1-06-535\8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse Tallinna Ringkonnakohus tegemise aeg ja 11.aprill 2006.a. koht Kohtuistungi aeg ja koht 3.aprill 2006.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-06-535 Kohtukoosseis eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Meelika Aava ja Priit Pikamäe Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Kriminaalasi Heiki Kokmani süüdistuses KarS prg. 424 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu otsus 26.jaanuarist 2006.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Heiki Kokman Prokurör Liia Piirsalu Heiki Kokman, Süüdistatav Kaitsja Adv. Eve Jundas RESOLUTSIOON Pärnu Maakohtu otsus 26.jaanuarist Kokmani suhtes jätta muutmata. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. 2006.a. Heiki 2 Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse ringkonnakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ringkonnakohtu kantselei kaudu, s.o. alates 11.aprillist 2006.a. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on õigus esitada kassatsioon ainult advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Heiki Kokman mõisteti Pärnu Maakohtu 26.jaanuari 2006.a. otsusega süüdi KarS prg. 424 järgi ja karistati 3 kuu vangistusega. KrMS prg. 238 alusel vähendati karistust 1/3 võrra, s.o. 2 kuuni. KarS prg. 65 lg 2 alusel mõisteti Heiki Kokmanile liitkaristuseks mitme kohtuotsuse järgi 8 kuud vangistust. KarS prg. 50 lg 1 alusel mõisteti Heiki Kokmanile lisakaristus ja võeti temalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks. Heiki Kokman mõisteti süüdi selles, et tema , olles 1.aprillil 2004.a. Tallinna Linnakohtu poolt karistatud joobnuna mootorsõiduki juhtimise eest KarS 424 järgi 6-kuulise vangistusega tingimisi 18 kuulise katseajaga ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks, juhtis 11.mail 2005.a. kella 5.25 ajal Märjamaal Haimre puiesteel joobnuna sõiduautot BMW reg. Nr. 645 ANM. APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Apellatsioonis leiab süüdistatav, et maakohtul olnuks seaduslik alus karistada teda rahalise karistusega ja mõista temale ka lisakaristus tunduvalt lühemaks ajaks. Sellest tulenevalt taotleb apellant maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega enda karistamist rahalise karistusega ning lisakaristuse tähtaja tunduvat lühendamist. Taotlust põhjendab alljärgnevalt. Käesolevaks ajaks on temal eelnev rahaline karistus põhilises osas tasutud. Trahvisummade tasumiseks oli sunnitud võtma pangalaenu ning pangalaenu tasumine toimub tulevikus osade kaupa. Vangistuse reaalsel kohaldamisel satuks ta väljapääsmatusse olukorda, kuna sel puhul osutuks võimatuks rahaliste kohustuste tähtaegne ja nõuetekohane täitmine. Samuti leiab, et maakohus on vähe arvestanud asjaolu, et pani toime õigusvastase teo kaudse tahtlusega ja üleastumine ei olnud eriti suure ühiskonnaohtlikkusega. Käesoleval ajal töötab ning reaalse vangistuse kohaldamine tooks kaasa töökoha kaotuse. Ka nii pika lisakaristuse kohaldamine raskendab tal töökohustusi täitmast kuna töö on tihedalt seotud mootorsõiduki juhtimisega. Apellant väidab, et on täielikult aru saanud oma tegude õigusvastasusest ja kahetseb sügavalt toimepandut. On veendunud, et tema puhul on rahalised karistused täitnud karistuse eesmärgi, s.t. tulevikus on välistatud uute õiguserikkumiste toimepanemine. 3 Apellatsioonikohtu istungil toetasid süüdistatav ja tema kaitsja apellatsiooni, prokurör vaidles apellatsioonile vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooni väidetega leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Maakohus on oma otsuses piisava põhjalikkusega motiveerinud , miks ei pea võimalikuks H.Kokmanile mõista rahalist karistust ning põhjendanud ka H.Kokmanile mõistetud karistuse liiki ja määra. Asjaolu, et H.Kokman on asunud hüvitama temale varem määratud trahvisummasid, milliste hüvitamise kohustus tuleneb seadusest, ei saa kuidagi mõjutada esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust. H.Kokman oli 1.04.2004.a. Tallinna Linnakohtu poolt karistatud KarS § 424 järgi 6-kuulise vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga. Mingeid asjaolusid, millised annaks aluse karistada isikut katseajal toimepandud uue, analoogilise kuriteo toimepanemise eest eelmise kohtuotsusega võrreldes kergemaliigilise karistusega ja lühema lisakaristusega, kohtukolleegium ei ole tuvastanud. Apellatsioonkaebuses toodud asjaolud, ei saa olla aluseks karistuse kergendamisel. Kohtukolleegium peab vajalikuks siinkohal viidata Riigikohtu otsusele nr.3-1-1-26-03 5.märtsist 2003.a. , kus Riigikohus on väljendanud oma seisukoha nn. „ roolijoodikutele“ mõistetava karistuse osas. Ja nimelt , olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Liitkaristus on H.Kokmanile mõistetud kooskõlas KarS prg. 65 lg 2 sätetega. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS prg.338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS prg. 337 lg 1 p.1 , prg. 344-345 lg 1 , 2 jätab kohtukolleegium Pärnu Maakohtu otsuse 26.jaanuarist 2006.a. H.Kokmani suhtes muutmata. Julia Katškovskaja Meelika Aava Priit Pikamäe