ja § 329järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 11 jaanuari 2006 lühimenetluse otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Igor Andrejev ja kaitsja Oleg Nišajev Prokurör Ille Mardo Süüdistatav Igor Andrejev, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, vahistatud alates 11.01.2006 Kaitsja Vandeadvokaat Oleg Nisajev RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 11 jaanuari 2006 kohtuotsus Igor Andrejevi karistamise osas
järgi ja talle
Uue otsusega: 1/ Süüdi tunnistada Igor Andrejev
ja
järgi ja karistada
lg 1 sätteid kohaldades
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda 11 jaanuar 2006. 1 3/ Muus osas, sealhulgas
lg 1 alusel lisakaristuse mõistmise osas jätta kohtuotsus sisuliselt muutmata, täpsustada kohtuotsuse sissejuhatavat osa ja lugeda Tallinna Linnakohtu asemel õigeks Harju Maakohus. 5/ Süüdistatava ja tema kaitsja apellatsioonid jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul, alates 05.
alusel 17.04.2004 ja 07.05.2004 episoodides ja karistas 1 aastase vangistusega,
ja § 329 alusel 07.06.2004, 19.06.2004, 01.08.2004 episoodides ja
lg 1 alusel karistas teda
alusel 2 aastase vangistusega,
alusel 24.10.2004,01.11.2004, 18.11.2004, 01.01.2005, 26.03.2005, 30.04.2005, 03.06.2005, 30.07.2005 episoodides ja karistas 2 aastase vangistusega,
MS § 238 lg 2 alusel vähendas karistust 1/3 võrra ja mõistis lõplikuks karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel võeti I.Andrejevilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 aastaks ja 6 kuuks. I.Andrejev vahistati kohtusaalist ja karistuse kandmise aja alguseks loeti 11.01.2006 . APELLATSIOONIDE SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: I.Andrejev enda apellatsioonis ei nõustu maakohtu otsusega. Märgib, et tunnistab oma süüd täielikult, ei eita seda. Tahab oma vead heastada. Vabaduses tasus trahve, mida kinnitab töökoha raamatupidamine. Oli kindel töökoht ja elukoht. Kutsete peale ilmus, tõkendit ei rikkunud. Peres kasvab väike laps, keda peab ülal hoidma. Prokurör palus kohaldada tema karistamisel osaliselt karistusest vabastamist. Kohtuotsuse kuulutamise järgselt võeti ta vahi alla, kuigi vabaduses saab ta paremini trahve ja menetluskulusid tasuda. Tahab kiiremini oma vead parandada ja palub anda talle viimane võimalus ja vastus kaebusele. 2 I.Andrejevi kaitsja taotleb esitatud apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist I.Andrejevile põhikaristuse mõistmise osas ja uue otsusega mõista I.Andrejevile kergem karistus. Kaitsja esitades
lg 1ja 2 sätestatu leiab, et I.Andrejevi süü suuruse, isikuomaduste ja karistust kergendava asjaolu puhul oli kohtul võimalik karistada teda kergema karistusega. I.Andrejevil on ülalpidamisel abikaasa ja alaealine laps. Apellatsioonikohtu istungil süüdistatav- apellant toetas esitatud apellatsiooni ja palus kergema karistuse mõistmist. Kaitsja- apellant toetas esitatud apellatsiooni ja palus karistust kergendada, võimalusel süüdistatava osaliselt karistusest vabastada. Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsus seaduslik ja apellatsioonide alusel mõistetud karistus tühistamisele ei kuulu. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS: 1/ Sõltumatult apellatsioonides esitatud väidetest ja taotlustest kuulub kohtuotsus tühistamisele materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. Maakohus on süüdlasele nii
kui ka
järgi mõistnud osade episoodide eest eraldi karistuse ja mõistnud ka liitkaristuse
