4-05-451\1

Väärteoasi nr. 4 – 2439 / 05 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. veebruaril 2006 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila ja tõlgi. Maksim Tšurkin juuresolekul kaebaja: A.A kaebaja esindaja: I.S kohtuvälise menetleja: Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna esindaja Hannes Küünarpuu osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas
2. jaanuaril 2006 a. A.Ai esindaja I.S kaebust otsusega väärteoasjas nr. 2314, 05, 022862 A.Ai suhtes mõistetud rahatrahvi summas 1200 krooni tühistamiseks tuvastas: Kaebuses kirjeldatu alusel 21.06.2005 a. toimus liiklusõnnetus Pärnu mnt. ja Männi tn. ristmikul. Ai süüdistati tagurdamises ja manöövri sooritamisel ohutuse nõuete eiramises. Liiklusõnnetuse asjaoludel A sooritas Pärnu mnt-l parempöörde Männi tänavale ning jäi seisma, et anda Männi tänavat ületavatele jalakäijatele teed. Märgates, et tegemist on vale ristmi-kuga, soovis A tagurdada, et sõita edasi mööda Pärnu mnt-d. Seejärel toimunud kokku-põrge. Algses seletuses A eitas tagurdamist. Kokkupõrke hetkel võis ta aga olla vahetult liikumist alustanud või tõstis jala ehmatusest siduripedaalilt, kui toimus kontakt tema sõiduki küljega teise auto poolt. A ei vaidlusta ekspertiisiakti, et tema sõiduk oli liikunud tagur-pidi. Vaadates sõiduki vigastusi, on ka selge, et tagurpidi liikumise ulatus on olnud väga lühike. Seega ei pruukinud A ega tema sõidukis ( Citroen ) viibinud sõitja seda tajuda, kuna ta-gurpidi liikumine on toimunud samaaegselt teise sõidukijuhi poolt küljelt otsasõiduga. Teise sõidukijuhi ütluste alusel A sooritas nende ees vasakpööret ja jäänud seejärel seis-ma. Eksperdi tuvastatud andmetel olid sõidukid sisuliselt risti liiklusõnnetuse toimumise hetkel, seega ei saanud nad olla vahetult eelnevalt liikuda üksteise järel. Teise sõiduki juht väidab, et tema juhitud sõiduk seisis. Tegelikkuses on ekspert tuvastanud, et kokkupõrke hetkel on liikunud teine sõiduk minimaalse kiirusega s.t. võis olla seiskumas. Liiklusõnnetuse tekkemehhanismil A sooritas parempöörde Männi tänavale ning soovis seejärel tagurdada tagasi Pärnu maanteele. Tagurdamine on tõendatud, samuti ilmselge tagurdamismanöövri pikkus- vähem kui 1 meeter. See nähtub sõiduki esiosa kaugusest haljasalast ning sõiduki küljel olevate vigastuste pikkusest. Pikemas ulatuses tagurdamine ei olnud lihtsalt võimalik. Teise sõiduki ( Suzuki ) juht on sooritanud vasakpööret Pärnu mnt-l Männi tänavale, seejuures on rikkunud elementaarseid pöörde sooritamise reegleid, kaldudes vastassuunavööndisse juba vähemalt 10 m enne ristmikuni jõudmist. Citroen oli kogu aeg Suzuki juhi vaateväljas ning küljega Suzuki suunas. Liikumisteede lõikumine sai toimuda üksnes Suzuki edasiliikumisel. Väärteoprotokollis esitatud süüdistus otsa tagurdamises on absurdne, kuna Citroeni liikumissuund ei olnud Suzuki suunas. Kogutud materjalide kohaselt teostas Suzuki juht pööret vasakule, mistõttu ka pöörde sooritamise üldnõuded kohustusid teda veenduma selle ohutuses ning mitte takistama teisi liiklejaid. Eelnevast tulenevalt nähtub, et Liiklusseaduse § 74 – 17 kohaldamiseks nõutav põhjuslik seos on Suzuki juhi käitumises. Loomulikult tuleb tagurdamisel veenduda selle ohutuses ja mitte takistada teisi liiklejaid. Samas oli ka Suzuki juhil kohustus peatada sõiduk etteaimatava takistuse ees. Kaebaja leiab, et tema rikkumises puuduvad subjektiivsed tunnused ning kohtuvälise menetleja otsus ei ole põhistatud. Otsuses on esitatud väide, et eksperdil ei ole õnnestunud tuvastada sõidukite asendit teel ja seega on ka vale kaitsja väide Suzuki juhi poolt vastassuunavööndisse sõitmisest. Tegelikkuses on ekspertiisiakti kohaselt eksperdi skeemile joonistatud asendi näol tegemist n.