4-06-392\1

4-06-392 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-06-392 Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Väärteoasi OÜ Proway esindaja V.Ni kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse tollikontrolliosakonna liikuvkontrolltalituse vaneminspektori Jüri Kalda 10.01.2006 koostatud kiirmenetluse otsusele nr TL03180 Kohtuvälise menetleja esindajad Jüri Kalda ja Maris Paat Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: OÜ Proway, RK: 10704989, asukoht: Mahtra 26-155 Tallinnas Esindaja: V.N, IK: 35202260288 Sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin RESOLUTSIOON
3. Rahuldada OÜ Proway esindaja V.Ni kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse tollikontrolliosakonna liikuvkontrolltalituse vaneminspektori Jüri Kalda 10.01.2006 koostatud kiirmenetluse otsusele nr TL03180 määratud karistuse osas.
4. Tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse tollikontrolliosakonna liikuvkontrolltalituse vaneminspektori Jüri Kalda 10.01.2006 koostatud kiirmenetluse otsus nr TL03180 menetlusalusele isikule OÜ Proway Tolliseaduse § 84 lg 2 alusel määratud karistuse 10 200 krooni osas.
5. Teha uus otsus, vähendades määratud karistust ja määrata OÜle Proway Tolliseaduse § 84 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 100 trahviühikut, so 6000 (kuus tuhat) krooni, mis tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr 10552010959003 SEB Eesti Ühispangas või nr 221013264447 Hansapangas, viitenumbriga
7. Rahatrahvi tasumist tõendav maksekorraldus esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ja otsuse kohtus tutvumiseks kättesaamise päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 01.03.
8. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse tollikontrolliosakonna liikuvkontrollitalituse vaneminspektori Jüri Kalda 10.01.2006 koostatud kiirmenetluse otsusega karistati juriidilist isikut OÜ Proway Tolliseaduse § 84 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 10 200 krooni selles, et kui 02.01.2006 teostati Peterburi tee 94k Tallinnas teistkordselt vedelkütuse seadusest tulenevate nõuete täitmist, siis tuvastati, et oli eemaldatud üks tollitõkend, mis oli paigaldatud osaühingu territooriumil olnud hoone selle ruumi uksele, mis oli tollijärelevalve alla jäetud kütusemahuti ruumi ees eelmise läbi viidud kontrollimise käigus, kusjuures tolliplomm oli paigaldatud ruumi uksele OÜ Proway juhatuse liikme V.Ni juuresolekul mahutis olnud kütuse säilimise tagamiseks. V.N andis allkirja tollitõkendi paigaldamise aktile, milles oli fikseeritud, et plommi eemaldamise eest kannab vastutust nii juriidiline kui ka füüsiline isik. Menetlusaluse isikuna üle kuulatud OÜ Proway juhatuse liige V.Ni ütluste kohaselt oli ta teadlik asjaolust, et plommi eemaldasid hoones ehitustöid tegevad töömehed, kuid ta ei informeerinud plommi eemaldamisest tolli, sest temal kahju ei tekkinud. Otsuse koostaja asus seisukohale, et sellega jättis OÜ Proway juhatuse liige V.N täitmata temale äriühingu juhatuse liikmena pandud hoolsuskohustuse, kuna osaühingu juhatuse liikmena oleks ta pidanud tegema kõik endast tuleneva (sealhulgas selgitama tema hoones töötavatele inimestele, et tolli plommi eemaldamine ja kahjustamine ei ole lubatud). V.N seda ei teinud. Karistuse määramisel arvestas kohtuväline menetleja, et vastutusele võetav isik pani rikkumise toime hooletusest kuna tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud ette nägema süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist. Sellega on kindlaks tehtud, et OÜ Proway on süüdi Tolliseaduse § 84 lg 2 järgi kvalifitseeritava rikkumise, so tollitõkendi omavolilise eemaldamise toimepanemises. Otsusele esitas OÜ Proway juhatuse liige V.N kaebuse, leides, et vaidlustatud otsus kuulub tühistamisele ja väärteomenetlus lõpetamisele kuna mõistetud karistus on ülemäärane ja ei vasta proportsionaalsuse printsiibile. Kaebuses on asutud seisukohale, et vastavalt Tolliseaduse § 44 lg 1 sätetele paigaldatakse tollitõkend vara puutumatuse tagamiseks. Väärteomenetluse läbiviimisel