nõudeid ning pannes seega toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad LS § 74-17 ja § 74 – 31 järgi. Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve Osakonna liiklustalituse vanemkonstaabel Maido LEIBENAU 20.06.2005.a. otsusega väärteo asjas nr. 2314, 05, 016575 tehti kindlaks, et J.R 27.05.2005.a. kella 11.35 paiku Harju maakonnas, Tallinna linnas, Lasnamäe linnaosas Peterburi tee 44 maja juures juhtis mootorsõidukit Volvo riiklik. reg. nr. 009 MAG, manöövri alustamisel ei veendunud oma manöövri ohutuses ja keeras ette peateel liikunud sõidukile VW Transporter reg. nr. 726 AUB, mille juht kokkupõrke vältimiseks oli sõitnud otsa paremal kõrvalreas liikunud veokile MAN reg. nr. 721 APC. Põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju OÜ Varenagruppile ja Mati Keinastile. Juht rikkus liiklusõnnetusest teatamise nõudeid, kui politseile teatamine oli kohustuslik. Rikkudes sellega LE §
nõudeid ning pannes seega toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad LS § 74-17 ja § 74 – 31 järgi. Ning määras J.Rile LS § 74-17 alusel karistuseks rahatrahvi 10 trahviühiku ulatuses,s.o. summas 600.-EEK-i ning LS § 74-31 alusel karistuseks rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses,s.o. summas 3000.-EEK-i. J.R esitas Tallinna Linnakohtule selle otsuse peale kaebuse, milles palus Väärteomenetluse seadustiku § 132 p.2 alusel Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve Osakonna liiklustalituse vanemkonstaabel Maido LEIBENAU 20.06.2005.a. otsus väärteo asjas nr. 2314, 05, 016575 osalist tühistada ja asjas menetluse lõpetada ning nimelt LS § 74-31 ettenähtud süüteo osas, põhistades oma kaebust sellega, et I. Kaevatav otsus ja asjaolud Kaevatava otsuse (edaspidi otsus) kohaselt juhtis menetlusalune isik 27.05.2005.a. kell 11.35 mootorsõidukit Volvo 009MAG Tallinnas Peterburi tee 44 juures ja põhjustas liiklusõnnetuse otsuses toodud asjaoludel. Otsusega karistati menetlusalust isikut liiklusseaduse (LS) §7417 ja § 7431 alusel. Käesolevaga soovib menetlusalune isik vaidlustada otsuse osaliselt, täpsemalt LS § 7431 alusel määratud karistuse. Otsuse vaidlustamise põhjuseks on vaidlustatava karistuse väidetavaks aluseks oleva süüteo osas süü puudumine. Lisaks otsuses esitatud asjaoludele on käesoleva kaebuse põhjendamiseks vajalik märkida järgmist. Esiteks, menetlusalune isik põhjustas liiklusõnnetuse seetõttu, et tema ees samasugust manöövrit sooritanud auto (edaspidi eessõitja) takerdus ristmikul ega võimaldanud ka menetlusalusel isikut esialgu kavandatud sõiduviisi teostada. Teiseks, nii eessõitja kui ka liikluskahju põhjustanud sõiduk lahkusid sündmuskohalt enne menetlusalust isikut. Kolmandaks, menetlusalusel isikul puudus sündmuskohalt lahkumisel igasugune teave võimalikust õnnetusest või kahjust. Menetlusaluse isiku seisukohalt oli tegemist õnnelikult lõppenud vahejuhtumiga, kus keegi viga ega kannatada ei saanud. Asjaolu, et õnnetuses oli siiski kahju tekitatud, selgus menetlusalusele isikule alles liiklusõnnetuse päeva õhtul politsei vahendusel, mispeale menetlusalune isik ilmus ka viivitamata politseisse juhtumi kohta selgitusi andma. II. Süü puudumine Karistusseadustiku (KarS) § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on teo toimepanemises süüdi. KarS § 32 lg 1 selgitab, et süü võib olla välistatud KarS