1-06-2374\1

1-06-2374 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08 märts

1. a Tallinn Kriminaalasja number 1-06-2374 Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi A.G süüdistus KarS § 199 lg 1 järgi lühimenetlus Prokurör Egon Oja Süüdistatav A.G , venelane, EV kodanik, haridus 10-kl., töökoht: Sunrise OÜ, elukoht: Varasem karistatus puudub Kaitsja Advokaat Uido Truija RESOLUTSIOON
2. A.G süüdi tunnistada KarS § 199 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda rahalise karistusega 180 (ükssada kaheksakümmend) miinimumpäevamäära ulatuses, so 9000 (üheksa tuhat) krooni.
3. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes tasumisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks 120 (ükssada kakskümmend) miinimumpäevamäära, so 6000 (kuus) tuhat krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas viitenumbriga
5. KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10 (kümme) kuu jooksul võrdsetes igakuistes osades 600 (kuussada) krooni kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu
6. (viieteistkümnendast) kuupäevast.
7. A.G suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
8. Ljudmilla Kuznetsova esitatud tsiviilhagi 6189 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning A.Glt välja mõista Ljudmilla Kuznetsova kasuks 6189 (kuus tuhat ükssada kaheksakümmend üheksa) krooni, mis tuleb tasuda Ljudmilla Kuznetsova arvelduskontole nr 1104945552 Hansapangas.
9. A.Glt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1221 (üks tuhat kakssada kakskümmend üks) krooni ja 30 senti, mis tuleb 1 tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
11. A.Glt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
13. Kriminaalmenetluse kulude ja rahalise karistuse tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: A.Gt süüdistatakse selles, et tema 19.10.2005 hommikul, viibides korteris aadressil Sõle 47-93, Tallinnas, võttis salaja kapi pealt Ljudmilla Kuznetsovale kuuluva mobiiltelefoni Nokia 7200 (imei kood 3533620057311523), maksumusega 6189 krooni, mille andis aadressil Narva mnt 2 Tallinnas asuvasse pandimajja. Seega A.G pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, see on KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav A.G seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kannatanu Ljudmilla Kuznetsova seletas, et jääb esitatud tsiviilhagi juurde ning taotleb selle väljamõistmist. Senini hagi hüvitatud ei ole. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 21.10.2005 koostatud kannatanu Ljudmilla Kuznetsova ülekuulamise protokoll, millest nähtuvalt tõi kannatanu tütar Natalja Kuznetsova umbes poolteist nädalat tagasi oma tuttava A.G nende juurde koju ja palus kannatanult luba, et tüdruk elaks nende juures. Kannatanu tütar motiveeris sellega, et A.G on ise Põlvast aga õpib Tallinnas ja tal on probleemid elamispinnaga. 19.10.2005 lahkus A.G nende juurest ja võttis kaasa kannatanu mobiiltelefoni Nokia 7200 (imei kood 3533620057311523). Tütar oli sel ajal kodus aga ta magas. Kui kannatanu koju tuli, ütles tütar, et Aljona on nende juurest lahkunud ja varastanud mobiiltelefoni. Kannatanu helistas Aljona telefoninumbrile aga sealt vastati, et on numbriga eksitud ja et see ei ole eranumber vaid firma number. Pärast seda helistas Tele-2 operaatorile ja sulges oma telefoni. Rohkem A.G nende juurde ei tulnud ega helistanud. Kus ta õpib, seda täpselt ei tea. (t/l 6-7) 28.11.2005 koostatud tunnistaja Natalja Kuznetsova ülekuulamise protokoll, millest nähtuvalt tutvus tunnistaja A.Gga Estonia teatri juures asuvas pargis umbes 1 aasta tagasi, kui ta jalutas seal oma sõbrannadega. A.G jalutas koos tunnistaja tuttava Tatjana 2 Balaninaga. Tanja tutvustaski neid omavahel. Vahetasid telefoninumbrid ja rohkem ei kohtunud ega helistanud. Umbes kuu aega tagasi helistas A.G. Ütles, et on Leena, kellega kunagi tutvus. Ta ütles, et on sõprade juures ning kavatseb sõita Kopli piirkonda. Tunnistaja tegi ettepaneku tema juurde tulla. A.G tuli, nad ajasid juttu, rääkis, et käib parfümeeriafirma Avon kursustel. See huvitas ka tunnistajat ja tegi ettepaneku elada neil, seda enam, et kõik asjad olid kaasas. Elas nende juures umbes nädala, tema käitumises ei olnud midagi kahtlast. Sel hommikul kui ta ära läks, tunnistaja veel magas. A.G korjas oma asjad kokku, võttis ka