/k 221023778606 Hansapangas. Maksekorralduse selgitusse märkida Liivalaia kohtumaja, kohtuotsuse number ja nõude liik (rahaline karistus) ning esitada Harju Maakohtu kuriteokantseleile. Kohtukulud kanda Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017 või nr 221023778606 Hansapangas, märkides Harju Maakohtu viitenumbri
3. Maksekorralduse selgitusse märkida Liivalaia kohtumaja, kohtuotsuse number ja nõude liik (sundraha, kaitsjatasu) ning esitada Harju Maakohtu kuriteokantseleile. Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega, esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kohtunik Merike Allikmäe