teise peatüki kolmandas jaos sätestatud asjaolu tõttu. Menetlusalune isik leiab, et käesolevas kaebuses vaidlustatava karistuse aluseks oleva süüteo osas esineb niisugune asjaolu. KarS § 39 lg 1 kohaselt puudub isikul süü, kui ta ei saa aru oma teo keelatusest ja see eksimus on temale vältimatu. Viidatud säte peab silmas eksimust teo keelatuses ehk nn keelueksimust. Niisugusele eksimusele on omane, et isik teab, mida ta teeb, kuid peab sellist käitumist lubatavaks. Menetlusalune isik märgib, et ebaõigsusteadvus ei tarvitse hõlmata kõiki osategusid ja eksimus tuleb lugeda antud kaasuses esinevaks üksnes LS § 7431 vastava süüteokoosseisu juures. KarS § 39 lg 1 rakendamiseks tuleb lisaks tuvastada eksimuse vältimatus. Üldlevinud arusaama järgi on selleks vajalik määratleda hetk, millest alates isikul oleks avanenud võimalus oma teo ebaõigussisu tajumiseks või selle üle järele mõelda. Analoogselt ettevaatamatusdelikti käsitlusega tuleks ka siinjuures lähtuda asjaoludest, mis olid isikule teada võimaliku ebaõigussisu üle otsustamisel ja jätta kõrvale faktiteadmised, mis isikul tekkisid hiljem. Seega tekkis antud juhul menetlusalusel isikul arusaam, et ta ei tohtinuks sündmuskohalt lahkuda, alles liiklusõnnetuse päeva õhtul politseis. 2 Menetlusalune isik soovib rõhutada, et sisuliselt on tegemist tegevusetusdelitkiga. Üldlevinud arvamuse kohaselt on sel juhul eksimuse vältimatuse tõenäosus suurem. Seda seisukohta kinnitab asjaolu, et ka teised juhid lahkusid sündmuskohalt ning menetlusalusel isikul ei olnud põhjust kahtlustada isikute või vara kahjustumist õnnetuses. Võimalik oleks samu asjaolusid uurida KarS § 17 valguses, kuid viimati viidatud norm pakub üksnes võimaluse vastutusest vabanemiseks tahtliku süüteo eest. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu, seetõttu ei ole KarS § 17 lg-te 1 või 2 kohaldatavuse kontrollimine siinkohal otstarbekas. III. Väärteomenetlust välistav asjaolu Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 kohaselt tuleb väärteo menetlus lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Menetlusalune isik leiab, et süü puudumise tuvastamine toob kaasa väärteo tunnuse puudumise tuvastamise. Seega on menetlusaluse isiku seisukohalt kohtul võimalik kaevatavas osas kas VTMS § 119 lg 1 või § 132 p 3 alusel otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada. IV. Otsusega määratud trahvimäära suurusest Kui kohus leiab, et vaatamata eeltoodud kaalutlustele ei ole võimalik kohtul lõpetada väärteomenetlust LS §-s 7431 märgitud süüteo osas, siis palub menetlusalune isik vähendada oluliselt viidatud süüteo eest karistuseks määratud trahvisummat. Menetlusalune isik palub siinjuures arvestada asjaoluga, et ta on pensionär, samuti aga eeltoodud õiguslike põhjenduste ning motiividega. V. Sisulise vastulause esitamata jätmisest väärteomenetluses Menetlusalune isik ei esitanud sisulist vastulauset väärteomenetluses, sest talle ei olnud arusaadav LS § 7431 alusel esitatava süüdistuse sisu ega olemus. Samuti ei osanud menetlusalune isik oodata niivõrd raskeid karistuslikke tagajärgi kui kaasnevad viidatud sätte järgi karistamisel. Menetlusalune isik peab vajalikuks märkida, et ajendiks LS § 7431 alusel määratud karistuse vaidlustamisel on ka LS § 413 lg 1 kohaselt paratamatult kaasnev juhtimisõiguse peatamine. Kuni Riigikohtu 27. juuni 