1-05-1616\1

Kriminaalasi nr. 1-05-1616 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 20.02.2006.a. Tallinnas Kohtunik Aime Ivanson Sekretär Maire Viksi Prokurör Aleksander Tšitšerov Kaitsja Toomas Pilt Süüdistatav KALEV J, , kriminaalkorras karistatud Tallinna Linnakohtu 18.11.2004.a., otsusega KarS § 424 järgi rahalise karistusega 10000 krooni koos sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks 2 kuuks, elukoht, töökoht AS Talrand, nõunik Süüdistus KarS § 424 ja KarS § 329 järgi lühimenetluses RESOLUTSIOON Süüdi mõista K.J KarS § 424 ja KarS § 329 järgi ja karistada KarS § 63 lg 1 alusel vangistusega 6 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra. Kandmisele kuulub 4 kuud vangistust. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 alusel võtta K.Jelt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks 6 kuuks. KarS § 74 lg 1 alusel vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 18kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolliga pandud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama alalises elukohas aadressil 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonda (Tallinn Tartu mnt. 85) registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Välja mõista K.Jelt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: 1)sundraha 1,5 palga alammäära – 4500.- krooni, 2) kaitsjatasu 1460.25 krooni, Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034800017 EÜP, viitenumber 2800049777. Maksekorraldus kriminaalmenetluse kulude kohta esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile. EDASIKAEBE KORD. Kohtuotsuse peale võib süüdistatav ja kaitsja esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. SÜÜDISTUS K.Jt süüdistatakse selles, et tema, olles 18.11.2004.a. karistatud KarS § 424 järgi rahalise karistusega 10 000 krooni ühes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aastaks 2 kuuks, uuesti 19.10.2005.a. kell 09.10 juhtis Tallinnas Paldiski maanteel mootorsõidukit Toyota Corolla reg. märgiga 073 AON, olles joobeseisundis. Seega K.J pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. K.J pani toime ka KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistatav tunnistas end kohtuistungil süüdi temale esitatud süüdistuses, ei taotlenud enda ülekuulamist. K.Je süü KarS § 424 ja § 329 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises on lisaks tema enda poolt süü tunnistamisele tõendatud: 1)protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta, mille kohaselt oli K.J alkoholijoobes 19.10.2005.a. kella 09.20 ajal, 2)sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, 3)Tallinna Linnakohtu 18.11.2004.a. otsusega on tõendatud varasema karistuse kehtivus. Eeltoodu alusel on K.Je süü KarS § 424 ja § 329 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises leidnud tõendamist. Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et K.J on süüvõimeline. Kohus leidis, et süüdistatava karistamine rahalise karistusega ei ole põhjendatud, kuigi tema sõnul oleks ta võimeline seda tasuma. Teda on varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis nii väärteokorras rahatrahviga kui kriminaalkorras rahalise karistusega. Kuigi karistused on tasutud, ei ole need avaldanud sellist mõju, et ta oleks hoidunud samalaadse kuriteo toimepanemisest. Eeltoodu alusel tuleb seekord mõista rangem karistus vangistuse näol. Arvestades, et isikul on töökoht, et puuduvad karistust raskendavad asjaolud ja kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, võib vangistuse jätta tingimisi kohaldamata. Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p. 3 Kohtunik