4-05-215\1

Väärteoasi nr 4-1941/05 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-1941/2005 Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik O.S Kohtuvälise menetleja esindaja Konstaabel Tarmo Kuusepalu RESOLUTSIOON
3. O.S (ik: 48105240218) süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 10 (kümme) päeva.
4. KarS § 68 lg 2 alusel lugeda O.Sle määratud aresti kandmise aja algust alates tema kinnipidamisest väärteomenetluses, so alates 19.02.
6. O.Slt välja mõista Rahandusministeeriumi kasuks joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 570 (viissada seitsekümmend) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
7. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 20.02.
8. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 24.07.2005 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 745637 selles, et samal päeval kella 17.30 ajal peeti Paldiski mnt 102 asuvas kaupluses varguse katselt kinni O.S, kes toimetati Wismari Haiglasse. Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 2965/335 nähtuvalt tuvastati 24.07.2005 kell 18.05 Wismari Haiglasse toimetatud O.Sl narkootilise aine fentanüüli tarvitamise tunnused, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokollis on menetlusalune isik seletanud, et ta tarvitas valget hiinlast. Kohtuistungil seletas O.S, et oli küll selline asi, tarvitas „valget hiinlast“. Tarvitamise põhjust seletada ei oska. Sissetulekut ei ole, vabanes alles. Alates augustist oli kinnipidamiskohas eeluurimises ja 17.02.2006 vabanes karistuse kandmiselt. Varasemad trahvid on tasumata, sest istus kinni. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kuna menetlusalusele isikule on määratud nii rahatrahve kui ka 7 päevane arest, siis nüüd peab vajalikuks taotleda aresti 10 päeva. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku kirjalikku seletust väärteoprotokollis ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi, asub seisukohale, et väärteoasja kirjalike tõenditega on tuvastatud menetlusaluse isiku poolt narkootilise aine tarvitamine ning väärteoasjast ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks narkootiliste ainete, sealjuures fentanüüli tarvitamiseks arsti ettekirjutust. Seetõttu leiab kohus, et fentanüüli tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud kolmel korral, seejuures viimane kord 10 päeva enne käesolevas asjas menetlusesemeks olevat väärtegu. Määratud rahatrahvid ja 7 päevane arest ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma samalaadsete väärtegude toimepanemisest ning ta on jätkanud narkootiliste ainete tarvitamist. Arvestades asjaolu, et menetlusalust isikut on ka korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, võib teha järelduse, et menetlusalusel isikul puudub legaalne sissetulek, mistõttu puudub ka alus tema suhtes rahatrahvi kohaldamiseks. Seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada aresti. Kuivõrd eelmine arest oli pikkusega 7 päeva ning see ei avaldanud soovitud tulemust, leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleb määrata arest ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena, mis sunniks menetlusalust isikut hoiduma narkootiliste ainete tarvitamisest edaspidi või siis vähemalt aresti kandmise ajal. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka riiklikus ekspertiisiasutuses menetlusalusel isikul joobe tuvastamisel tehtud kulutused täies ulatuses. Märt Toming kohtunik