2005 lahendini haldusasjas 3-3-1-1-05 võis menetlusalune isik veel pidada otstarbekaks hilisemat juhtimisõiguse peatamise otsuse vaidlustamist, kuid tulenevalt viidatud lahendist, ei saa menetlusalune isik oma õigusi ilmselt seni kavandatud moel enam kaitsta. Menetlusalune isik soovib rõhutada, et siinkohal märgitud Riigikohtu tõlgendus avaldati pärast kaevatava otsuse tegemist. Kokkuvõtvalt palun kohtul VTMS § 29 lg 1 p 1, § 114 lg 1 p 2 ja lg 4, § 119 lg 1, § 120, § 132 p 3 (alternatiivselt p 2) alusel tühistada kaevatav otsus osas, millega J.Ri karistati LS § 7431 alusel ja lõpetada selles osas väärteomenetlus. Alternatiivselt taotlen sama sätte alusel mõistetud rahatrahvi olulist vähendamist. Kohtuistungil kaebaja J.R taotles Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve Osakonna liiklustalituse vanemkonstaabel Maido LEIBENAU 20.06.2005.a. otsuse väärteo asjas nr. 2314, 05, 016575 täielikku tühistamist ja asjas menetluse lõpetamist nii LS § 74 – 17 kui ka LS § 74-31 ettenähtud süüteo osas. Ka lisas J.R kohtuistungil, et foorid ei töötanud liiklusõnnetuse toimumise kohas. Liikluse reguleerijat ei olnud koha peal. Tema ees oli liiklusmärk „anna teed“. „Stokkeri“ kaupluse juures ootas ta vasakpöörde võimalust Peterburi teele. 10 –nd autot 3 ootas keeramist vasakule. Üks auto keeras tema ees ära keset ristmikku ja tema keeras järgi. Kui ei oleks äpardust juhtunud eespool sõitval autol, siis ei oleks ka liiklusõnnetust juhtunud. Avarii toimumise hetkel üks veomasin asetses tema sõiduki suhtes eespool, teine veomasin oli avarii toimumise hetkel tema kõrval. Kusjuures need veoautod ei olnud avarii toimumise hetkel tema vaateväljas. Avariid ta ei näinud, vaid kuulis ainult peegli klirinat. Tagasi sõites oli sündmuskohal ainult kõige parempoolne auto, sündmuskohal olid maas ka klaasi killud. Tema süü oli selles, et ta sõitis peateele ees oleva auto taha. Kuid ta ei tunnista seda, et ainult tema tegevuse tagajärjel see liiklusõnnetus aset leidis. Kuid ta ei eita seda, et ta kuulis liiklusõnnetuse toimumist. Temale helistas kõigepealt auto omanik ja ütles, et politseist otsitakse ja siis helistas ta ise Forakile. Volvo saavutab 2,1 sekundiga kiiruse 50 km/h-is ja selleks kulub umbes 30 meetrit maad. Tema süü oli selles, et ta ei saanud eest minema. Volkswagen kaubik tahtis tema ja veoauto vahelt läbi sõita. Tema ja Volkswagen kaubiku vahe oli meeter. Pärast avarii toimumist keeras ta järgmise ristmiku juures tagasi ning tulles tagasi sündmuskohale, nägi ta seal ainult ühe kannatanu autot – veoautot. Tõsi sündmuskohal ta ei peatunud, sest ta pidanud ennast avarii põhjustamises süüdlaseks. Leiab, et see oli tema viga, et ta teiste autojuhtidega ei suhelnud ning sündmuskohalt lahkus. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud Mati Keinast andis kohtus ütlusi selle kohta, et kaebaja J.Riga ei ole ta üldse kokku puutunud. 