1 Ärakiri VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 4-06-50 Otsuse kuupäev 05.04.2006 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi Ardi Soovik’u väärteoasi liiklusseaduse § 747 järgi Vaidlustatud lahend Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabli Arnas Jõe 08.12.2005 otsus väärteoasjas nr: 2590,05,007052 Kaebuse esitaja menetlusalune isik Ardi Soovik Asja läbivaatamise kuupäev ja koht 23.03.2006 Rakvere kohtumaja Istungil osalenud isikud menetlusalune isik Ardi Soovik ja kohtuväline menetleja Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonnast Aivar Saar Resolutsioon Jätta Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna (registrikood 70006748, Rahu 27 Jõhvi) korrakaitsetalituse juhtivkonstaabli Arnas Jõe 08.12.2005 otsus väärteoasjas nr: 2590,05,007052, millega karistati Ardi Soovik’ut (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) liiklusseaduse § 747 alusel rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, s.o. 600 krooni, muutmata ja Ardi Soovik’u kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu, kusjuures kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Loobumine kantakse istungi protokolli ja seda kinnitatakse loobuja allkirjaga. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul samast ajast arvates. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. 2 ASJAOLUD
- Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna vanemkonstaabel Aivar Saar koostas menetlusalusele isikule Ardi Soovikule 16.11.2005 väärteoprotokolli AB 783816 selle kohta, et Ardi Soovik 16.11.2005 kell 18.40 Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas Tallinn-Narva maantee
- kilomeetril Tallinna suunas, juhtis pukseerivat mootorsõidukit, millel oli läbimata korraline tehnoülevaatus. Sellega rikkus menetlusalune isik Ardi Soovik LE § 219 nõudeid, mille eest on vastutus ette nähtud liiklusseaduse §-s
- Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabli Arnas Jõe 08.12.2005 otsusega väärteoasjas nr: 2590,05,007052 karistati menetlusalust isikut Ardi Soovikut liiklusseaduse § 747 alusel rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, s.o. 600 krooni selle eest, et tema 16.11.2005 kell 18.40 Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas Tallinn-Narva tee
- kilomeetril Tallinna suunas juhtis mootorsõidukit, mis ei olnud nõuetekohaselt läbinud tehnoülevaatust, millega rikkus LE § 219 nõudeid.
- Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kohtule kaebuse menetlusalune isik Ardi Soovik. Menetlusalune isik Ardi Soovik kinnitab oma kaebuses, et ostis 16.11.2005 Tudu Metskonnast 2 UAZ maasturit. Menetlusalune isik Ardi Soovik tunnistab, et kuna üks neist maasturitest oli sõidukorras ja sel puudusid eriti ohtlikud rikked, mis oleksid välistanud selle omal jõul liikumise, siis otsustas ta teisaldada selle omal jõul lühimat teed pidi oma elukohta. Menetlusaluse isiku Ardi Sooviku sõnul teise ostetud auto panid nad painduva ühenduslüli kaasabil sellele sõidukile taha. Menetlusaluse isiku Ardi Sooviku väitel on mõlema sõiduki kohta tehtud ka müügileping, milles on näidatud müüja asukoht ja ostja elukoht. Menetlusalune isik Ardi Soovik oma kaebuses palub tühistada kohtuvälise menetleja otsus, sest ta ei ole rikkunud väärteootsuses viidatud LE ja liiklusseaduse paragrahve. Menetlusalune isik Ardi Soovik leiab, et sõiduki omaniku vahetuse korral mootorsõiduki teisaldamisel omal jõul lühimat teed pidi müüja asukohast ostja elukohta, on ilmselgelt tegemist mootorsõiduki piiratud kasutamisega. Menetlusaluse isiku Ardi Sooviku väitel Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskirja § 3 p 7 lubab kasutada sõidukit piiratud ulatuses. Menetlusalune isik Ardi Soovik märgib, et kahjuks on seadusandja täpsustuses jätnud märkimata, et ka omaniku vahetuse (ja ka omaniku elukoha vahetuse) korral sõiduvahendi garažeerimiskoha vahetuse näol on tegemist piiratud kasutamisega. Menetlusalune isik Ardi Soovib väidab, et ta liikus lühimat teed pidi remondikohta. Menetlusaluse isiku Ardi Sooviku sõnul remondib ta autosid oma elukohas, mistõttu on see tema jaoks ka lähim remondikoht.
