4-05-2\2

4-1646/04 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08.märtsil 2006.a Tallinn Istungi toimumise aeg 22.veebruaril 2006.a Kohtunik Katre Poljakova Kohtuistungi sekretär Ülle Saks Väärteoasi A.Z kaebus Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissari Marianne Heinmäe 13.12.2004.a otsusele väärteoasjas nr 2314,04,031511 Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik A.Z, ei tööta) Menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Marina Leis kohtuvälise menetleja Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON 1. Jätta rahuldamata A.Z´i kaebus Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissari Marianne Heinmäe 13.12.2004.a otsusele väärteoasjas nr 2314,04,031511 ning jätta väärteoasjas tehtud otsus muutmata. Edasikaebamise kord Isik, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada kassatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kantseleis kättesaadav s.o alates 08.märtsist 2006.a. Otsusele võib esitada kassatsioonkaebuse alates otsuse kättesaamise päevast 30 päeva jooksul Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu. KAEVATAV KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUS JA KAEBUSE SISU Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissari Marianne Heinmäe 13.12.2004.a otsusest nähtuvalt rikkus A.Z 22.11.2004 kella 03.25 ajal Liikluseeskirja § 76 p 1 nõudeid, juhtides mootorsõidukit ilmsete narkojoobe tunnustega ja keeldus joobeekspertiisist. A.Zle määrati karistuseks Liiklusseaduse § 7420 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahv 100 trahviühikut s.o 6000 krooni. 2 11.jaanuaril 2005.a esitas A.Z Tallinna Linnakohtule kaebuse nimetatud kohtuvälise menetleja otsusele, milles ta palub tühistada nimetatud kohtuvälise menetleja otsus, kuna ta ei ole väärtegu toime pannud, on oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust. 22.11.2004.a pidas menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki 03.25 ajal kinni Ida Politseiosakonna patrull, kes toimetas ta Ida Politseiosakonda Vikerlase tänaval, kus ta paigutati arestikambrisse. Jaoskonnas vormistati tema suhtes väärteoprotokoll NPAS § 151 tunnustel, justkui oleks ta tarvitanud väikeses koguses narkootilist ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Pärast seda toimetati ta narkoekspertiisi Wismari haiglasse. Ekspertiisi teostamisest ta ei keeldunud, kuid kuna ta ei suutnud Wismari haiglas anda uriinianalüüsi, siis toimetati ta tagasi Ida Politseiosakonda, kust ta lubati vabastada pärast analüüsi andmist. Ida Politseiosakonnas andis ta hommikupoole uriinianalüüsi, mille võttis vastu osakonna korrapidaja. Varahommikul saabus Ida Politseiosakonda Liikluspolitsei patrull, kes vormistas tema suhtes kaks väärteoprotokolli – mootorsõiduki juhtimise eest narkootilises joobes ja joobeseisundi tuvastamisest keeldumises. Pärast nimetatud toiminguid vabastati ta 23.11.2004.a varahommikul Ida Politseiosakonnast. Ida Politseiosakonna määrusega 20.12.2004.a lõpetati tema suhtes väärteomenetlus NPAS § 151 alusel alustatud väärteoasjas, kuna ei tuvastatud narkootilist joovet. Seega oli kaebaja jaoks ootamatu, et Liiklusjärelevalve osakonnas alustati tema suhtes kriminaalmenetlust KarS § 424 järgi ning et teise protokolli alusel karistati teda Liiklusseaduse § 7420 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohtuistungil üle kuulatud menetlusalune isik A.Z jäi esitatud kaebuse juurde ja selgitas, et tema ei ole ekspertiisist keeldunud, uriini analüüsi andis Ida Politseiosakonnas. Ekspertiisis olles ei keeldunud ta midagi tegemast, ta pidi näitama käsi, puhuma torusse, andma uriinianalüüsi. Ei saa aru, miks tunnistaja räägib, et ta keeldus eksperdi korraldusi täitmast. Kuna ta ei saanud uriinianalüüsi andmisega Wismari haiglas hakkama, siis toimetati ta tagasi Ida Politseijaoskonda koos plastmassist topsiga, sinna andis hiljem uriinianalüüsi, mille võttis vastu korrapidaja. Võis olla üle kuulatud tunnistaja Parilov. