1-06-1032\2

Kriminaalasi nr. 1-06-1032 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tallinnas,

1. märtsil 2006.a. Harju Maakohus koosseisus: kohtunik Helve Särgava sekretäri Ülle Karna, tõlgi Imbi Kangur - Popova juuresolekul, prokuröri Egon Oja ja kaitsja Gennadi Pashkurlatov’i (kokkuleppel) osavõtul arutas
2. märtsil 2006.a. avalikul kohtuistungil Tallinna linnas lühimenetluses kriminaalasja S.J, töökoht OÜ Rowanto Ehitus, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 06.03.1997.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 195 lg 2 alusel tingimisi vabadusekaotus 8 aastat 3-aastase katseajaga 2) 12.01.2001.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 202’5 lg 1 alusel arest 2 kuud, § 210’2 lg 1 alusel vabadusekaotus 2 aastat, KrK § 40 lg 1 alusel vabadusekaotus 2 aastat, KrK § 41 lg 1 alusel vabadusekaotus 2 aastat 4 kuud; 3) 02.12.2004 Tartu Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 9 kuulise vangistusega tingimisi 2 a ja 6 kuulise katseajaga ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 aastaks; tõkendit kohaldatud ei ole; süüdistuses KarS § 329 ja § 424 järgi. Kohus tegi kindlaks: S.J, olles 02.12.2004.a. karistatud Tartu Maakohtu poolt KarS § 424 järgi tingimisi vangistusega 9 kuud katseajaga 2 aastat 6 kuud ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 aastaks mootorsõiduki 16.10.2004 juhtimise eest joobeseisundis, kehtiva karistuse ajal 25.02.2005.a. kella 23.15 ajal uuesti juhtis Tallinnas Põhja pst-l sõiduautot Mercedes-Benz 230E reg.nr 565 AOC, olles joobeseisundis. Seega S.J pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Samuti tema, olles 02.12.2004.a. karistatud Tartu Maakohtu poolt KarS § 424 järgi tingimisi vangistusega 9 kuud katseajaga 2 aastat 6 kuud ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 aastaks mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, kehtiva karistuse ajal 25.02.2005.a. kella 23.15 ajal juhtis Tallinnas Põhja pst-l sõiduautot Mercedes-Benz 230E reg.nr 565 AOC, omamata juhtimisõigust. Samuti tema, olles 02.12.2004.a. karistatud Tartu Maakohtu poolt KarS § 424 järgi tingimisi vangistusega 9 kuud katseajaga 2 aastat 6 kuud ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 aastaks mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, kehtiva karistuse ajal 01.05.2005.a. kella 23.20 ajal juhtis Tallinnas Tulika tn-l sõiduautot Mercedes-Benz 230E reg.nr 565 AOC, omamata juhtimisõigust. Samuti tema, olles 02.12.2004.a. karistatud Tartu Maakohtu poolt KarS § 424 järgi tingimisi vangistusega 9 kuud katseajaga 2 aastat 6 kuud ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 aastaks mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, kehtiva karistuse ajal 27.05.2005.a. kella 14.27 ajal juhtis Tallinnas Pärnamäe teel sõiduautot Mercedes-Benz 230E reg.nr 565 AOC, omamata juhtimisõigust. Samuti tema, olles 02.12.2004.a. karistatud Tartu Maakohtu poolt KarS § 424 järgi tingimisi vangistusega 9 kuud katseajaga 2 aastat 6 kuud ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 aastaks mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, kehtiva karistuse ajal 03.07.2005.a. kella 11.45 ajal juhtis Tallinnas Tulika tn-l sõiduautot Ford Sierra reg.nr 650 AII, omamata juhtimisõigust. Samuti tema, olles 02.12.2004.a. karistatud Tartu Maakohtu poolt KarS § 424 järgi tingimisi vangistusega 9 kuud katseajaga 2 aastat 6 kuud ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 aastaks mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, kehtiva karistuse ajal 11.11.2005.a. kella 23.00 ajal juhtis Tallinnas Kiive tn-l sõiduautot Mercedes-Benz 230E reg.nr 565 AOC, omamata juhtimisõigust. Samuti tema, olles 02.12.2004.a. karistatud Tartu Maakohtu poolt KarS § 424 järgi tingimisi vangistusega 9 kuud katseajaga 2 aastat 6 kuud ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 aastaks mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, kehtiva karistuse ajal 21.12.2005.a. kella 09.20 ajal juhtis Tallinnas Kadaka teel sõiduautot Mercedes-Benz 230E reg.nr 565 AOC, omamata juhtimisõigust. Seega S.J hoidis kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse – juhtimise õiguse äravõtmine - täitmisest, mis on KarS § 329 järgi kvalifitseeritav kuritegu. Kohtuistungil jäi S.J oma nõusoleku juurde lahendada kriminaalasi lühimenetluses. S. J tunnistas oma süüd, enda ülekuulamist kohtuistungil ei taotlenud ning jäi kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Süüdistatava kaitsja Gennadi Pashkurlatov andis arvamuse, et süüdistus on S. Je suhtes põhjendatud ja toimiku materjalidega tõendatud. Kohtuliku uurimise käigus kohus tegi kindlaks, et lisaks süüdistatava süü omaksvõtule, on süüdistatava süü talle süüdistusaktis inkrimineeritud kuriteo toimepanemises tõendatud kriminaaltoimiku materjalidega. Tartu Maakohtu 02.12.2004 kohtuotsuse (t.l. 6) kohaselt karistati S. Jt KarS § 424 järgi 9 kuulise vangistusega tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga ühes tema allutamisega käitumiskontrollile kriminaalhooldusametniku järelevalve all ning lisakaristusena võeti süüdistatavalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus kaheks aastaks. 