KOHTUOTSUS 1-06-2133 EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23.veebruaril 2006.a. Kriminaalasja number 1-06-2133
(05231401463)Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Kohtuistungi sekretär Marju Vilt Tõlk - Kriminaalasi M.M süüdistuses KarS § 424; § 329järgi. Prokuröri abi Egon Oja Süüdistatav M.M kodakondsus: EV kodanik; haridus: keskharidus; emakeel: eesti; töökoht: Mendali OÜ; varem karistatud väärteokorras: 20.06.2002.a Tallinna PP Liiklusjärelevalve osakonna poolt HÕS §94 lg2 alusel – mõisteti rahatrahv: 2820.- krooni; 26.09.2002.a Tallinna PP Liiklusjärelevalve osakonna poolt LS § 74’35 lg1 alusel – mõisteti rahatrahv: 900.- krooni; 01.02.2003.a Tallinna PP Liiklusjärelevalve osakonna poolt LS §74’35 lg1 alusel – mõisteti rahatrahv: 600.- krooni; 25.02.2003 Harju PP poolt LS § 74’22 lg2 alusel - mõisteti rahatrahv: 1200.- krooni; 09.07.2003.a Hiiumaa PP poolt LS §74’19 alusel – mõisteti rahatrahv: 12000.- krooni; 13.07.2003.a Tallinna PP Lõuna PO poolt LS §74’35 lg1 aluselmõisteti rahatrahv: 600.- krooni; 25.08.2003.a Hiiumaa PP poolt KarS § 218 lg1 alusel - mõisteti rahatrahv: 2400.- krooni; 01.06.2004.a Põhja Politseiprefektuuri poolt LS §74’35 lg 1 alusel - mõisteti rahatrahv: 3000.- krooni; 09.11.2004.a Põhja Politseiprefektuuri poolt AS §70 alusel – mõisteti rahatrahv: 1200.- krooni; 23.07.2005.a Põhja Politseiprefektuuri poolt KarS § 218 lg1 alusel - mõisteti rahatrahv: 180.- krooni. varem karistatud kriminaalkorras: 17.10.2005.a Lääne Maakohtu poolt KarS § 424 alusel – mõisteti rahaline karistus: 19657.- krooni koos sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega viieks kuuks. Tõkend Ei ole kohaldatud Kaitsja Aleksander Vares RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada M.M KarS § 424 ja § 329 järgi ja mõista karistus KarS § 63 lg.1 alusel 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista M.M´ale 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 74 kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui M.M ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg.1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, s.t. 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata M.M Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna (Tallinn, Tartu mnt.85) juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast. KarS § 50 lg.1 kohaselt ära võtta M.M´alt mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. Välja mõista M.M´alt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 4 500 ( neli tuhat viissada) krooni riigituludesse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise eest 120 ( ükssada kakskümmend) krooni riigituludesse. Sundraha ja menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Hansapangas märkides viitenumbri
- Sundraha ja menetluskulu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa M.M, olles 17.10.2005.a karistatud KarS § 424 alusel rahalise karistusega summas 19657.krooni koos sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega viieks kuuks 07.08.2005.a mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning omades kehtivat karistatust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, tema taas: 27.11.
- a kell 11.00 juhtis Tallinnas Mustamäe linnaosas Tammsaare tee maja nr 99 juures mootorsõidukit BMW 730D reg märgiga 275TFD ja 27.11.2005.a kell 12.51 juhtis Tallinnas Linnu teel mootorsõidukit Honda Prelude reg märgiga 873MCB, olles joobeseisundis. Seega juhtis M.M mootorsõidukit joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest, s.t pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti M.M süüdistatakse KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et olles 17.10.2005.a karistatud Lääne Maakohtu poolt KarS § 424 alusel rahalise karistusega summas 19657.- krooni koos sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega viieks kuuks 07.08.2005.a mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, tema 27.11.
- a kell 11.00 juhtis Tallinnas Mustamäe linnaosas Tammsaare tee maja nr.99 juures mootorsõidukit BMW 730D reg märgiga 275TFD; 27.11.2005.a kell 12.51 juhtis Tallinnas Linnu teel mootorsõidukit Honda Prelude reg märgiga 873MCB, millega hoidus kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest. Seega M.M pani toime täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvale hoidumise, st pani toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo. M.M süü temale inkrimineeritud kuritegudes KarS § 424 ja 329 episoodides on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. – Lääne Maakohtu kriminaalasja nr 1-139/05 ärakirja koopiaga, millest nähtub, et M.Ma on süüdi tunnistatud KarS § 424 järgi ning KarS § 50 lg.1 järgi võetud ära lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuud ( t lk.12-14); väärteoprotokolliga nr AB 786014, millest nähtub, et M.M juhtis 27.11.2005.a. kell 11.00 mootorsõidukit alkoholijoobes ning omamata juhtimise õigust ( t lk. 15); protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta, millest nähtub, et 27.11.2005.a. tuvastati M.M´al alkoholijoove ( t lk. 16); menetlusaluse isiku M.Ma ülekuulamise protokolliga( t lk.17); väärteoprotokolliga nr AB 786015 millest nähtub, et M.M juhtis 27.11.2005.a. kell 12.51 mootorsõidukit alkoholijoobes ning omamata juhtimise õigust ( t lk. 21); joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga nr 5505/372, millest nähtub, et 27.11.2005.a. tuvastati M.M´al keskmine alkoholijoove ( t lk. 23); menetlusaluse isiku M.Ma ülekuulamise protokolliga ( t lk. 26); tunnistaja Erkki Roosileht ülekuulamise protokolliga, milles tunnistaja kinnitab autot juhtinud M.Ma´a kinnipidamist 27.11.2005.a. kella 12.50 ajal ( t lk. 28-29); kairi väljatrükkiga, juhtimisõiguse äravõtmise kohta ( t lk. 31); kahtlustatava M.M ülekuulamise protokolliga, milles ta kinnitab enda süüd temale inkrimineeritud kuritegudes ning kahetseb toimepandut ( t lk.42-44) ning toimiku teiste materjalidega Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuritegudes. M.M on varem karistatud kriminaalkorras, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ta töötab. Teda iseloomustatakse positiivselt ( t lk.49). M.M´ale karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada M.M´a edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et M.M´a ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada vangistusega, kuna M.M ei ole teinud eelnevast karistusest vastavaid järeldusi, vaid jätkas kuritegude toimepanemist. M.M olles karistatud rahalise karistusega kohtu poolt 17.10.2005.a. ning pannes toime uue kuriteo juba kuu möödudes ja seda korduvalt, siis välistas M.M võimaluse kergema karistusliigi valikuks. M.M kahetsus ja töökoha olemasolu ei anna alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahalist karistust. Kuid M.M suhtes on otstarbekas kohaldada KarS § 74 sätteid ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele. M.M karistust kergendab tema puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Samuti arvestades asjaolu, et M.M juhtis mootorsõidukit joobeseisundis peale temale kuriteo eest mõistetud karistust, siis asub kohus seisukohale, et M.M suhtes tuleb kohaldada ka lisakaristust, kuna ainult erandlikud asjaolud võivad anda kohtule võimaluse lisakaristust mitte kohaldada, kuid M.M puhul sellised erandlikud asjaolud puuduvad. Kohtunik