on kindlaks tehtud, et kogu vara, mis oli OÜ Proway hoiustamisel, on säilinud puutumatuna. Seega tollitõkendi paigaldamine on tegelikkuses täitnud oma funktsioone ja just sel põhjusel ei ole kahju tekkinud. Kuna nii riigi kui ka teiste isikute huvid jäid kahjustamata, võib teha järelduse, et puudub avalik menetlushuvi väärteomenetluse jätkamiseks. Peale selle on otsuse koostaja rõhutanud, et isik pani rikkumise toime hooletusest, seega teo õigusvastasus seisneb sisuliselt mitte tollitõkendi kahjustamises, vaid selgitustööde mittetegemises. Sellest võib teha järelduse, et ka kohtuvälise menetleja arvates ei ole menetlusaluse isiku süü suur. VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib menetleja lõpetada väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlustel. Seadusandja on andnud menetlejale õiguse omal kaalutlusel menetluse lõpetamiseks. Vaatamata sellele ei anna menetluse lõpetamine otstarbekuse kriteeriume, võib neid tuletada KrMK §st
9. Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Mõlema kriteeriumi puhul on tegemist määratlemata õigusmõistetega, milliste sisustamine jääb kohtu kaalutlusõiguse piiridesse. Teiseks, tolli plommi eemaldamine eeldab, et isik tegutseb otsese tahtlusega. Samuti, juriidiline isik võib tegutseda üksnes füüsilise isiku kaudu. Lähtudes sellest, tuleb välja selgitada kes konkreetselt kahjustas tollitõkendi, mis eesmärgil ja kelle huvides. Kuna vara jäi puutumatult, võib teha järelduse, et puudub tahtlus tollitõkendi kahjustamiseks või eemaldamiseks. See tähendab, et väärteomenetluse käigus ei ole tuvastatud väärteo subjektiivne tunnus. Kohtuistungil jäi kaebaja esindaja kaebuse juurde ja seletas, et määratud karistus on liiga suur, mistõttu tuleb karistust vähendada ja menetlus lõpetada. Plommi säilimise eest vastutas tõesti tema, kuid see oli pühade-eelne aeg ja ta ütles valvurile, et see hoiaks silma peal. Ehitusmehed aga tegid tööd ja valvur ei saa ka kogu aeg plommi kõrval seista. Tegelikkuses mingit kahju ei tekkinud ja plomm oli terve, ainult traat oli katki ja plomm omal kohal. Sellise peenikese traadi katkitegemise eest on trahv liiga suur, eriti olukorras, kus äriühingul on majandusraskused. Kohtuväline menetleja leidis, et kuivõrd menetlusaluse isiku esindaja tunnistab seda, et tema vastutas tollitõkendi säilimise eest ja tollitõkend rikuti kõrvalise isiku poolt ning menetlusalune isik on esitanud kaebuse eesmärgiga määratud karistust vähendada, siis ei ole kohtuväline menetleja põhimõtteliselt vastu rahatrahvi vähendamisele 6000le kroonile. Samas aga ei pea kohtuväline menetleja võimalikuks menetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlustel, kuivõrd tollitõkendi paigaldamine toimub riigivõimu tegevuse tagamise eesmärgil ning ei saa lubada seda, et ignoreeritakse riikliku järelevalveorgani tegevust. Inkrimineeritud tegu ei eelda otsest tahtlust, seda võib toime panna ka hooletusest. Kohtuistungil seletas menetlusaluse isiku esindaja, et äriühing on majandusraskustes. Juhul, kui ta oleks menetluse käigus esitanud sellekohased tõendid, oleks seda ka arvestatud karistuse määramisel. Selliseid tõendeid ei esitatud ei kohtuvälise menetluse käigus ega kaebuse kohtulikul arutamisel. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse ning tutvunud kohtule esitatud materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Menetlusalust isikut on karistatud Tolliseaduse § 84 lg 2 järgi, so tollitõkendi ja kauba identifitseerimisvahendi rikkumise eest. Nimetatud sätte lõike 1 kohaselt tollitõkendi või kauba identifitseerimisvahendi rikkumise, omavolilise eemaldamise või tollitõkendiga kaitstud kommertstranspordivahendisse või ehitisse tungimise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut ning lõike 2 sõnastusest tulenevalt karistatakse sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, rahatrahviga kuni 40 000 krooni. Eelmärgitud sätte sõnastusest nähtuvalt on karistatav tegevus, mille tulemusel rikutakse tollitõkendit, omavoliliselt eemaldatakse tollitõkend või tungitakse sisse tollitõkendiga