4-06-544\1

4-06-544 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-06-544 Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Väärteoasi Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse vanemkonstaabli Kairi Palits 10.01.2006 otsus nr 2230,05,003201 Ragnar Paadi karistamises LS § 741 lg 2 järgi rahatrahviga 70 trahviühiku ulatuses, so 4200 krooni. Kohtuvälise menetleja esindaja: Aivar Hirs Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: R.P Menetlusaluse isiku esindaja: Vandeadvokaadi vanemabi Owe Ladva, Uno Feldschmidti Advokaadibüroo RESOLUTSIOON
3. Jätta Ragnar Paadi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Owe Ladva kaebus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse vanemkonstaabli Kairi Palitsa 10.01.2006 otsusele nr 2230,05,003201 Ragnar Paadi karistamises LS § 741 lg 2 järgi rahatrahviga 70 trahviühiku ulatuses, so 4200 krooni rahuldamata.
4. Jätta Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse vanemkonstaabli Kairi Palitsa 10.01.2006 otsus nr 2230,05,003201 Ragnar Paadi karistamises LS § 741 lg 2 järgi rahatrahviga 70 trahviühiku ulatuses, so 4200 krooni muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ja otsuse kohtus tutvumiseks kättesaamise päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 07.03.
5. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse vanemkonstaabli Kairi Palits 10.01.2006 otsusega karistati R.Pi LS § 741 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises rahatrahviga 4200 krooni selles, et ta juhtis 19.12.2005 kella 09.05 ajal Karuse tänaval Tallinnas mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust kui juhtimise õigus oli peatatud ARKi poolt. Otsusele esitas R.P kaebuse, leides, et ei olnud juhtimisõiguse peatamisest teadlik. Tunnistab tagantjärele, et juhtis autot juhtimisõigust omamata, kuid sai sellest teada alles väärteoprotokolli vormistanud politseiametnike käest. Sellest, et kaebuse esitaja juhtimisõigus on taas peatatud ning millise ajani, ei olnud kaebajat vastava määrusega teavitanud ei kohus ega ARK. Taoline mitteteatamine on teravas vastuolus hea halduse põhimõtetega kuna kaebuse esitajal ei ole teada, millal ta juhtimisõigus taas peatati ning millal juhtimisõiguse peatamise tähtaeg möödub. Tegu on toime pandud teadmatusest, mistõttu tuleks vaidlustatud otsus karistuse osas tühistada ning määrata minimaalne karistus. Kohtuistungil jäid kaebaja ja kaebaja esindaja esitatud kaebuse juurde ning asuti seisukohale, et kaebaja sai juhtimisõiguse peatamisest teada politseiametniku käest. Kaebaja oli küll Tallinna Halduskohtus vaidlustanud juhtimisõiguse peatamise otsuse ja oli Halduskohtu lahendist kaitsja kaudu ka teadlik, kuid Halduskohtu määrus jõustub alles 10 päevase edasikaebe tähtaja möödudes, misjärel peaks ARK teatama juhtimisõiguse peatamisest, millest nähtuks ka juhtimisõiguse peatamise algus- ja lõpukuupäev. Kaebaja ootas ARKi teadet, kuid seda ei tulnudki. Ise ARKi ei pöördunud. Kohtuväline menetleja leidis, et vaidlustatud otsus tuleb jätta muutmata ja esitatud kaebus rahuldamata. LS § 741 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühiku ulatuses, so kuni 18 000 krooni. Kaebajale on karistuseks määratud 70 trahviühikut, so 4200 krooni, mis on tunduvalt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, mistõttu puudub ka alus määratud karistuse vähendamiseks. Kohtuväline menetleja on veendunud selles, et ARK on kaebajat ka informeerinud juhtimisõiguse peatamisest, kuid ilmselt ei ole kaebaja seda informatsiooni kätte saanud allkirja vastu. