S § 199 lg 2 p. 4,
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja määrata kandmisele 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks kinnipidamise päev – 15.09.2005.a. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni. Süüdi mõista A.T KarS § 199 lg 2 p. 4,
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja määrata kandmisele 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel, lugedes mõistetud karistuse kaetuks Viru Ringkonnakohtu 09.01.2006.a. otsusega mõistetud karistusega 1 aasta 8 kuud, mõista A.Tile liitkaristus 1 aasta 8 kuud vangistust. Karistusest arvata maha eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus (27.02.2006.a. seisuga kantud 3 kuud 7 päeva) – kandmata karistus 1 aasta 4 kuud 23 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg kinnipidamisest kuni eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise alguseni, s.o. 15.09.2005 – 20.11.2005.a., s.o.2 kuud 6 päeva. Kandmata karistus 1 aasta 2 kuud 17 päeva . Karistuse kandmise alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev - 28.02.2006.a. Välja mõista R.Tilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: 1)sundraha – 1,5 palga alammäära – 4500.- krooni, 2)kaitsjatasu 1557.60 krooni. Välja mõista A.Tilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud – kaitsjatasu 1557.60 krooni. Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034800017 EÜP, viitenumber 2800049777. Kohtuotsuse peale võivad süüdistatavad ja kaitsja esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. SÜÜDISTUSE SISU A.Tit ja R.Tit süüdistatakse selles, et nemad 15.09.2005.a. kella 13.34 ajal Tallinnas Tartu mnt. 87 asuvas AS Prisma Peremarketi kaupluses võtsid võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Adidas spordijalatsid maksumusega 899.- krooni ja Umbro spordijalatsid maksumusega 569.- krooni, kokku kaupa 1468.- krooni väärtuses, möödusid kassast kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, sest nad peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni. Seega A.T ja R.T grupis alustasid vahetult vastavalt oma ettekujutusele teost võõraste vallasasjade äravõtmist, olles isikuteks, kes on varem toime pannud varguse, s.o. panid toime KarS § 199 lg 2 p. 4,
MENETLUSE KÄIK Süüdistatavad tunnistasid end täielikult süüdi nendele esitatud süüdistuses. Kohtus nad ei taotlenud ülekuulamist. Kohtueelses menetluses on nad samuti oma süüd kuriteo toimepanemises tunnistanud ja andnud sarnaseid ütlusi, mille kohaselt võttis A.T müügisaalis endale Adidase jalatsid, R.T Umbro jalatsid. Peale jalga proovimist tõmbasid nad kätega jalatsitelt turvaelemendid, millised panid jalatsite tühja karpi. Seejärel peitsid nad spordijalatsid oma üleriiete varrukatesse, milliseid nad hoidsid käes. Kassas kauba eest ei maksnud. Süüdistatavate süü on tõendatud: *aktidega R.Ti ja A.Ti kinnipidamise kohta ja neilt kahe paari spordijalatsite äravõtmise kohta, millede eest oli kassasse tasumata; *tunnistaja Natalja Dedova ütlustega, mille kohaselt viibis ta 15.09.2005.a. tööl Sikupilli Prisma kaupluses monitoride taga ja jälgis, kuidas kaks noormeest proovisid jalga spordijalatseid. Seejärel võtsid nad kumbki jalatsitelt turvaelemendid ja pandi karpidesse, jalatsid aga oma jopesse ja kampsunisse. Seega on süüdistatavate ja tunnistaja ütlustega tõendatud A.Ti ja R.Ti poolt spordijalatsite varguse katse toimepanemine. Kuritegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p. 4,
Jalatsid tagastati korrasolevatena kauplusele, materiaalne kahju puudub. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatavatel süüd välistavate asjaolude puudumist. Kohus leidis, et nii R.Tit kui A.Tit tuleb antud kuriteo eest karistada ühepikkuse vangistusega. Arvestades karistust raskendavate asjaolude puudumist, kahju puudumist ja kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, võib vangistuse pikkus jääda alla keskmist sanktsioonis ettenähtud maksimummäärast. Kuna aga mõlemad süüdistatavad on varem korduvalt karistatud, peavad nad vangistuse reaalselt ära kandma. A.T juba kannab eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistust. Kuna A.T pani kuriteo toime enne Ida-Viru Maakohtu 21.11.2005.a. ja Viru Ringkonnakohtu 09.01.2006.a. (millega muudeti karistust) otsuseid, tuleb mõista talle liitkaristus KarS § 65 lg 1 sätete alusel. Liitkaristusest tuleb maha arvata eelmise otsuse järgi osaliselt kantud karistus ja ka antud kriminaalasjas eelvangistuses viibitud aeg kuni eelmise kohtuotsuse järgi karistuse kandmise alguseni. Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p. 3. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.