1-06-3055 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. märts 2006. a Tallinn Kriminaalasja number 1-06-3055
(05730000177)Kohtunik Märt Toming Kriminaalasi A.Si süüdistus KarS § 169 järgi Käskmenetluses Prokurör Saskia Kask Süüdistatav A.S , EV kodanik, keskharidus, töökoht: AS Falck Eesti, elukoht: Varasem karistatus: puudub Kaitsja Advokaat Urmas Simon RESOLUTSIOON
- A.S süüdi tunnistada KarS § 169 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning karistada teda rahalise karistusega 100 (ükssada) miinimumpäevamäära ulatuses, arvestusega 50 krooni päevamäär, so 5000 (viis tuhat) krooni.
- KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta A.Sile mõistetud rahaline karistus 5000 krooni A.Si suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et A.S temale määratud 3 (kolm) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu.
- KarS § 78 p 1 alusel arvestada A.Sile määratud 3 aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse tegemisest, so alates 07.03.
- A.Silt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
- A.Silt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 509 (viissada üheksa) krooni ja 75 senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
- Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas.
- Kriminaaltoimikus olev diskett arvelduskontode nr 1105369056 ja 221022445257 väljavõtetega tagastada Hansapanga ASi dokumentide haldamise osakonnale Liivalaia 8 Tallinnas. Edasikaebamise kord Süüdistataval on KrMS § 254 lg 6 ja 7 alusel õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. Kriminaalasja materjalide alusel kohtunik tuvastas: A.Si süüdistatakse selles, et tema alates
- aasta märtsikuust hoidub kõrvale ülalpidamiskohustuse täitmisest. Nimelt, olles kohustatud Tallinna Linnakohtu 31.03.1994 otsuse nr 2-2827/94 järgi maksma elatusraha poegade Vitali ja Denissi, sünd. 26.08.1992 igakuiseks ülalpidamiseks Tatjana .Sa kasuks kuni 26.08.2010, ei ole oma kohustust täitnud. Elatusraha võlgnevuseks seisuga 01.04.2005 on 45 527 krooni. Seega A.S, hoides kuritahtlikult kõrvale oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest on toime pannud lapse ülalpidamise kohustuse rikkumise, so KarS § 169 ettenähtud kuriteo. Kriminaalasja materjalide ja süüdistusakti põhjal asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud. Kriminaalasjas leiduvate kirjalike tõenditega, seejuures kahtlustatavana üle kuulatud A..Si süüd tunnistavate ütluste, kannatanu T..Sa ütluste, kohtuotsuse koopia, kohtutäituri tõendi, arvelduskonto väljavõttega on süüdistatavale inkrimineeritava teo toimepanemine tõendamist leidnud süüdistuse täies mahus, mistõttu nõustub kohus süüdistusaktis esitatud järeldustega süüdistuse tõendatuse kohta. Prokuröri koostatud süüdistusakti kohaselt on prokurör teinud ettepaneku karistada süüdistatavat rahalise karistusega 100 miinimumpäevamäära ulatuses päevamäära arvestusega 50 krooni päevamäär, so 5000 krooni. Kohaldades KarS § 73 lg 1, 3 sätteid jäetaks mõistetud karistus A.Si suhtes kohaldamata ja täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et A.S temale määratud 3 (kolm) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu. Kohus asub seisukohale, et prokuröri esitatud ettepanek karistuse mõistmise osas on põhjendatud ning kohus nõustub süüdistusaktis märgitud karistuse määraga ja ka karistuse kohaldamata jätmise ning täitmisele pööramata jätmise tingimustega. Seejuures lähtub kohus süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest, millistest nähtuvalt on süüdistatav varem kohtulikult karistamata, samuti süü suurusest ja karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumisest. Vaatamata asjaolule, et süüdistatavat süüdistatakse ülalpidamiskohustuste kuritahtlikus täitmata jätmises, on kriminaaltoimikust näha, et süüdistataval on kohustus ülal pidada ka teist perekonda ning ta on ka kohtutäituri vahendusel osaliselt oma kohustust täitnud. Käesolevaks ajaks on süüdistataval alaline töökoht ja sissetulek ning teda ei ole varem kohtu poolt kriminaalkorras karistatud. Taolised isikuandmed annavad aluse mõista süüdistatavale karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kohaldades alternatiivset karistust, loobudes süüdistatavale isiku vabadust piirava karistuse kohaldamisest, kuivõrd süüdistatava isikuandmetest ei nähtu, et süüdistatava puhul oleks tegemist süstemaatiliselt õiguskorda rikkuva isikuga. Märt Toming kohtunik