Sellist karistuse mõistmist ei ole kohus põhjendanud ja kohtuotsuse lõpposa on raskesti mõistetav. Antud juhul on kohus tuvastanud, et I.Andrejev on toime pannud ja on süüdi
Korduvalt toimepandud sama kuriteokooseisu kuuluvat tegu ei ole alust eraldi kvalifitseerida ega ka episoodide kaupa eraldi süüdlast süüdi mõista ja karistada. Seadus näeb ette, et kui üks tegu vastab mitmele kuriteokoosseisule, on tegemist kuritegude ideaalkogumiga ning selle korral mõistetakse üks karistus
Sellise ideaalkogumi tuvastamisel ei mõisteta üksikkaristusi ja järelikult ei saa neid ka
Antud juhul oligi tegemist ülaltoodud olukorraga, kus I.Andrejev oli kaks erinevat kuritegu toime pannud ühe ja sama teoga. Seega tuleb I.Andrejev süüdi mõista nii
kui ka
järgi, kuid karistus tuleb mõista
lg 1 kohaldamisega vaid raskemat karistust ettenägeva paragrahvi, so
2/ Süüdistatava ja kaitsja taotlused karistuse osas kohtuotsuse tühistamiseks ja kergema karistuse mõistmiseks rahuldamisele ei kuulu. Kohus on kooskõlas
sätestatuga arvestanud eelkõige karistuse mõistmisel arvestatava süü suurusega ning arvestanud karistust raskendavate asjaolude puudumisega ning karistuse kergendavate asjaolude: puhtsüdamliku kahetsusega ja süü tunnistamisega. Samuti on kohus arvestanud, et kuritegudega ei kaasnenud raskeid tagajärgi. Seega on apellantide poolt esitatud asjaolud maakohtu poolt juba arvestatud ning nende veelkordseks või enamaks arvestamiseks seaduslikud alused puuduvad. 3 Apellatsioonides esitatud väited trahvide tasumisest ja abikaasa ning lapse ülalpidamise kohustuse täitmisest, ei anna antud juhul alust sanktsiooni piiridesse jääva ja põhistatud karistuse tühistamiseks. Kaitsja esitas apellatsioonikohtuistungil taotluse I.Andrejevi osaliselt tingimisi karistusest vabastamiseks. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotluse rahuldamiseks seaduslikud alused puuduvad. Karistusest tingimisi vabastamise korral on aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks. Seega tuleb
§-de 73 või 74 kohaldamisel igal juhul arvestada isikut iseloomustavate andmetega. I.Andrejev on varem korduvalt karistatud liiklussüütegude toimepanemiste eest väärteokorras/ I kd. t.lk. 252-254/, samuti on teda alkoholijoobes mootorsõiduki korduva juhtimise eest karistatud kriminaalkorras/ I kd. t.lk. 5-6/ Kriminaalkaristuse kandmisest on teda tingimisi ka vabastatud, kuid I.Andrejev on jätkanud mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimist ja vaidlustatud otsusega on ta süüdi mõistetud 11 korral alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest kohtukolleegium leiab, et Harju Maakohus on õigesti leidnud, et Igor Andrejeveile mõistetud vangistus tuleb ära kanda. Apellantide väidetele, et tegemist ei olnud raske kuriteoga, osutab ringkonnakohus Riigikohtu otsuses 3-1-1-26-03 väljendatule, et olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. 3/ Täpsustamise korras kuulub parandamisele maakohtu kohtuotsuse sissejuhatavas osas tehtud eksitav viga kohtu nimetuses, kuna kohtuotsuse kuulutamise päeval, so 11 jaanuaril 2006 aastal oli otsuses märgitud Tallinna Linnakohus kohtute ühendamise tagajärjel ümbernimetatud Harju Maakohtuks. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 2, § 340 lg 1 ja lg 2 p 6 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 11 jaanuari 2006 kohtuotsuse I.Andrejevi karistamise osas
329 järgi ja
Apellatsioonides esitatud taotlused jätab ringkonnakohus rahuldamata. IVI KESKÜLA IGOR AMANN MALLE PREIMER 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.