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse ning tutvunud kohtule esitatud materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Menetlusalust isikut on karistatud LS § 741 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest. Väärteoasja materjalidest ja kaebaja seletustest nähtuvalt oli kaebaja teadlik juhtimisõiguse peatamisest ning vaidlustas ARKi otsuse Tallinna Halduskohtus. Samuti oli ta teadlik Tallinna Halduskohtu 28.11.2005 lahendist. Kuigi kaebaja esindaja leidis, et Tallinna Halduskohtu lahend jõustunuks 10 päevase edasikaebe tähtaja möödumisel ja ARKist teate saamisel, ilmneb väärteoprotokollist, et inkrimineeritud väärtegu on toime pandud alles 19.12.2005, seega ajal, mil olid möödunud võimalikud edasikaebe tähtajad ja kohtulahend jõustunud, mida pidi teadma ka menetlusaluse isiku kaitsjana nii käesoleva kaebuse läbivaatamisel kui ka Tallinna Halduskohtus menetlusest osa võtnu. Sellest tulenevalt, kaebaja, olles teadlik Tallinna Halduskohtu määruse tegemise ajast ja sisust, pidi olema teadlik ka sellest, et tema juhtimisõigus on peatatud, kuivõrd tema kaebus oli jäänud rahuldamata. Oma iseloomult eeldas ARKi poolt mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamise otsuse täitmine seda, et ARK ei kasuta menetlusaluse isiku suhtes sundi, vaid menetlusalune isik ise täidab omal initsiatiivil tema suhtes tehtud otsust sellega, et hoidub mootorsõiduki juhtimisest ajal, mil tema juhtimisõigus on peatatud. Kuivõrd mootorsõiduki juhtimise õigus peatati Ragnar Paadil, siis on tema ise eelkõige huvitatud sellest, millal algas ja millal lõppeb tema suhtes kehtestatud piirang, kuivõrd piirangu kuue kuulisest pikkusest oli ta teadlik juba varem. Selle asemel, et huvi tunda tema suhtes kohaldatud piirangu tähtaja vastu, asus R.P mootorsõidukit juhtima, teades samas, et tema kaebus ARKi otsusele oli jäetud rahuldamata ja seda määrust ei ole keegi vaidlustatud, kuivõrd ainsaks huvitatud isikuks olnuks tema ise. Sellistest asjaoludest teeb kohus järelduse, et tegemist ei olnud hoolimatu suhtumisega ega teadmatusega konkreetse asjaolu esinemisest või mitteesinemisest, vaid tahtliku teoga, kuivõrd tegu toime pannes oli möödunud juba piisav ajavahemik, mille kestel saanuks R.P veenduda selles, et tema juhtimisõigus on peatatud. Seda eriti olukorras, kus Tallinna Halduskohtu lahendist oli möödunud juba 21 päeva. Seetõttu leiab kohus, et R.P on toime pannud LS § 741 lg 2 ettenähtud väärteo, kuivõrd juhtis mootorsõidukit isikuna, kellel mootorsõiduki juhtimise õigus on peatatud. Kaebus on esitatud eesmärgiga vähendada määratud karistust miinimumini. LS § 741 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühiku ulatuses või arest kuni 30 päeva. KarS § 47 lg 1 kohaselt võib rahatrahvi kohaldada kolmest kuni kolmesaja trahviühikuni, seega on miiimumkaristuseks kolm trahviühikut, so 180 krooni. Kohus asub seisukohale, et esitatud kaebuse rahuldamiseks ja vaidlustatud otsuse tühistamiseks alus puudub. Kohus ei pea tõsiseltvõetavaks kaebuses esitatud taotlust vähendada vaidlustatud otsusega määratud karistust miinimumini, kuivõrd väärteoasjas ei ole tuvastatud selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida määratud karistuse sellist vähendamist. Väärteoasja materjalidest võib pigem teha järelduse, et aeg-ajalt on menetlusalune isik olnud regulaarne liiklusalaste väärtegude toimepanija ning teda on korduvalt karistatud LS § 7422 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest, mis on lõpuks tinginud ka menetlusaluse isiku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise ning kaebus on esitatud selleks, et saavutada järjekordse väärteo eest mõistetud karistusest vabanemist, kuivõrd miinimumkaristus oleks oma suuruselt tühine võrreldes menetlusalusele isikule juba varem ja korduvalt määratud rahatrahvidega. Kohus leiab, et vaidlustatud otsusega määratud rahatrahv, mis oma suuruselt on tunduvalt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, on määratud põhjendatult ning alus selle karistuse määra vähendamiseks puudub. Märt Toming kohtunik