27.05.2005.a. kella 11.35 paiku juhtis ta veoautot Volkswagen MAN reg. nr. 721 APC, see oli tema isiklik sõiduk. Ta sõitis Peterburi maanteel suunaga Kesklinna poole. Ta sõitis esimeses sõidureas, kiirus oli 30 km/h-is. „Susi“ hotelli juures valgusfoor vilkus. „Susi“ hotelli ja kaupluse „Stokkeri“ juures autod ootasid pööret vasakule Peterburi teele. Kuna keegi talle ette ei jäänud, siis suurendas ta kiirust ning hakkas liikuma linna suunas, kui üks Volkswagen kaubik sõitis tal maha vasakpoolse välimise juhi peegli. Tema ise liikus sel ajal mööda Peterburi teed, mis oli peatee. Ka Volkswagen kaubiku juht sõitis mööda peateed. Arvab, et Volkswagen kaubiku roolis olnud noor juht arvas, et jõuab tema eest läbi, arvestamata oma sõiduki kabariite. Mäletab, et enne ristmikule jõudmist nägi ta sõiduauto VOLVO kontuure. VOLVO keeras kaupluse „Stokkeri“ juurest vasakule Peterburi teele, mis oli peatee, suunaga linna poole. Ise oli ta kogu aeg liikumise peal, sõites kiirusega 30 km/h-is. Enne seda, kui tema sõiduki küljest vasakpoolne välimine juhi peegel maha sõideti, ta Volkswagen kaubikut ei näinud. Volkswagen kaubiku kiirus oli umbes 45 km/his. Volkswagen kaubiku juht tahtis jõuda temast ette, sest teine sõidurada oli kinni pandud. Sõiduraja pani kinni sõiduauto VOLVO juht. Volkswagen kaubiku juht tema arvates ei pidurdanud, kui kaubiku juht oleks pidurdanud, siis oleks kõik korras olnud ning avariid ei oleks olnud. Peale avariid jäi ta seisma ning pani ohutuled põlema. Ülejäänud sõidukite juhid sõitsid avarii kohalt minema. Kuid Volkswagen kaubiku juht sõites 50 meetri kaugusele, peatas seal kaubiku ja tuli tema juurde, küsides mis juhtus. VOLVO juht tagasi sündmuskohale ei tulnudki. Seejärel helistas ta liikluspolitseisse. Tema oma sõiduki asukohta peale liiklusõnnetust ei muutnud. Tema koos Volkswagen kaubiku juhiga ootas liikluspolitsei saabumist sündmuskohale. Kusjuures sõiduk Volkswagen kaubik oli pargitud 50 meetri kaugusele avarii kohast. Volkswagen kaubiku juht rääkis talle, et talle keerati ette. Avarii toimumise ajal tema sõiduki ja Volkswagen kaubik esimene kokkupuude oli külge pidi, kui tema sõiduki kasti nurk ja Volkswagen kaubiku kasti nurk läksid kokku. Avariiga tekitati talle kahju 400.-EEK-i ning seda ei ole talle keegi hüvitanud. Veoauto Volkswagen MAN on ta käesolevaks momendiks maha müünud. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud Igor Kossolapov andis kohtus ütlusi selle kohta, et kaebaja J.Riga tal suhteid ei ole. Politseis tundis ta J.Ri kohe ära. 27.05.2005.a.enne lõunat võis olla, et kella 11.35 paiku oli ta temale kuuluva s/a Mitsubishi Galant reg,. nr. 220 APH roolis, sõiduautos olid peale tema veel Leonid Birjukov ja Andrei Birjukov. Tulles mööda Peterburi teed ning hakates „Susi“ hotelli juurest mäest alla laskuma, nägi ta vasakult poolt peateele välja sõitmas sõiduautot Volvo. Tema ees vasakus reas oli 1 või 2 autot ja valge kaubik, paremas reas oli veoauto. Kuna vasakult sõitis peateele välja Volvo, siis et ära hoida avariid, võttis kaubik paremale. Volvo sõitis läbi, aga kaubik sõitis äärekivi peale. Seda nähes tema ja veel üks BMW sõitsid Volvole järele, saades viimase kätte külmhoone juures 4 ning näitasid selle juhile, et ta peab tagasi sõitma. Volvo keeraski ümber, ta järgnes viimasele, kuid Volvo jätkas edasi liikumist sündmuskohal peatumata Lasnamäe suunas. Volvos istus peale J.Ri veel ka üks naisterahvas. Seda nähes, kirjutas ta Volvo numbri üles, sõitis sündmuskohale tagasi ning andis selle sündmuskohal seisnud kaubiku ja veoauto juhtidele. Volvo juhiga ta küll ei rääkinud, kuid viimane sai väga selgesti tema märguannetest aru, et peab tagasi sündmuskohale sõitma. Lisab veel, et kõik avarii osalised peale Volvo juhi olid sündmuskohal kohal. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud Reio Rouhijainen andis kohtus ütlusi selle kohta, et kaebajat J.Ri ta ei tunne. 27.05.2005.a. kella 11.35 paiku sõitis ta üksinda Volkswagen Transporteriga reg. nr. 726 AUB mööda Peterburi teed teises sõidureas Kesklinna poole. Lähenedes „Stokkeri“ poe juures olevale ristile, nägi ta sealt ohutussaarte juurest tulemas autot, mille juht lisas gaasi, seda nähes, et vältida kokkupõrget, keeras paremale ning sõitis ühel suurel veoautol peegli maha. Talle keeras ette Volvo. Kas pidurdamisega oleks saanud avariid vältida, seda ta ei tea. Selle kohta võib teha ainult oletusi. Volvos ta algul ohtu endale ei näinud. Peale kokkupõrget jäi veoauto seisma. Ta keeras parklasse, parkides enda auto ning tuli seejärel suure veoauto juurde tagasi. Sõiduauto Volvo oli sündmuskohalt peatumata lahkunud ning selle juhti ta ei näinud. Koos suure veoauto juhiga jäid nad sündmuskohale politsei saabumist ootama. Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve Osakonna esindaja konstaabel Hannes Küünarpuu vaidles taotlusele vastu ja palus see jätta rahuldamata, sest nii Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve Osakonna vanemkonstaabel Sergei Foraki poolt 27.05.2005.a. koostatud väärteo protokolli nr. AB 721527 kui ka Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve Osakonna liiklustalituse vanemkonstaabel Maido LEIBENAU 20.06.2005.a. otsus väärteo asjas nr. 2314, 05, 016575 on koostatud juriidiliselt korrektselt ning täielikult on tõendamist leidnud, et J.R 27.05.2005.a. kella 11.35 paiku Harju maakonnas, Tallinna linnas, Lasnamäe linnaosas Peterburi tee 44 maja juures juhtis mootorsõidukit Volvo riiklik. reg. nr. 009 MAG, manöövri alustamisel ei veendunud oma manöövri ohutuses ja keeras ette peateel liikunud sõidukile VW Transporter reg. nr. 726 AUB, mille juht kokkupõrke vältimiseks oli sõitnud otsa paremal kõrvalreas liikunud veokile MAN reg. nr. 721 APC. Põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju OÜ Varenagruppile ja Mati Keinastile. Juht rikkus liiklusõnnetusest teatamise nõudeid, kui politseile teatamine oli kohustuslik. Rikkudes sellega LE §
nõudeid ning pannes seega toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad LS § 7417 ja § 74 – 31 järgi. Seda, et J.R rikkus LE §
nõudeid ning pani seega toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad LS § 74-17 ja § 74 – 31 järgi on näha tunnistajate Mati Keinasti, Igor Kossolapovi ja Reio Rouhijaineni poolt kohtuistungil antud ütlustest. Ka riimuvad tunnistajate Mati Keinasti, Igor Kossolapovi ja Reio Rouhijaineni poolt kohtuistungil antud ütlused ka teiste väärteoasjas olevate materjalidega. Samuti on J.Rile LS § 74-17 alusel karistuseks määratud rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses,s.o. summas 600.-EEK-i ning LS § 74-31 alusel karistuseks määratud rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses,s.o. summas 3000.