- Kohtuistungil jäi menetlusalune isik Ardi Soovik esitatud kaebuse juurde, lisades, et neil oli plaan käia ARK büroost läbi. Menetlusaluse isiku Ardi Sooviku väitel tekkisid aga tee peal tehnilised probleemid ja nad jõudsid ARK büroo ukse taha kell 17.15, büroo oli avatud aga kuni kella 17.00-ni. Menetlusaluse isiku Ardi Sooviku sõnul tahtis ta teha registrimuudatust, kuid tehnilist ülevaatust ei oleks 16.11.2005 saanud kuidagi teha. Menetlusalune isik Ardi Soovik tunnistas kohtuistungil, et eelnevalt oli ta teadlik sellest, et tema poolt ostetud sõidukitel oli ülevaatus tegemata. Menetlusalune isik Ardi Soovik põhjendas Tallinn-Narva maanteed pidi sõitmist sellega, et kõrvalisi teid pidi on pimedal ajal väga raske sõita. Tunnistaja Rain Veissbach kinnitas kohtuistungil, et nad olid Aivar Saarega Viitnal liiklusjärelevalvet teostamas, kui märkasid Tallinna poole liikumas UAZ-i, mis pukseeris teist samasugust sõidukit. Tunnistaja Rain Veissbachi väitel otsustasid nad minna kontrollima, sest 3 pukseeritaval sõidukil ohutuled ei põlenud ja ohukolmnurk ei helkinud. Tunnistaja Rain Veissbach kinnitas, et mõlemal sõidukil oli tehniline ülevaatus läbimata. Tunnistaja Rain Veissbachi sõnul sõidukit, mis teist sõidukit pukseeris, juhtis Ardi Soovik, kes väitis, et tal on õigus selle sõidukiga liikuda, et ta ostis selle sõiduki ja suundub sellega sõidukite ostmise kohast koju Raplamaale ning et see on tema jaoks lühim tee. Kohtuväline menetleja Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakond oma vastuskirjas 13.01.2006 (tl 8) menetlusaluse isiku Ardi Sooviku kaebusele on seisukohal, et juhtivkonstaabel Arnas Jõe poolt 08.12.2005 väärteoasjas nr: 2590,05,007052 tehtud otsus on seaduslik ja tehtud, järgides karistusseadustikuga ja väärteomenetluse seadustikuga kehtestatud norme. Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskirja § 3 lg 7 järgi loetakse sõiduk tehnonõuetele vastavaks piiratud ulatuses kasutamiseks: sõiduks ainult mööda lühimat teed lähimasse remondikohta või ülevaatuspunkti või ARK büroosse või tagasi garažeerimiskohta, kuid isik on nendest nõuetest kõrvale kaldunud. Antud väärteoasjas määratud karistus 600 krooni on üks kolmandik karistusest, mis seadusandja liiklusseaduse § 747 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest ette näeb. Kohtuväline menetleja Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakond palub jätta asjas tehtud otsus muutmata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
- Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid tulenevalt VTMS §-st 123 lg 2 arutab väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Liiklusseaduse § 747 näeb ette vastutuse tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest. LE § 219 sätestab, et liikluses kasutatava mootorsõiduki, trammi ja nende haagiste tehnoseisund ja varustus peavad vastama seadustega ettenähtud korras kehtestatud nõuetele. Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskirja § 3 lg 7 näeb ette, et kui ilma kehtiva ülevaatuseta sõidukil ei ole eriti ohtlikke rikkeid või puudusi, mis välistaksid sõiduki kasutamise liikluses, loetakse sõiduk tehnonõuetele vastavaks piiratud ulatuses kasutamiseks: sõiduks ainult mööda lühimat teed lähimasse remondikohta või ülevaatuspunkti või ARK büroosse või tagasi garažeerimiskohta.
- Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku Ardi Sooviku poolt väärteo toimepanemise tõendatuks väärteoprotokollis esitatud tõenditega, millisteks on menetlusaluse isiku ütlused ja tunnistaja ütlused. Menetlusalune isik Ardi Soovik on nii kohtuvälises menetluses kui ka kohtuistungil ise omaks võtnud selle, et tema poolt Tudu Metskonnast ostetud 2 sõidukit UAZ ei olnud läbinud korralist tehnoülevaatust. Kohtuvälises menetluses (tl 15-17) on menetlusalune isik Ardi Soovik kinnitanud, et umbes kella 16.00 paiku hakkas ta koos tuttavatega Tudust koju Raplamaale sõitma. Seda, et oleks käidud ARK Rakvere büroo ukse taga, väitis menetlusalune isik Ardi Soovik alles kohtuistungil. Menetlusalune isik Ardi Soovik tunnistas kohtuistungil, et ta tahtis teha registrimuudatust, kuid tehnilist ülevaatust ei oleks 16.11.2005 saanud kuidagi teha. Kohtuvälises menetluses väitis menetlusalune isik Ardi Soovik, et ostukohast koju võib sõiduk omal jõul liikuda. Menetlusalune isik Ardi Soovik 4 leiab oma kaebuses, et kuna üks Tudu Metskonnast ostetud maasturitest oli sõidukorras ja sel puudusid eriti ohtlikud rikked, mis oleksid välistanud selle omal jõul liikumise, siis otsustas ta teisaldada selle omal jõul lühimat teed pidi oma elukohta. Menetlusaluse isiku Ardi Sooviku sõnul remondib ta autosid oma elukohas, mistõttu on see tema jaoks ka lähim remondikoht. Tunnistaja Rain Veissbachi ütlustega on nii kohtuvälises menetluses kui ka kohtuistungil tõendamist leidnud, et menetlusalune isik Ardi Soovik juhtis Tallinna suunas pukseerivat mootorsõidukit UAZ, et sõita koju Raplamaale, sealjuures kumbki sõiduk ei olnud läbinud korralist tehnoülevaatust.
- VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 lg 1 p 1 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Tõendatud on nii menetlusaluse isiku Ardi Sooviku kui ka tunnistaja Rain Veissbachi kohtuvälises menetluses ja kohtuistungil antud ütlustega, et liiklusseaduse §-s 747 sätestatud väärtegu leidis aset ning selle väärteo pani toime menetlusalune isik Ardi Soovik. Kohus on seisukohal, et menetlusalune isik Ardi Soovik rikkus Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskirja § 3 lg 7 sätteid, sest ilma kehtiva ülevaatuseta sõidukiga, millel ei ole eriti ohtlikke rikkeid või puudusi, müüja asukohast Tudust tema kui ostja elukohta Raplamaale sõitu mööda Tallinn-Narva maanteed ei saa lugeda sõiduki tehnonõuetele vastavaks piiratud ulatuses kasutamiseks: sõiduks ainult mööda lühimat teed lähimasse remondikohta või ülevaatuspunkti või ARK büroosse või tagasi garažeerimiskohta. Liiklusseaduse § 747 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 30 trahviühikut. KarS § 47 lg 1 sätestab, et kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada minimaalselt rahatrahvi kolm trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. Menetlusalusele isikule Ardi Soovikule kohtuvälise menetleja poolt liiklusseaduse § 747 alusel määratud rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses, s.o. 600 krooni on tunduvalt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Arnas Jõe on 08.12.2005 otsuses väärteoasjas nr: 2590,05,007052 õigesti leidnud, et menetlusaluse isiku Ardi Sooviku karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Kohus on seisukohal, et väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt ei ole rikutud väärteomenetlusõigust ning menetlusalusele isikule Ardi Soovikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega.
- Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p 1, 133, 134, 135 jätab kohus Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabli Arnas Jõe 08.12.2005 otsuse väärteoasjas nr: 2590,05,007052 muutmata ja Ardi Sooviku kaebuse rahuldamata. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Kohtunik H. Väinaste Kohtuotsus jõustus 08.mail 2006.a Kohtunik H. Väinaste