4-05-578\1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01.märts 2006 Tallinn Väärteoasja number 4-05-578 Kohtukoosseis Kohtunik EDA MURAK Sekretär RAIVO SEPPO Väärteoasi Kunstimuuseumi Ehituse Sihtasutuse kaebus Riigihangete Ameti 14.novembri 2005 otsusele väärteoasjas nr 99/05 Kohtuistungil osalesid Kaebuse esitaja esindaja J.T Riigihangete Ameti esindaja P.M RESOLUTSIOON Tuginedes Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p 3 ja § 29 lg 1 p 1:

1. Rahuldada Kunstimuuseumi Ehituse Sihtasutuse kaebus.
2. Tühistada Riigihangete Ameti 14.11.2005 otsus väärteoasjas nr 99/05 ja lõpetada väärteoasja menetlus. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada kassatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast EV Riigikohtule vandeadvokaadi vahendusel. Asjaolud Riigihangete Ameti 14.11.2005 otsuse väärteoasjas nr 99/05 alusel tuvastati, et Kunstimuuseumi Ehituse Sihtasutus rikkus RHS § 12 lg 2, mis seisnes selles, et 24.03.2005 avaldati avatud pakkumismenetluse teade „Kunstimuuseumi uue hoone toolid“. Laekus 6 pakkumist, kuid 29.07.2005 avaldati riigihanke deklaratsioon, kus lõpetati riigihanke pakkumismenetlus. 08.08.2005 toimus KUMU juhatuse koosolek, kus otsustati erinevate toolide ostmine nelja iseseisva riigihankena lihtmenetluses vastavalt RHS § 2 lg
3. Registris on avaldatud neli lihtmenetluse deklaratsiooni registreerimisnumbritega 021587 (30.08.2005), 021608(31.08.2005), 021658(02.09.2005), 021686(05.09.2005). Seejuures on 31.08.2005 ja 05.09.2005 pakkumised identsed so toote spetsifikatsioonid kattuvad ja nender pakkumiste summa (594 382 krooni) summa ületab Riigihangete seaduses sätestatud määra. Seega on nende nelja lihtmenetluse käigus ostetud samu toole, mida sooviti osta avatud pakkumismenetluses „Kunstimuuseumi uued toolid“. Niisuguse tegevusega rikuti RHS § 12 lg 2 nõudeid, mis sätestab, et Ostja ei või riigihanke teostamiseks kehtestatud korra nõuete järgimise vältimiseks jaotada riigihanget osadeks, mille eest karistati RHS § 731 lg 2 alusel Kunstimuuseumi Ehituse Sihtasutust 50 000 krooniga. Menetlusosaliste seisukohad Kaebuse esitaja palub tühistada menetletava otsuse ja lõpetada asjas menetlus või teha karistuse määramise osas uus otsus, motiveerides oma kaebust järgnevalt: kaebuse esitaja leiab, et Kunstimuuseumi Ehituse Sihtasutus ei ole rikkunud RHS § 12 lg 2 nõudeid, viidates vastulauses toodud seisukohtadele: algselt oli tegemist mitmest komponendist koosneva riigihankega ning hiljem selle jaotamine ei saa lugeda olevaks vastuolus RHS § 12 lg
4. Kohtuväline menetleja esindaja leiab, et otsus väärteoasjas on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, kontrollinud esitatud materjale, leiab, et RHS § 2 lg 1 alusel on riigihangeteks asjade ostmine, ehitustööde ja teenuste tellimine, ehitustöö kontsessioonide andmine ning ideelahenduste tellimine käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud ostja poolt. RHS § 2 lg 3 alusel on riigihangete objektideks asjad, teenused, ehitustöö kontsessioonid ja ideelahendused. Tulenevalt seadusest ei saa me rääkida mitmekomponendilisest asjade ostmisest. Tegemist on asjade ostmisega ning selle jaotamine RHS § 3 lg 1 alusel on välistatud. Kunstimuuseumi Ehituse Sihtasutuse poolt lihtmenetluste ( reg nr 021587, reg nr 021608, reg nr 021608, reg nr 021686) käigus ostetud toolid, kusjuures kahes pakkumuses P1-00277/5 ja P1-00272/5 on tegemist ühe ja samaliigilise töötooliga Sedus Open Mind UM-100, on tegemist RHS § 12 lg 2 rikkumisega. Kohus asub seisukohale, et kuigi tegemist oli RHS § 12 lg 2 rikkumisega, kuid on lahendamata küsimus, kes pani teo toime, s.o andis korralduse riigihankeid teostada lihtmenetlustega. KarS § 2 lg 2 alusel karistatakse isikut teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab tegutseda üksnes füüsilise isiku kaudu. Toimepandud süüteo juriidilisele isikule omistamise vältimatuks eelduseks on kõikide süüteotunnuste (süüteokoosseis, õigusvastasus, süü) tuvastamine teo faktiliselt toimepannud füüsilise isiku juures. Kui mõni deliktistruktuuri elementidest teo toimepannud füüsilise isiku käitumises puudub, on juriidilise isiku karistamine välistatud. Lisaks eeldab juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus seda, et juriidilise isiku organi või juhtivtöötaja koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu oleks toime pandud juriidilise isiku huvides (KarS § 14 lg 1) (RKL 3-1-1-7-04, 3-1-1-82-04, 3-1-1-145-05). Tuginedes eelnenule leiab kohus, et Kunstimuuseumi Ehituse Sihtasutust ei oleks olnud võimalik karistada, tuvastamata nimetatud juriidilise isiku organit või juhtivtöötajat, kes tegutses juriidilise isiku huvides. Tulenevalt eeltoodust peab kohus vajalikuks märkida, et kohtuväline menetleja on jätnud välja selgitamata kõik juriidilise isiku vastutusele võtmise eeldused. Kuigi kohus ei kahtle, et kohtuväline menetleja peab kõikidele avastatud rikkumistele reageerima, siis kohus leiab, et kuivõrd väärteootsuse puhul on tegemist karistamisotsusega, siis peab menetleja väga hoolikalt kaaluma, missugune isik kuulub vastutusele võtmisele väärteo toimepanemise eest. Väärteomenetluses lasub kohtuvälisel menetlejal tõendamiskoormis. Väärteoasjas kogutud tõendid ei tõesta Kunstimuuseumi Ehituse Sihtasutuse poolt väärteo toimepanemist, kuivõrd kohtuvälise menetleja poolt on jäetud tuvastamata väärteo toimepanemise tunnused konkreetse füüsilise isiku käitumises, ei ole tuvastatud Kunstimuuseumi Ehituse Sihtasutuse organi või juhtivtöötaja poolt kaebuse esitaja huvides toime pandud tegu, siis lähtuvalt eeltoodust leiab kohus, et Kunstimuuseumi Ehituse Sihtasutus ei ole rikkunud RHS § 12 lg
5. Kohtuvälise menetleja otsus kaebuse esitaja karistamise kohta RHS § 12 lg 2 järgi kuulub tühistamisele ja väärteomenetlus Kunstimuuseumi Ehitus Sihtasutuse suhtes tuleb lõpetada väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kohtunik: