1-97-2\1

(97050348)Kohtunik Katrin Puhkason Kriminaalasi M.Gi süüdistuses KrK § 139 lg.2 p.2 -§ 15 lg.2 järgi . M.G (G) Süüdistatav , alghariduse-ga, kodakondsuseta, vallaline, ei tööta, elukoht: 29.04.1997a. valitud tõkend vahi all pidamine, tõkend kohaldamata, varem karistatud: 29.01.1997a. Rapla Maakohtu poolt KrK § 139 lg.2 p.1,2,3 järgi rahatrahviga 4500.- krooni, 16.04.1997a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg.2 p.3 järgi vabadusekaotusega 6 kuud tingimisi 1 a. katseajaga. Prokurör Helgi Veinberg Kaitsja Jelena Benevolenskaja Juhindudes Karistusseadustiku rakendamise seaduse §-st 3 lg.6 RESOLUTSIOON kohtunik m ä ä r a s:

1. Lõpetada menetlus kriminaalasjas M.Gi süüdistuses KrK § 139 lg.2 p.2 -§ 15 lg.2 järgi kuriteo koosseisu puudumisel.
2. M.Gi suhtes valitud tõkend – vahi all pidamine tühistada.
3. Menetluskulud – määratud kaitsja tasu summas 1209.50 krooni jätta riigi kanda.
4. Ärakiri määrusest saata prokurörile ja Põhja Politseiprefektuuri Lõuna Politseiosakonnale tagaotsimise lõpetamiseks. Edasikaebe kord 1 Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajja 10 päeva möödumisel peale kohtumäärusest teadasaamist. Kohtumääruse põhjendus: M.Gi suhtes algatati kriminaalasi ja ta anti kohtu alla 23.04.1997a. KrK § 139 lg.2 p.1 ja § 15 lg.2 järgi, süüdistatuna selles, et tema olles 29.01.1997a. karistatud salajase varguse eest, 06.04.1997a. kella 15.30 ajal Tallinnas Tihniku asuvas kaupluses Maksimarket varastas salaja müügisaalist meestesärgi Karayel 338.- krooni väärtuses, pannes selle selga, tasumata läbis kassa ja turvaväravates peeti kinni, seega võõra vara salajane vargus jäi lõpule viimata tema tahtest sõltumata põhjustel isikuna, kes varem ,kes omas kustumata karistuse KrK § 139 järgi ette nähtud kuriteo eest. M. G kutsele ei reageerinud ja kohtusse ei ilmunud. 29.04.1997a. valis Tallinna Linnakohus tema suhtes tõkendiks vahi all pidamise ja 02.05.1007a. peatati kriminaalasjas menetlus tema tagaotsitavaks kuulutamisega. Lõuna PO-s oli alustatud tagaotsimine (toimik nr. 9701450). Politseaindmetel oli M. G Eesti Vabariigist lahkunud Ukrainasse, kuid lähedased tema asukohta ei teadnud. Rahvastikuregistris tema kohta andmed puuduvad. Kriminaalmenetluse alustamise ajal oli M. Gi kätiumises kriminaalkuriteo koosseis, kuna ta omas kustumata karistuse varguse eest ja varastatud eseme väärtus oli 338.- krooni. Tol ajal Haldusõiguserikkumiste Seadustiku § 1441 lg.1 ja lg. 2 kohaselt oli võõra vara salajane pisivargus, kui see polnud seotud vargusega eluruumist või vara asukohta pääsemist takistanud tõkke või lukustuse kõrvaldamisega ja kui varastatu väärtus ei ületanud 10 päevapalga määra. 01.04.1997a. kuni 01.01.1998a. oli Vabariigi Valitsuse poolt kestestatud kuupalga alammäära alusel päevapalga määr 28.- krooni.. 01.09.2002a. jõustunud Karistusseadustiku § 218 lg.1 ja lg
5. kohaselt on väärteona käsitletav selline varavastane süütegu, mis on toime pandud väheväärtusliku asja (rahaline väärtus ei oleta kahtekümmend trahviühikut, see on 1200.- krooni) või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud röövimine ja väljapressimine kui puuduvad süüteokoosseisus sätestatud raskendavad asjaolud. 1997a. kehtinud HÕS § 1441 pisivarguse koosseis nägi ette raskendavate asjaoludena vaid vargust eluruumist või vara asukohta pääsemist takistanud tõkke või lukustuse kõrvaldamist ja varastatu rahalise väärtuse aluseks oli kümme päevapalga määra, see on 280.-krooni.. Trahviühiku baassumma 60.- krooni hakkas kehtima 2002a. Seega 01.09.2002a. jõustunud KarS § 218 alusel puudub süüdistatava käitumises kuriteo koosseis. Raskendava asjaolu esinemist, see on varem toime pandud vargust, mis välistab vaatamata varastatu rahalisele väärtuse süüteo käsitlemise väärteona, aga HÕS § 1441 koosseis ette ei näinud. Seetõttu prokurör taotleb KarSRS § 1 lg.3 ja § 3 lg.1 juhindudes kriminaalmenetluse lõpetamist, kuna süüdistatava käitumises on vaid kuriteo koosseis. Samuti kuulub tühistamisele tema suhtes valitud tõkend. M. G ei kuulu ka väärteo korras vastutusele võtmisele, sest kuigi KarS § 81 lg. 7 alusel väärteo aegumine peatub, kui väärteo toimepannud isik ennast kohtu eest varjab, kuid väärteo aegumine ei uuene, kui väärteo toimepanemisest on möödunud kolm aastat. Alates KarS jõustumisest on möödunud kolm aastat. Kriminaalmenetlus kuulub lõpetamisele kuriteo koosseisu puudumisel ja valitud tõkend., mida ei kohaldatud kuulub tühistamisele. Samuti kuulub lõpetamisele tema suhtes alustatud tagaotsimine. Kohtunik Katrin Puhkason 2