25.02.2005 väärteoprotokollist nr AB 700679 (t.l. 8) nähtuvalt 25.02.2005 kell 23.15 S. J juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes ning omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel (t.l. 7) kohaselt tuvastati 25.02.2005 kell 23.20 S. Jel mõõteriistaga SL nr 65 alkoholijoove, süüdistatav nõustus mõõtmise tulemustega ja joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist või alkoholisisalduse määramist veres ei taotlenud. Väärteoprotokollidega nr AB 734563 01.05.2005 (t.l. 41), 27.05.2005 nr AB 732712 (t.l.56), 03.07.2005 nr AB 722807 (t.l. 78), 11.11.2005 nr AB 757618 (t.l. 87), 21.12.2005 nr AB 741922 (t.l. 108) on tõendatud, et S. J juhtis mootorsõidukit ajal, mil temalt oli täitmisele pööratud jõustunud kohtuotsusega mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. S.Je karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik tunnistamine, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. S. J on toime pannud ühiskonnas väga levinud II astme liiklusalase süüteo – mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis. Samuti pani S. J toime karistuse täitmise vastase II astme süüteo. Süüdistatavat on liiklusalaste süütegude eest korduvalt väärteo korras karistatud arestidega ning rahatrahvidega kokku summas üle 60 000 krooni. Kohtule esitatud maksekorraldustest nähtuvalt on trahvidest tasutud 10 000 krooni, S. Je enda sõnul peetakse 20 000 krooni kokkuleppel kohtutäituriga osade kaupa kinni tema töötasust ning peale selle on veel tasumata üle 30 000 krooni. Kohtu arvates ei ole S. J teinud endale vajalikke järeldusi talle varem mõistetud karistustest, ta on korduvalt kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoidunud ja jätkanud süütegude toimepanemist ka tema suhtes algatatud kriminaalmenetluse ajal. Karistuse liigi määramisel kohus võtab arvesse, et S. J pani uue kuriteo toime talle tingimisi mõistetud vangistuse katseajal. Karistusregistri väljavõttest järelduvalt suhtub S. J liikluseeskirja nõuetesse hoolimatult. Väärteo korras karistuseks mõistetud rahatrahvid on suuremas osas tasumata ning kohus ei pea otstarbekaks karistada S. Jt rahalise karistusega. Arvestades samuti õiguskorra kaitsmise huvisid ning võimalust kallutada S. Jt edaspidi käituma õiguskuulekalt, kohus leiab, et S. Jt tuleb karistada sanktsiooni alammäära lähedase reaalse vangistusega. KrMS § 138 lg 2 alusel kohus vähendab mõistetavat karistust 1/3 võrra, kuna otsus tehakse lühimenetluses. KarS § 74 lg 2 alusel kohus liidab käesolevas asjas mõistetavale karistusele eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa. Kohus ei kohalda lisakaristusena S. Jelt mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist, kuna see õigus on S. Jelt Tartu Maakohtu 13.12.2004 otsusega kuni 20.12.2006 juba ära võetud, lisaks on Riiklik Autoregistrikeskus 09.03.2005 otsusega nr 1632 peatanud S. Je juhtimisõiguse kuni 08.03.
3. KrMS § 180 lg 1 alusel kohus mõistab süüdistatavalt riigituludesse menetluskuluna välja II astme kuriteos süüdimõistmise korral ette nähtud sundraha 1,5 palga alammäära ulatuses. Eelneva alusel ja juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 3, lg 2, § 306; § 309 – 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada S.J KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 3 kuud vangistust. Süüdi tunnistada S.J KarS § 329 järgi ja mõista karistuseks 1 kuu vangistust. KarS § 63 lg 2 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista S.Jele liitkaristuseks 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada S.Jele mõistetud liitkaristust 1/3 võrra ning käesolevas kriminaalasjas käsitletud kuritegude eest mõista karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada S.Jele mõistetavat karistuset eelmise kohtuotsuse, Tartu Maakohtu 02.12.2004 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa - 9 kuud vangistust - võrra ja mõista S.Jele ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 11 kuud vangistust. Karistusaja alguseks lugeda karistuse kandmisele asumise päev. Välja mõista S.Jelt KrMS § 179 lg 1 p 2 ette nähtud sundraha II astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o. 4500 (neli tuhat viissada) krooni riigituludesse. Sundraha kanda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, maksekorraldusse märkida viitenumber 2800049777 ning kviitung tasumise kohta esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajja kuriteoasjade kantseleile. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kirjalikult kohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus kohtuotsusega tutvuda, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Helve Särgava Kohtunik