Väärteoasi nr. 4-05-397 (4-2375/05) MÄÄRUS 14.02.2006.a. Harju Maakohtu kohtunik Aulike Salo saanud I.P’i kaitsja S.Si kaebuse Tallinna Liikluskorralduskeskuse 18.05.2000.a. trahvinõudele nr. 0192785, leidis: I.P’i kaitsja S.S esitas 01.11.2005.a. kohtule kaebuse Tallinna Liikluskorralduskeskuse 18.05.2000.a. trahvinõude nr. 0192785 tühistamiseks ning menetluse lõpetamiseks. Trahvinõude koostamise ajal kehtinud HÕS § 269 lg 1 p 1 kohaselt oli isikul, kelle kohta oli haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsus või tema volitatud esindajal õigus haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale edasi kaevata 10 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamise päevast. Kaebuse kohaselt sai kaebuse esitaja esindaja trahvinõude kohtutäiturilt 15.06.2000.a. Seega kaebuse esitaja oli trahvinõudest teadlik juba 15.06.2000.a. ning sellest ajast hakkas kulgema ka trahviotsusele edasikaebamise tähtaeg. Kaebuse esitaja ega tema esindaja ei vaidlustanud siis aga määratud trahviotsust, seega ei pidanud kinni seaduses sätestatud tähtajast ega korrast. Kaebuse esitamise ajal kehtinud väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 114 lg 4 kohaselt oli menetlusosalisel õigus esitada maa- või linnakohtule kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kohtu poolt kohtutäiturilt väljanõutud materjalidest nähtub, et vaidlustatud trahvinõue on kohtutäitur Urmas Tärno poolt menetlusse võetud 05.06.2002.a. (tlk 26). Nähtuvalt kohtule esitatud täitetoimikust nr 052/2002/7148 on I.P käinud 21.08.2002.a. kohtutäituri büroos, andnud oma andmed ning tutvunud täitetoimikuga (tlk 26, 27, 40, 41). Seega sai I.P käesoleva kaebusega vaidlustatud trahvinõudest, sellel asukohast ning selle täitmist puudutavates dokumentidest teada juba 21.08.2002.a. Kaebus on kohtule esitatud 01.11.2005.a. Juhul, kui võtta aluseks kaebuses toodud väide, mille kohaselt sai kaebuse esitaja esindaja trahvinõude kätte 15.06.2000.a., siis on kaebuse esitamisega kohtule viivitatud üle viie aasta. Kui aga võtta kaebuse esitamise tähtaja alguseks 21.08.2002.a., mil I.P käis isiklikult kohtutäituri juures, siis on kaebuse esitamisega viivitatud üle kolme aasta. Igal juhul on aga kaebus kohtule esitatud oluliselt hiljem peale trahvinõude kättesaamist. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsuse peale edasikaebamise tähtaeg on mööda lastud ning kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, kuivõrd kaebuse esitaja ei ole taotlenud kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Kaebaja ei ole toonud välja ühtegi põhjust, mis takistasid tal kaebuse esitamist õigeaegselt. Kohus leiab, et kaebuse esitajal oli võimalus realiseerida oma kaebeõigus seaduses sätestatud ajal ning korras. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et kuna kaebuse esitaja ei ole pidanud kinni seaduses sätestatud tähtajast kaebuse esitamiseks, samuti puuduvad põhjendused kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks ning avaldus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks, siis ei kuulu kaebus läbivaatamisele. VTMS § 118 lg 2 p 1 kohaselt kui kaebus on esitatud pärast VTMS § 114 lg 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maavõi linnakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata, teeb maa- või linnakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 118 lg 2 p 1, § 193, kohus, määras: Jätta I.P’i kaitsja S.Si kaebuse Tallinna Liikluskorralduskeskuse 18.05.2000.a. trahvinõudele nr. 0192785 läbi vaatamata. Kohtule esitatud materjalid tagastada kaebuse esitajale. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool või menetlusväline isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Aulike Salo Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.