1-06-1770\2

1-06-1770 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02 märts 2006 Tallinn Kriminaalasja number 1-06-1770 Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi S.Ki süüdistus KarS § 424 järgi Prokurör Egon Oja Süüdistatav S.K Lühimenetlus (valdab eesti keelt), EV kodanik, keskeriharidus, ei tööta, elukoht: Varasem karistatus: Tallinna Linnakohtu 16.10.1998 otsusega KrK § 139 lg 1-15 lg 2 alusel vabadusekaotusega 3 kuud tingimisi 1 aastase katseajaga. Kaitsja Advokaat Toomas Pilt RESOLUTSIOON

1. S.K süüdi tunnistada KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda rahalise karistusega 330 miinimumpäevamäära ulatuses, so 16 500 krooni.
2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks rahalise karistuse 220 (kakssada kakskümmend) miinimumpäevamäära ulatuses, so 11 000 (üksteist tuhat) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas viitenumbriga
4. KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse kandmine ositi igakuistes võrdsetes osades 10 (kümme) kuu jooksul 1100 krooni kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu
5. kuupäevast.
6. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada S.Ki suhtes lisakaristust, võttes S.Kilt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 5 (viis) kuuks.
7. S.Kilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1221 (üks tuhat kakssada kakskümmend üks) krooni ja 30 senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
8. 1
9. S.Kilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
11. Rahalise karistuse ja kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas.
12. Kohtuotsuse ärakiri edastada Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: S.Ki süüdistatakse selles, et tema, olles 06.05.2003 karistatud LS § 7419 alusel rahatrahviga summas 10 200 krooni 15.04.2003 mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning omades kehtivat karistust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, taas 10.12.2005 kell 02.15 juhtis Tallinnas Koskla tänaval maja nr 5 juures, liikudes Mooni tänava suunas, mootorsõidukit Mercedes-Benz 200 D registreerimismärgiga 378 AMB, olles joobeseisundis. Seega juhtis S.K mootorsõidukit joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest, st ta pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav S.K seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid: 06.05.2003 otsus väärteoasjas nr 2310.03,025044, millest nähtuvalt karistati S.Ki Liiklusseaduse § 7419 alusel rahatrahviga 10 200 krooni 15.04.2003 kell 18.50 mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest. (t/l 5) 10.12.2005 väärteoprotokoll AB 788502, millest nähtub, et S.K juhtis 10.12.2005 kell 02.15 Koskla 5 maja juures sõiduautot Mercedes-Benz 200 D, registreerimismärgiga 378 AMB alkoholijoobes ja sõidukil oli läbimata korraline tehnoülevaatus (t/l 9). 10.12.2005 koostatud protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel, millest nähtub, et mõõteriista reaktsioon on punane (t/l 10) 10.12.2005 koostatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, millest nähtuvalt S.K 10.12.2005 kell 02.15 juhtis Koskla tänaval sõiduautot MB registreerimismärgiga 370 AMB, kui hommikul oli joonud 300 g konjakit. (t/l 11) 10.12.2005 koostatud tunnistaja Erkki Roosilehe ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et ta 10.12.2005 kell 02.15 ajal oli patrullis Sõpruse pst-l suunaga Koskla tn poole ja kontrollisid ees sõitvat sõiduautot MB registreerimismärgiga 378 AMB läbi andmebaasi Kairi. Kuna Kairi näitas, et autol on ülevaatus tegemata pidasid selle Koskla 5 juures kinni. Autot juhtis S.K, alkomeetrisse puhudes näitas see punast indikaatorit, mistõttu kutsusid S.Kile liikluspatrulli. (t/l 12-13) 2 12.01.2006 koostatud kahtlustatava S.Ki ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et ta tunnistab end süüdi KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja kahetseb toimunut. Kasutades oma õigusi keeldub ütluste andmisest, kuna tal ei ole midagi lisada toimepandud kuriteo eelpooltoodud kirjeldusele. Ülalpeetavaid tal ei ole, on vabaabielus. Palub määrata karistuseks tingimisi vangistus. Täiendava karistuse määramisel, st mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisel, arvestada tema palvel, mitte võtta rohkem kui neljaks kuuks. ( t/l 17-18) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud S.Ki süüd tunnistavaid ütlusi, tunnistaja Erkki Roosilehe ütlusi, väärteoprotokolle, otsust väärteoasjas ja joobe tuvastamise protokolli, asub kohus seisukohale, et süüdistatava S.Ki süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Kriminaalasjas leiduva väärteootsuse kohaselt on S.Ki varem mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistatud. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on S.K pärast LS § 7419 ettenähtud väärteo eest määratud karistuse tasumist jätkuvalt toime pannud erinevaid väärtegusid ning viimase väärteo pani ta toime 22.03.
13. Vastavalt Karistusregistri seaduse § 26 lg 5 sätetele kui isik enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist paneb toime uue väärteo või kuriteo, siis tähtaeg katkeb. Sel juhul arvestatakse tähtaega viimase väärteo või kuriteo eest mõistetud põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude või kuritegude eest. Seega ei olnud S.Ki poolt 10.12.2005 uue süüteo toimepanemise ajaks tema karistusregistri andmed kustutatud ja iga uue väärteoga katkes karistusandmete kustutamise tähtaeg, mistõttu oli S.K 10.12.2005 isikuks, kes on varem karistatud LS § 7419 ettenähtud väärteo toimepanemise eest, seega isikuks, kes on varem toime pannud sõiduki juhtimise joobeseisundis. Seega on kohtueelsel menetlusel S.Ki käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi, so mootorsõidukit joobeseisundis juhtinud isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust, milles kohus veendus ka kohtuistungil. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem kohtulikult karistatud varavastase kuriteo toimepanemise eest, seejärel korduvalt liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, millised on tasutud. Rahatrahvide tasumine näitab kohtu arvates seda, et süüdistatav on aru saanud oma käitumise õigusvastasusest ning nõustunud sellega, et teda on karistatud põhjendatult. Sellistel asjaoludel leiab kohus, et süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada alternatiivset karistust, so rahalist karistust, jättes isiku vabadust piirava karistuse kohaldamata. Kriminaaltoimikust ja süüdistatava ütlustest nähtuvalt puudub süüdistataval hetkel alaline sissetulek, kuid süüdistatava sõnade kohaselt oleks ta suuteline tasuma ka rahalist karistust kui see määrataks ositi tasumisele. Arvestades karistust kergendava asjaolu olemasolu ja karistust raskendavate asjaolude puudumist ning süüdistatavale hetkel alalise sissetuleku puudumist peab kohus võimalikuks mõista rahalise karistuse väiksemas määras kui seda on samalaadse väärteo toimepanemise eest mõistetava karistuse ülemmäär. Märt Toming kohtunik 3