mobiiltelefoni Nokia 7200, mis oli tunnistaja voodi juures ning oli ühendatud laadimisseadmega. Kui tunnistaja ärkas, avastas telefoni puudumise, adapter oli oma kohale jäänud. Püüdis oma numbrile helistada aga see oli välja lülitatud, samuti A.G enda number. Pärast seda teatas juhtunust emale. Ühel päeval õnnestus helistada A.Gle endale sellel samal numbril 51 97 67 97, millel mitmed inimesed varem vastasid, et see on firma. Siis tunnistaja ütles, et ema kirjutas mobiiltelefoni varguse kohta avalduse politseisse. Tunnistajale tuli meelde, et A.G oli viinud oma kuldasjad Narva maanteel asuvasse pandimajja ja ütles seda emale. Ema käis pandimajas ja sai teada, et A.G oli andnud sinna mobiiltelefoni aga see oli just päev enne ema käiku välja ostetud. (t/l 9-10) 01.02.2006 kahtlustatava A.G ülekuulamise protokoll, millest nähtuvalt ta tunnistab, et pani toime antud kuriteo. Tunneb Natalja Kuznetsovat umbes 1 aasta. 2005 oktoobris elas ta umbes 1 nädala Natalja Kuznetsova korteris, mis asub Tallinnas, Sõle tänaval, maja numbrit ei mäleta, korter oli
14. Kui ta nende juurest lahkus, siis ta seda eelnevalt kellelegi ei öelnud. Nataša juurest ära minnes võttis kaasa mobiiltelefoni Nokia. Andis selle telefoni samal päeval Tallinnas Narva mnt 2 asuvasse pandimajja. Pärast seda helistas N.Kuznetsova ja palus, et telefon tagastatakse. Ütles, et telefon on panditud pandimajja. Siis palus N.Kuznetsova tuua talle pandimaja kviitung aga nad ei kohtunud. Kahtlustatav kahetseb siiralt tehtut. (t/l 17-19) 07.02.2006 koostatud tunnistaja Sergei Dašitševi ülekuulamisprotokoll, millest nähtuvalt töötas tunnistaja pandimajas Marek ja Olga vastuvõtjana. Pandimaja asub Narva mnt 2 Tallinnas. 2005 aasta oktoobris tuli noor naisterahvas ja pakkus mobiiltelefoni Nokia
15. Tunnistaja võttis vastu. Oli välja kirjutatud kviitung nr 8238 19.10.
16. Naisterahvas sai raha 800 krooni. Edaspidi ta tagasi ei tulnud. Müüjaks oli A.G. Käesolevaks ajaks on telefon müüdud. (t/l 22-23) 19.10.2005 koostatud pandimaja lepingust nähtuvalt on A.G (ik: 48202226512, dokument: A0292473) saanud 800 krooni telefoni Nokia 7200 (imei kood 353362005731523) eest. Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud A.G süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu Ljudmilla Kuznetsova, tunnistajate Natalja Kuznetsova ja Sergei Dašitševi ütlusi, samuti Tele2 ja L.Kuznetsova vahel 08.10.2004 sõlmitud telefoniteenuste lepingut ning 19.10.2005 sõlmitud pandimaja lepingut, asub seisukohale, et süüdistatava A.G süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 1 järgi. A.G on varem karistamata ning teda süüdistatakse võõra vallasasja äravõtmises ning ebaseaduslikus omastamises, kusjuures vallasasja väärtus ületab 1000 krooni. Taolistel asjaoludel on kohus seisukohale, et süüdistatava käitumisele on kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on põhjendatult kvalifitseeritud KarS § 199 lg 1 ettenähtud kuriteona, so võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kohtueelsel menetlusel on kannatanu esitanud tsiviilhagi 6189 krooni nõudes. Kohus asub seisukohale, et esitatud hagi on põhjendatud ning kuulub täies ulatuses rahuldamisele ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele, kuivõrd kriminaaltoimiku materjalidega on 3 tuvastatud, et kannatanult tekkis varaline kahju süüdistatava kuritegeliku käitumise tulemusena. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on varem kohtulikult karistamata ning tal on küll suhteliselt väike, kuid alaline sissetulek. Inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud karistusena kas rahaline karistus kolmekümnest kuni viiesaja päevamäärani või kuni kolmeaastane vangistus. Arvestades asjaolu, et süüdistatav on varem karistamata ja tal on alaline sissetulek, siis asub kohus seisukohale, et isiku vabadust piirava karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes ei ole otstarbekas ning süüdistatava suhtes võib kohaldada rahalist karistust. Karistuse määra valikul arvestab kohus tekitatud ja senini hüvitamata varalise kahju suurust, arvestades samas ka asjaoluga, et süüdimõistva kohtuotsusega mõistetakse süüdimõistetult välja ka kriminaalmenetluse kulud, mis on suhteliselt suured ning võivad tekitada süüdimõistetule rahalisi raskusi. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Märt Toming kohtunik 4