ö. piirasendiga, millest edasi ei saanud sõidukid olla. Kohtuvälise menetleja otsuse alusel 21.06.2005 a. A.A juhtis mootorsõidukit Citroen, tagurdamisel ei veendunud manöövri ohutuses, tagurdas otsa taga liikunud Suzukile, millega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju. Liiklusõnnetuses osalenud sõidukite asend ei ole liiklusõnnetuse järgne s.t. mõlemad juhid on oma sõidukid liiklusõnnetuse sündmuskohalt ära liigutanud. Liiklusõnnetuse liiklustehnilise ekspertiisis eksperdi arvamuse kohaselt on tuvastatav küll sõidukite omavaheline asend üksteise suhtes, kuid ei ole võimalik selgelt kindlaks määrata sõidukite asendit sõidutee ja teineteise suhtes. Antud asjaolu oli tingitud sellest, et sõidukid olid liiklusõnnetuse järgsetest asenditest liigutatud. Seega ei saa õigeks lugeda kaitsja väidet selle kohta, et Suzuki on toime pannud rikkumise, kaldudes vastassuunavööndisse. Eksperdil puudusid kindlad andmed kokkupõrke kohast. Sõiduki Suzuki juhi käitumises puuduvad põhjusliku seose tunnused toimunud liiklusõnnetuse ja tagajärje vahel, seevastu on menetlusaluse isiku süü liiklusõnnetuse põhjustamises väärteomenetluse käigus kogutud materjalidega täielikult tõendamist leidnud ja seega pani toime Liiklusseaduse § 74 – 17 rikkumise ja mõisteti karistuseks 20 trahviühikut s.o. 1200 krooni. Kaebaja A.A väidab, et ta oli eelnevalt ravil Hiiu haiglas ja sel päeval, saanud haiglast tõendi, hakkas haiglast kodu poole sõitma. Teel koju, tahtis käia kohvikus ja tegi parem-poolse pöörde, kuid avastas, et tegi pöörde valel tänaval. Tänavat ületasid lapsed ja ta pidurdas ning lubas lapsed üle tee. Seejärel hakkas tagurdamist ette valmistama, et autoga uuesti Pärnu maanteele sõita ja jätkata sõitu õige tänava suunas. Tagurdamiseks hakkas vaatama peeglitesse ja samuti vaatas taha, kuhu hakkas tagurdama. Järgmine hetk oli siis, kui toimus liiklusõnnetus. Te-ma arvates auto seisis nii nagu on märgitud skeemil. Peale kokkupõrget oli tema autouks blokee-ritud ja ta sõitis natuke ettepoole s.o. umbes ühe meetri. Ta helistas mitmel korral politseisse, et liiklusõnnetusega tegelema hakataks. Tunnistaja Nadežda Švedova annab ütlusi, et sõitis kaasreisijana Ai autos ja sõideti Hiiult Nõmme poole. Ristmikul said aru, et sõideti valesti. Taheti tagurdada ning toimus liiklusõnnetus. Enne liiklusõnnetust teist autot ei näinud. Tunnistaja Kati Teesaar annab ütlusi, et ta sõitis Nõmmelt Hiiu suunas. Eesolev auto sooritas vasakpöörde ja sõitis ka Hiiu poole. Ta sooritas tema järel kohe pöörde ja jäi ristmikule seisma, kuna eelnev auto jäi samuti tema ees seisma. Siis ees seisma jäänud auto tagurdas. Pikivahe, mil ta startis Nõmme parklast oli autoga 100 – 200 meetrit. Ta kaldus natuke vasakule ja lõikas nurka, et teha vasakut pööret kõrvaltänavasse. Eesolev auto jäi temast umbes üks meeter temast seisma ja oli tema auto suhtes nagu poolküljega. Seejärel auto hakkas tagurdama ja keeras autorattad välja, jäi mulje, et auto tahab ümber keerata. Eelnev auto seisis mingi aja. Kaebaja esindaja jääb kaebaja varasemate seisukohtade juurde. Liiklusõnnetuse tekke mehhanism, asjaolud on sellised nagu A ja kaassõitja selgitasid. Kohtuväline menetleja on jät-nud välja selgitamata osapoolte selgitustes olevad vastuolud. Ekspertiis on määratud üksnes va-hetult kokkupõrke momendi kohta. Leiab, et liiklusõnnetuse toimumine olukorras, kus kaks sõi-dukit üksteise järel liikudes teevad vasakpööret, on see võimatu ja tagurdamine on võimatu. Tõendatud on Kati Teesaare poolt LE § 97, § 98 rikkumine, s.o. kaldumine vastassuuna vöön-disse. Tehniliselt on võimatu Kati Teesaare poolt viidatud olukord, et sõiduk tegi tema ees va- sakpöörde. Ekspert on tuvastanud olukorra, mis nähtub autouksel olevatest jälgedest. See tähendab, et hetkel, kui A alustas tagurdamist, seisis praktiliselt risti Kati Teesaare sõidukiga. Ai poolt juhitava auto rattad olid mõnevõrra välja