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja Roman Dovgan – Ida PO konstaabel andis ütlusi selles, et tema olles patrullis pidas 22.11.2004.a öösel kinni menetlusaluse isiku A.Zi, väljakutse oli selles, et Priisle rajoonis on auto roolis isik, kelle suhtes on kahtlus, et ta on narkojoobes. Algul viisid isiku Ida Politseiosakonda, sealt toimetasid ta narkoekspertiisi Wismari haiglasse. Isik keeldus ekspertiisi teostamisest, ei täitnud arsti korraldusi, ei näidanud veene. Samuti ei andnud ta Wismari haiglas uriini analüüsi. Pärast seda toimetas tunnistaja menetlusaluse isiku tagasi Ida Politseiosakonda, kus ta paigaldati kambriblokki, mis isikust edasi sai, seda tunnistaja ei tea. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja Aleksei Parilov andis ütlusi selles, et tema toota 2004.a novembris Ida Politseiosakonnas konstaablina, konkreetset juhtumit ei mäleta, kuid tema oli kambribloki korrapidaja, koostas A.Zi suhtes väärteoprotokolli, seda tehakse enne joobeekspertiisi toimetamist. Ekspertiisi toimetab patrull. Kui inimene ekspertiisis olles uriinianalüüsi ei anna, saadetakse ta osakonda tagasi ja seal on ta niikaua, kuni analüüsi ära annab. Kohtuvälise menetleja Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna esindaja palub kohtul jätta kaebus rahuldamata. Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nähtub, et A.Z on keeldunud täitmast kõiki arsti korraldusi, mitte ainult uriinianalüüsi andmisest. Seega on tema teos väärteo tunnused ja otsuse tühistamiseks puudub alus. 3 Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku ja tunnistajate ütlused, kohtuvälise menetleja seisukoha uurinud kogutud kirjalikke tõendeid, leiab, et Liiklusseaduse § 7420 ettenähtud väärteo toimepanemine A.Z poolt 22.11.2004.a on tõendamist leidnud ning ta on selles väärteos süüdi ja seda alljärgnevatel põhjendustel. Väärteoasjas kogutud tõenditega (konstaabel Roman Dovgani poolt koostatud ettekandega, tunnistaja R.Dovgani ütlustega) on tõendatud, et 22.11.2004.a kella 03.25 paiku saadi väljakutse, et Linnamäe teel on autoroolis isik, kellel on narkojoobe kahtlus. Kontrolliti sõiduautot BMW riikliku numbriga 648 AOK, mida juhtis A.Z, kelle käitumine oli ebaadekvaatne, silma pupillid olid laiad. Isik oli toimetatud Ida Politseiosakonda ning hiljem ekspertiisi Wismari haiglasse. Tunnistajana üle kuulatud Roman Dovgan kinnitas kohtus, et A.Z keeldus ekspertiisis arsti korraldusi täitmast, veene näitamast, uriinianalüüsi andmast. See on tõendatud ka joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga nr 6520/465 – 22.11.2004.a (t.l.41), mille kohaselt nimetatud kuupäeval kella 04.05 ajal oli toimetatud Wismari haiglasse joobeseisundi tuvastamiseks A.Z, kes arsti otsuse kohaselt keeldus narkojoobe tuvastamisest. Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti kirjeldavast osast nähtub muuhulgas, et uuritav ei näita käsivarsi (akti p.6), ülbitseb, õiendab (p.8), silmade sidekestade punetus (p.11) pupillid laiad (p.15), nüstagmi, tasakaalu, koordinatsiooni ja Rombergi asendit ei saa kontrollida, kuna isik keeldub täitmast (p.-d 16-17), neuroloogilist leidu ei saa kontrollida, keeldub (p.20), alkoholi ja narkootikumide tarvitamise kohta keeldub vastamast (p.23), väljahingatav õhk (indikaator alkomeeter) 0,00‰ (p.25), keeldub andmast uriinianalüüsi. Menetlusaluse isiku selgitus sellest, et ta andis uriinianalüüsi Ida Politseiosakonnas on tõendamist leidnud nii tema enda ütlustega kui tunnistaja Aleksei Parilovi ütlustega. See aga ei tõenda kohtu arvates seda, et ta ei oleks keeldunud narkojoobe tuvastamisest. Vastavalt joobeseisundi tuvastamise korra §-le 9 lg 4 ja 20 peab narkojoobe meditsiinilise tuvastamise korral arsti seisukoht tuginema nii kliinilisele pildile kui ka bioloogiliste vedelike uuringule. Kohtuotsuses analüüsitud tõenditest nähtub, et menetlusalune isik on keeldunud arsti korraldusi täitmast, mistõttu ei osutunud võimalikuks tuvastada kehaliste ja psüühiliste funktsioonide häirumist või muutumist (v.a laienenud pupillid), s.t narkojoobe tuvastamist kliinilise pildi alusel. Mis puutub sellesse, et A.Z andis hiljem uriinianalüüsi, mis hiljem saadeti ekspertiisi, siis keeldusid Wismari haigla eksperdid ekspertiisi läbi viimast, kuna koos uriiniprooviga ei olnud kaasas proovi andnud isikut ehk A.Zi (t.l.25). Analüüsides kogumis kogutud tõendeid, leiab kohus, et A.Zi käitumises on tuvastatud LS § § 7420 ettenähtud väärteo toimepanemine ning väärteoasjas tehtud otsuse tühistamiseks puudub alus. Kohus juhindub väärteomenetluse seadustiku §dest 132-135; Katre Poljakova /allkiri/ Kohtunik