MÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01.03. 2006.a. Kriminaalasja number 1-06-2475 Kohtukoosseis Kohtunik Anne Ennok Kohtuistungi sekretär Merike Kunnus Tõlk - Kriminaalasi Riigiprokurör K.Ki,le mõistetud karistuse kandmise jätkamine Eesti Vabariigis. Vandeadvokaat Andres Hallmägi taotlus K.Ki vahi alt vabastamiseks. Eve Olesk Süüdistatav K.K, lahutatud, 9-aastane laps, EV kodanik, viibib Tallinna Vanglas. Kaitsja Andres Hallmägi RESOLUTSIOON Tunnistada lubatavaks K.K,i suhtes tehtud Soome Vabariigi Helsingi Linnakohtu 08.11.2002.a. otsuse täitmine Eesti Vabariigis. K.K,i süütegu kvalifitseerida KrK § 76 lg 2 p 2 järgi ja karistada K.Ki vangistusega 8 aastat. K.K,i süütegu kvalifitseerida KrK § 210-2 lg 2 p 2 ja 4 järgi ja karistada K.K,i vangistusega 8 aastat. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda liitkaristuseks 8 aastat vangistust. Karistusaja alguseks lugeda 01.07.2002.a. Vandeadvokaat Andres Hallmägi taotlus K.Ki vabastamiseks vahi alt jätta rahuldamata. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, Karistusregistrile ja Justiitsministeeriumile. EDASIKAEBAMISE KORD: Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul alates 01.03.2006.a. Harju Maakohtule. Kohtumääruse põhiosa K.K on tunnistatud süüdi Soome Vabariigi Helsingi Linnakohtu otsusega 08.11.2002.a. raske narkokuriteo eest. Helsingi Linnakohtu otsuses sisuliselt puudub kuriteo kirjeldus, kuid materjalide juurde on lisatud süüdistusakt, millise alusel K.K süüdi mõisteti. K.K on süüdi mõistetud selles, et tema koos Rain-Aleksander Laugametsa, Anti Annomi ja Viktor Kiga on organiseerinud ebaseaduslikult Eestist Rootsi kaudu Soome amfetamiini järgmiselt: narkootiline aine, mille kogus on olnud 6-8 kg, on veetud K.Ki ja Viktor Ki valduses olnud sõiduautoga üle Rootsi-Soome vahelise piiri Haaparantast Torniosse järgmiselt: Laugamets ja Annom on kõigepealt sõitnud oma autoga üle piiri, et vaadata, kuidas toimub tollikontroll ning seejärel on toodud narkootiline aine Kide autoga Soome, misjärel osa narkootilisest ainest, 4-6 kg on antud Lahtis üle tundmatuks jäänud isikule ja pisut alla 2 kg on antud Helsingis üle Arto Olavi Fröjdlundile, kelle valdusest narkootiline aine on konfiskeeritud. Helsingi Ringkonnakohus on Helsingi Linnakohtu otsuse jätnud muutmata. EV Justiitsministeerium on andnud nõusoleku K.Ki ületoomiseks karistuse kandmise jätkamiseks Eesti Vabariiki vastavalt Kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa Konventsioonile (edasiselt tekstis konventsioon). K.K on Eesti Vabariigi kodanik ning on enne süüdimõistmist Helsingi Linnakohtu poolt alaliselt elanud Eestis. Vastavalt konventsiooni art 9 peab elukohariigi pädev asutus muutma karistuse kohtuprotsessi kaudu selle riigi otsuseks, asendades karistava riigi määratud karistuse elukohariigis sama kuriteo puhul ettenähtud karistusega vastavalt konventsiooni art 11 kehtestatud tingimustele. Sellest tulenevalt peab uurimise tulemusel saadud fakte arvestama niivõrd, kuivõrd selgesõnaliselt või kaudselt nad karistavas riigis määratud kohtuotsuses avalduvad, ei või muuta vabadusekaotuslikku karistust rahaliseks karistuseks, peab täielikult maha arvestama karistatud isiku poolt kantud karistuse aja ja ei tohi raskendada karistatud isiku karistusmäära ega ole kohustatud arvestama toime pandud kuritegude suhtes eluriigi seaduses ette nähtud alammäära. Konventsiooni art 10 kohaselt tuleb peab karistuse täideviimise jätkamisel elukohariik kinni pidama karistava riigi poolt määratud karistuse juriidilisest iseloomust ja kestusest. K.K,i poolt toimepandud teod on karistatavad ka Eesti Vabariigis kuritegudena käesoleval ajal ja olid seda ka kuritegude toimepanemise ajal. Tema poolt toimepandu on kvalifitseeritav KrK § 76 lg 3 p 2 ja KrK § 210-2 lg 2 p 2, ja 4 järgi. Helsingi Linnakohtu poolt mõistetud karistus ei ületa Eesti Vabariigis samade kuritegude eest mõistetava karistuse maksimaalmäära, seetõttu karistus vähendamisele ei kuulu. K.K,il on karistust kanda rohkem kui 6 kuud. Eelnevast tulenevalt kuulub K.Ki suhtes välisriigis tehtud kohtuotsus tunnustamisele KrMS § 483 lg 1 p 1 alusel. KarSRS § 3 lg 3 tulenevalt tuleb K.K,i poolt toimepandu kvalifitseerida KrK vastavate §§ järgi. Kuriteod on toime pandud enne KarS kehtima hakkamist ning KrK nägi ette kergema karistuse võrreldes käesoleval ajal kehtiva Karistusseadustikuga. Vastavalt konventsiooni art 11 p1c tuleb karistusest täielikult maha arvata karistatud isiku poolt kantud karistus. K.Kil on kandmata karistus 4 aastat 4 kuud ja 3 päeva. K.Ki kaitsja Vandeadvokaat Andres Hallmägi on esitanud taotluse K.Ki vahi alt vabastamiseks leides, et Soomest lahkumisega 3.novembril 2005.a. vabanes K.K Soome jurisdiktsiooni ja seega ka Soome kohtuotsuse mõju alt ning teda ei saa Eestis käsitleda süüdimõistetuna ning K.K tuleb vastavalt KrMS § 131 lg 5 kohaselt vahistamisaluste puudumisel viivitamatult vabastada. Kohus leiab, et kaitsja taotlus on alusetu. Vastavalt Kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsiooni art 11 lg 2 tuleb juhul, kui karistuse muutmine toimub pärast karistatud isiku üleandmist, elukohariigil hoida seda isikut vahi all või kindlustama mõnel muul viisil tema viibimise elukohariigis kuni protsessi lõppemiseni. Kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsioon on alla kirjutatud Eesti Vabariigi poolt 1993.a. 4.novembril Strasbourgis ja Eesti Vabariigi poolt ratifitseeritud. Kaitsja taotlus tuleb jätta rahuldamata. K.K viibis üleandmise momendil vahi all ning KrMS § 479 ei ole tema puhul kohaldatav. Kohtunik A.Ennok
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.