4-06-136 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- märts
- a Tallinn Väärteoasja number 4-06-136 Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Väärteoasi Külli V kaebus AS Falck Eesti Avalike teenuste divisjoni linnatranspordi teenindaja Sinaida Kaiboneni 05.11.2005 kiirmenetluse otsusele nr F0111081223 K.V karistamises Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 järgi rahatrahviga 360 krooni Kohtuvälise menetleja esindaja Paavo Paal Istungil osalenud isikud Menetlusaluse isiku: K.V kaitsja advokaat Talvi Vaske RESOLUTSIOON
- Tühistada AS Falck Eesti Avalike teenuste divisjoni linnatranspordi teenindaja Sinaida Kaiboneni 05.11.2005 kiirmenetluse otsus nr F0111081223 K.V karistamises Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 järgi rahatrahviga 360 krooni.
- Lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlustel.
- VTMS § 19 lg 3 ja § 22 lg 3 alusel jätta kaitsjatasu summas 997 krooni ja 50 senti riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ja otsuse kohtus tutvumiseks kättesaamise päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 07.03.
- Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: AS Falck Eesti Avalike teenuste divisjoni linnatranspordi teenindaja Sinaida Kaiboneni 05.11.2005 koostatud kiirmenetluse otsusega nr F0111081223 karistati K.Vd Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest selles, et K.V 05.11.2005 kella 08.35 ajal sõitis Vineeri peatuses bussis liinil nr 18 sõiduõigust tõendava dokumendita. 1 Otsusele esitas volikirja alusel kaebuse Külli V ja taotles vaidlustatud otsuse tühistamist otstarbekuse põhimõttel ning peale selle taotleti menetluse lõpetamist väärteo tunnuste puudumise tõttu, kuivõrd K.V käitumises puudub süü. Tallinna Sotsiaalkindlustusameti Arstliku Ekspertiisi osakonna ekspertarstide otsuste kohaselt on K.Vle määratud raske puue, mis põhjustab lisakulutusi ning töövõime kaotuse 80% ulatuses. Esimene selline otsus raske puude kohta tehti 28.11.2001 ning seda on pikendatud. Kohtuistungil toetas kaitsja esitatud kaebust, leides samas, et väärteo tunnuste puudumise tõttu menetluse lõpetamiseks on vaja tuvastada süü puudumine, milleks annab aluse ka AS Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku teatis, kuid süüvõime kindlakstegemiseks tuleb määrata kohtupsühhiaatriline ekspertiis, millega saab tuvastada kas menetlusalune isik oli teo toimepanemise ajal võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima või mitte. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kaebuses on taotletud nii otsuse tühistamist otatarbekuse kaalutlusel kui ka menetluse lõpetamist süü puudumise tõttu. Arvestades seda, et AS Põhja-Regionaalhaigala Psühhiaatriakliiniku teatisest võib tekkida kahtlus menetlusaluse isiku süüdivuse osas, siis tuleks määrata kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Samas on kebaja taotlenud ka otsuse tühistamist otstarbekuse kaalutlusel. Kohtuväline menetleja peab võimalikuks lähtuda otstarbekusest, kuivõrd võrreldes määratud trahvi suurusega oleks kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi määramine rahaliselt kordades kallim ja eeldatavast tulemusest lähtudes suureneks menetluskulu põhjendamatult. Seetõttu nõustub kohtuväline menetleja menetluse lõpetamisega VTMS § 30 lg 1 p 1 sätestatud alustel. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste selgitused ning tutvunud kohtule esitatud materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Kaebuses on taotletud vaidlustatud otsuse tühistamist otstarbekuse printsiibil, samuti on taotletud menetluse lõpetamist väärteo tunnuste puudumise tõttu, kuivõrd K.V ei olnud teo toimepanemise ajal süüdiv, mida peaks kaebaja arvates kinnitama ka Tallinna Sotsiaalkindlustusameti Arstliku Ekspertiisi osakonna ekspertarstide otsuse kohaselt määratud raske puue, mis põhjustab lisakulutusi ning töövõime kaotuse 80%. K.V raviarst on SA PERH psühhiaater Kai Konsap. Kohus leiab, et kaebuses esitatud andmed ja psühhiaatriakliinikust saadud andmed annavad aluse väita, et eelnimetatud andmetel võib olla olulist tähtsust väärteoasja lahendamisel, seejuures menetlusaluse isiku süü olemasolu kindlakstegemisel, kuid samas on tegemist väärteomenetlusega, mis võrreldes kriminaalmenetlusega on oluliselt väiksema tähtsusega. Tuvastamaks menetlusaluse isiku süüd või selle puudumist tuleks määrata kohtupsühhiaatriline ekspertiis, mille maksumus ületaks vaidlusaluse otsusega määratud rahatrahvi summa vähemalt kahekümnekordselt ning eeldatav tulemus annaks aluse otsuse tühistamiseks väärteotunnuste puudumise tõttu. Kohus asub seisukohale, et ekspertiisi määramisega kulutataks põhjendamatult rahalisi vahendeid ja menetlusressurssi ning ekspertiisi määramise ja eksperdiarvamuse koostamiseks vajalik aeg tekitaks olukorra, kus kohus ei ole võimeline asjas kohtulahendit tegema mõistliku aja jooksul. Taolistel asjaoludel, arvestades toimepandud õiguserikkumise vähest ohtlikkust, leiab kohus, et väärteoasja edasise menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, mistõttu kohus peab võimalikuks nõustuda kaebuses toodud taotluse ja kohtuvälise menetleja arvamusega ning lõpetada väärteoasja menetlus otstarbekuse kaalutlustel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Märt Toming kohtunik 2
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.