kaitstud kommertstranspordivahendisse või ehitisse. Erinevalt kaebuse põhjendustest saab tulla järeldusele, et süüteokoosseisu olemasolu tuvastamiseks süüdlase käitumises ei ole vaja tuvastada seda, kes on tekkinud mingisugustki kahju. Seega piisab süüteokoosseisu sisustamiseks vaid tollitõkendi rikkumisest, omavolilisest eemaldamisest või sissetungimisest tollitõkendiga kaitstud transpordivahendisse või ruumi ning kahju puudumine ei ole süüteokoosseisu välistavaks asjaoluks. Vaidlusaluse süüteo toimepanemise koosseisuliseks tunnuseks ei ole ei kahju tekkimine ega kahju tekkimise oht. Seetõttu ei nõustu ka kohus kaebuse väitega selle kohta, et süü ei ole suur ja et puudub avalik menetlushuvi, kuivõrd tollitõkend kaubale, transpordivahendile või ehitisele paigaldatakse selle puutumatuse tagamiseks, võimaldamaks riikliku järelevalve ülesannete takistamatut täitmist. Seega tollitõkendi rikkumisel või eemaldamisel võib teha järeldusi selle kohta, et objekti puutumatus ei ole enam tagatud ning järelevalve ülesannete kohane täitmine ei pruugi olla enam võimalik. Seejuures vastutab tollitõkendi puutumatuse eest objekti valdaja ning tollitõkendi eemaldamine tolli loata on keelatud, va juhul, kui säilimist on vaja tagada ettenägematus korras. Selliseid asjaolusid, mis viitaksid tollitõkendi eemaldamise või rikkumise vajadusele objekti säilitamiseks ettenägematus korras, asjas kogutud ei ole ning kaebaja ei ole selliseid asjaolusid ka esitanud. Seejuures peab tollitõkendi paigaldamise viis välistama tõkendi eemaldamise tõkendit rikkumata. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt oli tõkend ka sellisel viisil paigaldatud. Vastavalt Tolliseaduse § 44 lg 6 sätetele peab tollitõkendi purunemisest, kaotsiminekust või ettenägematus olukorras eemaldamisest, samuti sissemurdmisjälgedest või muudest kahjustustest tollitõkendiga kaitstud transpordivahendil või ehitisel transpordivahendi või ehitise valdaja viivitamatult tollile teatama. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt aga avastati tollitõkendi rikkumine ja eemaldamine tollitöötajate poolt ning menetlusaluse isiku esindaja ei pidanud ise vajalikuks sellest teatada, kuivõrd temale selle rikkumisega mingit kahju ei tekkinud. Seega ei taganud objekti valdaja ei tollitõkendi säilimist ega teatanud selle rikkumisest ja eemaldamisest, mida menetlusaluse isiku esindaja ka kohtus tunnistas. Seega tõstis menetlusaluse isiku esindaja esikohale oma majandusliku seisu, pidades seejuures tähtsusetuks riiklikku järelevalvet teostava ametiasutuse võimaluse oma ülesandeid täita seadusest tulenevatel tingimustel. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumises on Tolliseaduse § 84 lg 2 ettenähtud väärteo tunnused. Peale selle on kaebuses asutud seisukohale, et juriidiline isik võib tegutseda üksnes füüsilise isiku kaudu, millest lähtudes tuleb välja selgitada kes konkreetselt kahjustas tollitõkendi, mis eesmärgil ja kelle huvides. Kaebuse sellisest sõnastusest võiks teha järelduse, et kaebaja leiab nagu oleks äriühingu vastutus välistatud, kuivõrd ei ole kindlaks tehtud isikut, kes tollitõkendi eemaldas. Kohus asub seisukohale, et vastavalt KarS § 14 lg 1 sõnastusele vastutab juriidiline isik teo eest, mis on toime pandud tema organi või juhtivtöötaja poolt juriidilise isiku huvides ning juriidilisele isikule ei saa seetõttu inkrimineerida vastutust teo eest, mis ei seondu töötaja tööülesannete täitmisega ja on toime pandud väljaspool tööaega. Eeltoodu alusel leiab kohus, et väärteoasja materjalidega on juriidilise isiku vastutus väärteo toimepanemises tuvastatud, kuivõrd tollitõkend paigaldati juriidilise isiku juhatuse liikme juuresolekul ning juhatuse liige kohustus tagama tollitõkendi puutumatuse. Kohtuistungil teatas menetlusaluse isiku esindaja, et ta ütles territooriumi valvurile, et see tollitõkendil silma peal hoiaks, kuid valvur ei ole äriühingu organ ega juhtivtöötaja, samuti mitte äriühingu palgaline töötaja ega saa vastutada äriühingu juhtivtöötaja õigusvastase käitumise eest. Tollitõkendi säilimise tagamise kohustus