pööratud ja seda on tuvastanud ka ekspert. Kati Teesaar on olnud tähelepanematu vasakpöörde teostamisel, pole jälginud eesolevat olukorda. Võimalik, et mõni teine auto tema ees tegi vasakpööret, sõitis Ai autole sarna-nev auto. Liiklusõnnetus ei toimunud nii nagu kirjeldab Kati Teesaar. Juht peab andma teed juhi-le, kes sõidab vastassuunast otse või paremale. Ail ei olnud mingit põhjust ette näha, et vastassuuna vööndis kurvi lõigates teine sõiduk rikub Liikluseeskirju. Ai poolt juhitav auto küljega riivas sõidukit, kuigi tema sõiduki külje all ei saanud ühtegi sõidukit õiguspäraselt asuda. Kohtuvälise menetleja esindaja selgitab, et Kati Teesaare käitumise suhtes on politsei koostanud otsuse ja andnud hinnangu. Politsei on seisukohal, et liiklusõnnetuse pani toime A s.o. ta tagurdas ja põhjustas liiklusõnnetuse. Ai süü on tõendatud eksperdi arvamusega ja süüd kinnitavad ka tunnistajad. A tagurdamisel ei veendunud manöövri ohutuses ja ta-kistas teisi liiklejaid. Eksperdi arvamuse alusel Suzuki võis kontakti algfaasis veel liikuda mini-maalse kiirusega s.t. olla seiskumas. Kaitsja väide, et vastassuunast otse või paremale liikuvale autole tuleb teed anda, see on asjakohatu. Ohu moment tekkis sellest ajast, kui auto tagurdas Männi tänavalt välja, sel ajal ei oilnud ohtu ja oht tekkis Ai käitumise tagajärjel. See-tõttu palub otsus jätta jõusse ja esitatud kaebus rahuldamata. Kaebuse esitaja esindaja väitel puudusid andmed Kati Teesaare karistamise kohta ja kaebajale oli see üllatus. Kohtuvälise menetleja esindaja ei ole toonud ühtegi põhjendust, mis kinnitaks, et need pole põhjuslikus seoses Teesaare käitumisega. Teesaare käitumises oli õigusvastasus ja õigusrikkumine. Ai käitumises puuduvad süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused, mis-tõttu tema karistamine on ebaseaduslik. Taotleb otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et konstaabel Martin Lauri 05.08.2005 a. vormistas väärteoprotokolli A.Ai suhtes selles, et viimane 21.06.2005 a. kella 19.25 ajal juhtis mootorsõidukit, tagurdamisel ei veendunud selle ohutuses, tagurdas otsa taga liikunud Suzukile, millega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju. Seega A.A pani toime Liik-lusseaduse § 74 – 17 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kirjeldatud väärteoprotokolli kirjeldatu ja muude kogutud materjalide alusel koostati otsus väärteoasjas ( otsuse sisu eelpool kirjeldatud ). Kohtuistungil A.A kinnitas, et ta sõitis Hiiult Nõmme poole, kuid Kati Teesaa-re ütluste alusel tema sõitis Nõmmelt Hiiu poole ja Ai poolt juhitud sõiduk suundus sa-muti samas suunas. Tema auto ees peatunud sõiduk peatus ja tagurdamisel toimus kokkupõrge. Läbiviidud liiklustehnilise ekspertiisi kohaselt liiklusõnnetuses osalenud Kati Teesaare poolt juhitaval sõiduautol Suzuki oli esiosale kinnituvalt plastikraamilt eraldunud esimene numbrimärk ning raami esiosal kraapejäljed. Purunenud on plastikraami esiosa vasakpoolne osa ning raam tervikuna nihkunud auto ristsuunas paremale, mis viitab kontakti suunaga vasakult paremale mõjunud jõududele. Sõiduki esikaitseraual, kohe enne plastikraami esiosa vasakpoolse servaga kohakuti olevat piirkonda, nähtuvad võrdlemisi tihedalt üksteise kõrval ja kaldu asetsevad tumedat värvi nühkejäljed, mis viitavad kontaktile sõiduki veereva rattaga. Sõiduautol Citroen on purunenud vasakpoolne esitiib ja deformeerunud vasakpoolne esiuks. Ühtlasi nähtuvad sõiduauto Citroen vasakpoolsel esiuksel auto pikisuunalised kraape- ja nühkejäljed, mis ilmselgelt viitavad auto liikumisele kontaktil. Sõiduautode kokkupõrke toimumise piirkonnale teel viitavad teekattele kukkunud sõiduauto Suzuki purunenud detailide tükid. Mis puutub sõidukite nurka kokkupõrke hetkel tee suhtes, siis seda ei ole üheselt võimalik määrata, kuna teekattele ei ole jäänud