← Eesti

4-05-421\2

4-05-426 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 07. märts 2006.a Tallinn Väärteoasja number 4-05-426 Kohtukoosseis Kohtunik Karin Olentšenko Kohtuistungi sekretär Tatjana Petuhhova Tõlk Nadežda Paukson Väärteoasi V. B. kaebus Põhja Politseiprefektuuri otsusele väärteoasjas nr.2376,05,006396 ja J. S. kaebus Põhja Politseiprefektuuri otsusele väärteoasjas nr.2376,05,006420 Istungil osalenud isikud kaebuse esitajad V. B. ja J. S. RESOLUTSIOON Kaebus jätta rahuldamata ja Põhja Politseiprefektuuri otsused väärteoasjades nr.2376,05,006396 ja nr.2376,05,006420 – muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Riigikohtule kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel, teatades kassatsiooniõiguse kasutamisest kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. V. B. kaebus on esitatud Põhja PP Ida-Harju politseiosakonna Maardu konstaablijaoskonna konstaabel Eike Pensa 17.10.2005.a. otsusele väärteoasjas nr.2376,05,006396, millega V. B. karistati KarS § 276 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut, so 6000.-krooni. 20.09.2005.a. koostatud väärteoprotokolli nr.AB 679716 kohaselt seisnes rikkumine selles, et 22.08.2005.a. kell 01.00 Harjumaal Maardus Haigla 2 V.B. eiras oma kohustusi täitva 2 politseiametniku poolt antud seadusliku korraldust lõpetada karjumine ja lärmamine avalikus kohas (Maardu haiglas) pannes sellega toime KarS § 276 järgi kvalifitseeritava väärteo. J. S. kaebus on esitatud Põhja PP Ida-Harju politseiosakonna Maardu konstaablijaoskonna konstaabel Eike Pensa 17.10.2005.a. otsusele väärteoasjas nr.2376,05,006420, millega J. S. karistati KarS § 276 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut, so 6000.-krooni. 20.09.2005.a. koostatud väärteoprotokolli nr.AB 679707 kohaselt seisnes rikkumine selles, et 22.08.2005.a. kell 01.00 Harjumaal Maardus Haigla 2 asuva Maardu Haiglas J.S. lärmas, millega rikkus patsientide rahu öösel, seega eiras oma kohustusi täitva politseiametniku poolt antud seadusliku korraldust lõpetada karjumine ja lärmamine avalikus kohas, pannes sellega toime KarS § 276 järgi kvalifitseeritava väärteo. Mõlemas kaebuses taotletakse otsuse tühistamist, sest leitakse, et neid on karistatud kaks korda ühe ja sama teo eest ning politseinike seaduslike korraldusi ei ole nad eiranud. Samal päeval on neile koostatud veel üks väärteoprotokoll, mille alusel 22.09.2005..a otsusega on karistatud KarS § 262 järgi ja määratud trahv 3000.-krooni, mille on nad ära tasunud. Kohtuistungil jäid kaebuse esitajad kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungist osa ei võtnud. Kohus, tutvunud asja materjalidega ning ära kuulanud kaebuse esitajad ja tunnistajad Janek Pedask, Mihkel Liiv, Karen Grigorjan ja Dmitri Grinkevitš, leiab, et kaebus rahuldamisele ei kuulu. Väärteomenetluse seadustiku § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoasjade arutamisel ja karistuse otsuste tegemisel on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust ja kaebaja õigusi ei ole rikutud. Väärteotoimikust nr.2376,05,005545 nähtub, et 22.09.2005.a. karistati J.S. KarS § 262 järgi selle eest, et 22.08.2005.a. kella 00.30 ajal Harjumaal Maardus Veeru 4 maja juures tema, olles alkoholijoobes lärmas avalikus kohas, millega rikkus avaliku korra eeskirja p.5.11 nõudeid, pannes sellega toime avaliku korra rikkumise. Väärteotoimikust nr.2376,05,005543 nähtub, et 22.09.2005.a. karistati V.B. KarS § 262 järgi selle eest, et 22.08.2005.a. kella 00.30 ajal Harjumaal Maardus Veeru 4 maja juures tema, olles alkoholijoobes, lärmas avalikus kohas, millega rikkus avaliku korra eeskirja p.5.11 nõudeid, pannes sellega toime avaliku korra rikkumise. Nii kaebuse esitajate enda, kui ka tunnistajate ütlustest nähtub, et 22.08.2005.a. kella 00.30 ajal politseiametnikud toimetasid S. ja B. haiglasse joobe tuvastamiseks (joove tuvastati kell 00.50). Ajaliselt järgmises väärteoprotokollis sisaldub süüdistus selles, et pärast joobe tuvastamist Maardu Haiglas kaebuse esitajad eirasid politseiametniku seaduslikku korraldust lõpetada lärmamine haiglas öisel ajal. Seega tegemist on kahe erineva sündmusega ja kaks erinevat protokolli erineval ajal on koostatud õigesti, teise protokolli koostamiseks koguti tõendeid eraldi. Kohtuistungil on üle kuulatud haigla arst K.Grigorjan, kes kinnitas, et käesolev sündmus on hästi meelde jäänud: S. ja B. lärmasid haiglas nii, et patsiendid olid öösel ärganud ja akendest välja vaadanud, järgmisel päeval aga kaevanud ning asja oli haiglas arutatud. Ka politseiametnikud Janek Pedask ja Mihkel Liiv kinnitasid, et tegemist oli erakordse käitumisega, kus J.S. ja V.B. lärmasid haiglas ja ei allunud seaduslikele korraldustele. 3 Kohtul puudub alus kahelda politseitöötajate ja arsti ütlustes, need olid väga üksikasjalikud ja veenvad. Tunnistaja D.Grinkevitš ei olnud haiglas toimunu pealtnägija, ainult kinnitas, et politsei kontrollis tänaval kahe kaaslase – B. ja S. joobeseisundit ja viimased istusid politseiautosse ise. Nimetatud käitumine ei ole väärteoprotokolli sisuks. Asjakohatud on kaebuste esitajate väited, et neid on karistatud kaks korda ühe ja sama teo eest. Asjaolu, et teise väärteotoimikusse on kopeeritud esimeses väärteotoimikus tõenditena asuvad joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll, joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt ja politseiametnike ettekanded, ei anna alust väita, et ühe teo eest on isikut kaks korda karistatud. Väärteotoimikutest nähtub, et tegemist on olnud kahe erineva sündmusega, koostatud on kaks eraldi protokolli ja toimikut, tõendeid on kogutud eraldi. Kogutud tõenditega on tuvastatud, et kaebuse esitajad eirasid politseiametnike seaduslikke korraldusi, politseiametnike korraldused olid seaduslikud ning puudub igasugune alus kaebuste rahuldamiseks, ka karistus on määratud põhjendatult. Karin Olentšenko Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.