lasus V.Nil ning kuivõrd V.N lahkus tollitõkendiga kaitstud objekti juurest, jättis ta ka tagamata tollitõkendi puutumatuse ega teinud midagi selleks, et tollitõkend säiliks puutumatuna. Tema äraolekul aga tegutsesid hoones ehitajad, kes tööde teostamiseks eemaldasid tollitõkendi. Tuvastamata jäänud ja tollitõkendi eemaldanud ehitustööline ei teatanud tollitõkendi eemaldamisest ei V.Nile ega tollile ning jätkas töid, pannes hiljem rikutud ja eemaldatud tollitõkendi tagasi. Taolise käitumisega rikuti objekti puutumatus ja võimaldati ligipääs objekti juurde ka kõrvalistele isikutele. Kuivõrd aga ehitustööline ei ole äriühingu organ ega juhtivtöötaja, ei saa tema käitumist inkrimineerida juriidilisele isikule. Seega lasub vastutus juriidilise isiku juhtivtöötajal, kes võimaldas ehitustöölistel ligipääsu hoonele ja tollitõkendiga kaitstud ruumile ehitustööde ajal, olles samal ajal teadlik tollitõkendi olemasolust objektil ning ei taganud tollitõkendi säilimist puutumatuna. Vaatamata kaebuse väitele, et tolli plommi eemaldamine eeldab isiku tegutsemist tahtlusega, asub kohus seisukohale, et süütegu on võimalik toime panna ka ettevaatamatusest ja tegevusetusega. Süüdlasel lasus käesoleval juhul kohustus tagada tollitõkendi ja objekti puutumatus ja säilimine, kuid süüdlane jättis selle kohustuse täitmata ega teinud midagi selleks, et tollitõkend säiliks puutumatuna, andes sellega kõrvalistele isikutele ligipääsu tollitõkendile ja tollitõkendiga kaitstud objektile. Juhul, kui V.N oleks viibinud hetkel, mil hakkasid kõrvalised isikud ehitustööde jätkamiseks eemaldama tollitõkendit, selle juures, saanuks ta neid takistada ja teatada tollile tollitõkendi kõrvaldamise vajadusest ning taotlenud sellekohast luba. Seejuures tegutsesid kõrvalised isikud süüdlase huvides, teostades ehitustöid süüdlase valduses olevas hoones. Käesoleval juhul aga viibis V.N objektist eemal ega tundnud huvi selle vastu, mis toimub tollitõkendiga kaitstud objekti juures, mille tõttu saigi teo toimepanemine võimalikuks. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga selles osas, et tegemist on hoolsuskohustuse rikkumisega, kuivõrd tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral paigaldatud tollitõkendi säilimise vajadusse oleks tollitõkend jäänud rikkumata ja eemaldamata ning Tolliseaduse § 84 lg 2 ettenähtud väärtegu toime panemata, kuivõrd süüdlane oli teadlik nii tollitõkendi olemasolust ja selle säilimise tagamise kohustusest kui ka pooleliolevatest ehitustöödest kaitstud objekti juures ja ehitajatest hoones. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et puudub alus väärteoasja lõpetamiseks kaebuses toodud motiividel. Inkrimineeritava väärteo toimepanemise eest on ette nähtud karistusena rahatrahv kuni 40 000 krooni. Kaebajat karistati rahatrahviga 10 200 krooni ulatuses. Nii kaebuses kui ka kaebuse kohtulikul arutamisel taotles kaebaja ka trahvi vähendamist. Enne kohtuistungit kohtuvälise menetleja poolt kohtule esitatud kirjalikust arvamusest ning kohtuistungil esitatud seisukohtadest nähtuvalt nõustus ka kohtuväline menetleja määratud rahatrahvi vähendamisega. Kohus leiab, et kuigi väärteo toimepanemise eest määrati menetlusalusele isikule karistus oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, siis arvestades asjaolu, et tegemist ei olnud tahtlikult toime pandud, vaid ettevaatamatusest ja tegevusetusega toime pandud süüteoga ning tegu ei olnud otseselt suunatud tollitõkendiga kaitstud objekti kahjustamisele ja riiklikku järelevalvet teostava õiguskaitseasutuse tegevuse takistamisele, siis võib nõustuda kohtuvälise menetleja seisukohaga määratud karistuse vähendamise osas ning esitatud kaebus karistuse vähendamise osas kuulub rahuldamisele. Seejuures ei pea kohus võimalikuks vähendada määratud karistust enam kui nõustus kohtuväline menetleja, kuivõrd vastasel juhul muutuks juriidilisele isikule määratav karistus kui niisugune tühiseks ning karistus ei täidaks enam oma eesmärki. Seetõttu peab kohus võimalikuks vähendada määratud karistust vaid 6000 kroonile. Märt Toming kohtunik