ühtki sõiduki jälge. Seetõttu on autod sõidutee suhtes mõõtkavas skeemile kantud lähtudes sõiduauto Suzuki fikseeritud seisuasendist, mis on antud juhul ka autode piirasendiks kokkupõrke hetkel. Esmalt on omavahel kontakteerunud sõiduauto Suzuki esiosale kinnituva plastikraami esiosa ja sõiduauto Citroen vasakpoolne esiuks. Kontakti süvenedes on sõiduauto Citroen vasakpoolne esiratas liikunud vastu sõiduauto Suzuki esikaitserauda ja ilmselt ka vastu plastikraami esiosa vasakpoolset serva ning seejuures pidid sõiduauto Citroen juhtrattad olema väljapööratud pare- male. Samas viitab vertikaalsuunaliste kraape- ja nühkejälgede esinemine sõiduauto Citroen vasakpoolsel esiuksel, et kontakti algfaasis võis sõiduauto Suzuki veel liikuda minimaalse kiirusega s.t. olla seiskumas. Kohtuistungil ja menetluse käigus antud ütlustes Kati Teesaar väitis, et ta alustas sõitu Nõmme turu parklast ja tema ees pikivahega 100 – 200 m sõitis sõiduauto Citroen reg. nr. 447 MEX, mis pööras Männi tänavale ja tema samuti ning toimus kokkupõrge. Kohtule esitatud materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste ütlustega tuvastati, et A.A sõitis marsruudil Hiiult Nõmme poole ja tegi sõiduautoga parempöörde Männi täna-vale, kuid saades aru, et pööras valele tänavale, peatas auto. Seejärel vaatas peeglitesse ja nähes, et taga ei ole takistust, hakkas tagurdama Pärnu mnt-le. Sel ajal Nõmmelt Hiiu poole sõitis Kati Teesaar ning lõigates nurka, teostas vasakpöörde Männi tänavale, kus eelnevalt oli seiskunud Ai poolt juhitav sõiduauto. Kati Teesaar väitis, et Ai poolt juhitav auto liikus tema ees pikivahega 100 – 200 meetrit. Sel juhul Kati Teesaar pidi arendama küllaltki suurt kii-rust, et momendil, mil A pärast auto peatamist hakkas tagurdama, pidi Teesaar jõudma selleks ajaks samasse kohta ning toimus kokkupõrge kahe auto vahel. Lähtudes liikluse intensiiv-susest ei saanud Teesaare poolt juhitav sõiduk arendada suurt kiirust ja ekslikult Teesaar arvas, et Ai poolt juhitud auto liikus tema ees samas suunas. Eksperdi poolt antud arvamuse, lisa-tud skeemi ning sõidukitel olevate vigastuste kohaselt, kohus tuleb järeldusele, et A sõi-tis Hiiult Nõmme poole ja Teesaar Nõmmelt Hiiu poole. Kohus leiab, et vastavalt väärteoprotokolli ja –otsuse sisule A.Ai auto ei liiku-nud Kati Teesaare auto ees ja seetõttu Ai suhtes mõistetud rahatrahv kuulub tühistami-sele. A, nähes sõiduauto taga olevate takistuste puudumist, hakkas tagurdama ja sel mo-mendil lõigates nurka, teostas vasakpööret samale tänavale Kati Teesaare poolt juhitav sõiduauto ja viimase poolt seisma jääv auto põrkus kokku Ai poolt juhitava autoga. Ai te-gevuses liiklusvahendite kokkupõrkes puudub subjektiivne külg, sest takistuste puudumisel auto taga, teostas tagurdamist ja ei olnud etteaimatav, et vasakult küljelt liigub tema suunas auto, mil-le juht oli kohustatud otse liikuvad sõidukid mööda laskma ja vasakule poole pööret tehes ei veendunud ohutus liikumises, mil Männi tänaval peatus Ai poolt juhitav sõiduauto. Seega kohus leiab ülaltoodu alusel Ai suhtes mõistetud rahatrahv kuulub tühistamisele, sest kohtuvälise menetleja poolt vormistatud väärteoprotokollis ja –otsuses kirjeldatu ei vasta Männi tänava ja Pärnu mnt. nurgal tekkinud situatsiooni kirjeldusele ja Ai tegevuses puudub subjektiivne külg liiklusõnnetuse põhjustamisel. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 – 135 kohtunik otsustas: Rahuldada A.Ai esindaja I.S kaebus. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna otsus nr. 2314, 05, 022862 ja lõpetada asja menetlus. Kohtuotsusele on õigus esitada kassatsioon 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu. Kohtumenetluse pool on kohustatud teatama kirjalikult 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest oma soovist kasutada kassatsioonkaebust. Kohtunik