1-06-183 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23 veebruar 2006. a Tallinn Kriminaalasja number 1-06-183 ( 05231400669) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi se

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1221 (üks tuhat kakssada kakskümmend üks) krooni ja 30 senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777. 5. M.

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel seoses joobe tuvastamisega tekkinud kulu 100 (ükssada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777. 6. M.

§de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi 1 arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga

2. Kriminaalmenetluse kulude ja rahalise karistuse tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas.
3. Kohtuotsuse ärakiri edastada teadmiseks Eesti Vabariigi Autoregistrikeskusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: M.Pt süüdistatakse selles, et tema olles 15.05.2003.a karistatud LS § 7419 alusel rahatrahviga summas 7200 krooni 16.04.2003 mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning omades kehtivat karistust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, taas 11.06.2005 kell 06.51 juhtis Tallinnas Akadeemia teel maja nr 5 juures mootorsõidukit VAZ 21063 registreerimismärgiga 923 AIU, olles joobeseisundis. Seega M.P pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Kohtuistungil süüdistatav M.P seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning kuriteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: Väärteoprotokollist nr AB 592133 nähtub, et 16.04.2003 oli M.P juhitud sõiduk kinni peetud ja M.Pl oli tuvastatud alkoholijoove, mille kohta koostati 17.04.2003 ka vastav väärteoprotokoll. (t/l 4) Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 1779/260 nähtuvalt tuvastati 16.04.2003 kell 23.45 Wismari Haiglasse toimetatud M.Pl keskmine joove. (t/l 5) 15.05.2003 koostatud otsus väärteoasjas nr 2310,03,025372, millega karistati M.Pt LS § 7419 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 7200 krooni. (t/l 7) Väärteoprotokollist nr AB 735064 nähtuvalt peeti 11.06.2005 Akadeemia tee 5 maja juures kinni M.P juhitud sõiduk ning M.Pl tuvastati alkoholijoove. (t/l 8) Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 2459/150 nähtuvalt tuvastati 11.06.2005 kell 07.20 Wismari Haiglasse toimetatud M.Pl keskmine alkoholijoove.( (t/l 9) 11.06.2005 koostatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtuvalt on M.P seletanud, et enne sõiduki juhtima asumist tarvitas õhtul kell neli 3-5 liitrit õlut. Autot küsis Hipodroomi automaatiku käest. Juhiluba ei ole kunagi olnud. Sõitis autoga ringi niisama. (t/l 13) 19.12.2005 koostatud kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtuvalt on M.P seletanud, et 10.06.2005 pidutses koos sõpradega Hipodroomil. Kella 21.00 ajal hakkas tarvitama viskit. Hommiku poole otsustasid ringi sõitma minna ja kella 06.30 ajal istusid sõbrale kuuluva auto rooli. Kui sõitsid Akadeemia teel Leiburi tehase poole, neid peatati. Seejärel toimetati ekspertiisi ja teatati auto omanikule, kes tuli autole järele. (t/l 15-17) Põhja Maksu- ja Tollikeskusel puuduvad andmed M.P tulude kohta. (t/l 22) 2 Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel menetlusaluse isikuna ja kahtlustatavana üle kuulatud M.P süüd tunnistavaid ütlusi, otsust väärteoasjas, väärteoprotokolli ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti, asub seisukohale, et süüdistatava M.P süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on M.Pt varem karistatud LS § 7419 ettenähtud väärteo toimepanemise eest 15.05.2003 otsusega väärteoasjas rahatrahviga 7200 krooni. Senini ei ole määratud rahatrahv tasutud, mistõttu ei olnud ka LS § 7419 ettenähtud väärteo toimepanemise eest määratud karistus uue teo toimepanemise ajaks, so 11.06.2005 kustunud, mistõttu oli M.P 11.06.2005 mootorsõidukit joobeseisundis juhtides isikuks, keda on varem karistatud sellise teo eest. Seega on kohtueelsel menetlusel M.P käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud ka AS § 71 ettenähtud väärteo toimepanemise eest. Inkrimineeritava teo eest on ette nähtud karistusena nii rahaline karistus kui ka isiku vabadust piirav karistus. Kriminaalasjas materjalidest võib järeldada, et süüdistataval puudub alaline ja legaalne sissetulek ning varasem rahatrahv on senini, so enam kui kahe ja poole aasta jooksul tasumata. Süüdistatava enese sõnade kohaselt on tal ka ülalpidamisel väike laps. Samas on süüdistatav vahepeal töötanud Rootsi Kuningriigis ning ootab käesoleval ajal vastust võimaliku töökoha kohta samuti Rootsi Kuningriigis. Seega on süüdistataval lootus saada peagi alalist sissetulekut ning seoses sellega tekiksid tal ka võimalused rahaliste kohustuste täitmiseks. Kuivõrd süüdistataval on lootus saada tööle väljapoole Eesti Vabariiki, siis puuduvad ka alused isiku vabadust piirava karistuse kohaldamata jätmiseks tingimisi, kuivõrd sel juhul ei oleks süüdistatava käitumine kontrollitav ning tingimisi karistuse kohaldamata jätmise eesmärk ei oleks täidetav. Seetõttu peab kohus võimalikuks kohaldada rahalist karistust ettenähtud sanktsiooni keskmises määras, kuivõrd puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Märt Toming kohtunik 3