05.02.2002.a Tallinna PP
lg.1 alusel mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 12k,
lg 1 alusel mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 12k,
´1 lg 2 alusel rahatrahv 120 krooni,
lg 1 alusel rahatrahv 120 krooni ja
lg 2 alusel rahatrahv 120 krooni ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 12k. 8.05.2002.a Tallinna PP
lg 2 alusel rahatrahv 6000 krooni,
´1 lg 2 alusel rahatrahv 1200 krooni ja
S § 66´1 lg 2 alusel ja KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahv 1500 krooni. 23.12.2002.a Tallinna PP Lõuna PO KarS § 262 alusel rahatrahv 1800 krooni. 27.07.2003.a Tallinna PP LJVO LS § 74´1 lg 1 alusel rahatrahv 4200 krooni, LS § 74´7 alusel, LkS § 66´1 lg 2 alusel ja KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahv 4200 krooni. 29.08.2004.a Põhja PP LS § 74´1 lg 1 alusel rahatrahv 2100 krooni, LS § 74´7 alusel, LkS § 66´1 lg 3 alusel ja KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahv 2100 krooni. 23.05.2005.a Põhja PP LS § 74´1 lg 1 alusel arest 4p, LkS § 66´1 lg 3 alusel arest ja KarS § 63 lg 1 alusel arest 4p. Kaitsja Tõkend- ei ole kohaldatud. Owe Ladva RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada V.K KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 74 kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui V.K ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg.1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, s.t. 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata V.K Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna (Tartu mnt. 85, Tallinn) juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast. KarS § 50 lg.1 kohaselt ära võtta V.K´ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks. Välja mõista V.K´ilt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 4 500 (neli tuhat viissada) krooni riigituludesse ja kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 1 646 ( üks tuhat kuussada nelikümmend kuus) krooni ja 10 senti riigituludesse. Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Hansapangas märkides viitenumbri 2800049777. Sundraha ja kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega, teatades sellest kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa V.K´i süüdistatakse selles, et olles 18.11.2003.a karistatud Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 424 järgi tingimisi vangistusega 2k katseaega 1a 6k mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, uuesti kehtiva karistuse ajal, 24.06.2005.a kella 03.13 ajal olles joobeseisundis juhtis Tallinnas, Kopli tn-l sõiduautot Volkswagen Passat registreerimisnumbriga 214 AUB. Seega pani V.K toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid V.K ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistusega kuriteo toimepanemise eest. Kohus leiab, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus tunnistab V.K süüdi talle esitatud süüdistuses ning mõistab talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Taotletud karistus vastab V.K süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.