-EEK-i õiglased karistused ning puuduvad alused karistuse vähendamiseks. Seega puuduvad alused Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve Osakonna liiklustalituse vanemkonstaabel Maido LEIBENAU 20.06.2005.a. otsuse väärteo asjas nr. 2314, 05, 016575 tühistamiseks ja asjas menetluse lõpetamiseks. Kohus, kuulanud ära protsessiosaliste seletused ning uurinud kirjalikke materjale L e i d i s: 5 Et kaebaja J.Ri kaebus Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve Osakonna liiklustalituse vanemkonstaabel Maido LEIBENAU 20.06.2005.a. otsuse väärteo asjas nr. 2314, 05, 016575 täielikku tühistamise ja asjas menetluse lõpetamise nõudes nii LS § 74 – 17 kui ka LS § 74-31 ettenähtud süüteo osas ei kuulu rahuldamisele, sest nii tunnistajate Mati Keinasti, Igor Kossolapovi ja Reio Rouhijaineni poolt kohtuistungil antud ütlustest kui ka väärteoasja materjalidest on näha ning leidnud täielikult tõendamist, et J.R 27.05.2005.a. kella 11.35 paiku Harju maakonnas, Tallinna linnas, Lasnamäe linnaosas Peterburi tee 44 maja juures juhtis mootorsõidukit Volvo riiklik. reg. nr. 009 MAG, manöövri alustamisel ei veendunud oma manöövri ohutuses ja keeras ette peateel liikunud sõidukile VW Transporter reg. nr. 726 AUB, mille juht kokkupõrke vältimiseks oli sõitnud otsa paremal kõrvalreas liikunud veokile MAN reg. nr. 721 APC. Põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju OÜ Varenagruppile ja Mati Keinastile. Juht rikkus liiklusõnnetusest teatamise nõudeid, kui politseile teatamine oli kohustuslik. Rikkudes sellega LE §
nõudeid ning pannes seega toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad LS § 74-17 ja § 74 – 31 järgi. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud Mati Keinast andis kohtus ütlusi selle kohta, et kaebaja J.Riga ei ole ta üldse kokku puutunud. 27.05.2005.a. kella 11.35 paiku juhtis ta veoautot Volkswagen MAN reg. nr. 721 APC, see oli tema isiklik sõiduk. Ta sõitis Peterburi maanteel suunaga Kesklinna poole. Ta sõitis esimeses sõidureas, kiirus oli 30 km/h-is. „Susi“ hotelli juures valgusfoor vilkus. „Susi“ hotelli ja kaupluse „Stokkeri“ juures autod ootasid pööret vasakule Peterburi teele. Kuna keegi talle ette ei jäänud, siis suurendas ta kiirust ning hakkas liikuma linna suunas, kui üks Volkswagen kaubik sõitis tal maha vasakpoolse välimise juhi peegli. Tema ise liikus sel ajal mööda Peterburi teed, mis oli peatee. Ka Volkswagen kaubiku juht sõitis mööda peateed. Arvab, et Volkswagen kaubiku roolis olnud noor juht arvas, et jõuab tema eest läbi, arvestamata oma sõiduki kabariite. Mäletab, et enne ristmikule jõudmist nägi ta sõiduauto VOLVO kontuure. VOLVO keeras kaupluse „Stokkeri“ juurest vasakule Peterburi teele, mis oli peatee, suunaga linna poole. Ise oli ta kogu aeg liikumise peal, sõites kiirusega 30 km/h-is. Enne seda, kui tema sõiduki küljest vasakpoolne välimine juhi peegel maha sõideti, ta Volkswagen kaubikut ei näinud. Volkswagen kaubiku kiirus oli umbes 45 km/his. Volkswagen kaubiku juht tahtis jõuda temast ette, sest teine sõidurada oli kinni pandud. Sõiduraja pani kinni sõiduauto VOLVO juht. Volkswagen kaubiku juht tema arvates ei pidurdanud, kui kaubiku juht oleks pidurdanud, siis oleks kõik korras olnud ning avariid ei oleks olnud. Peale avariid jäi ta seisma ning pani ohutuled põlema. Ülejäänud sõidukite juhid sõitsid avarii kohalt minema. Kuid Volkswagen kaubiku juht sõites 50 meetri kaugusele, peatas seal kaubiku ja tuli tema juurde, küsides mis juhtus. VOLVO juht tagasi sündmuskohale ei tulnudki. Seejärel helistas ta liikluspolitseisse. Tema oma sõiduki asukohta peale liiklusõnnetust ei muutnud. Tema koos Volkswagen kaubiku juhiga ootas liikluspolitsei saabumist sündmuskohale. Kusjuures sõiduk Volkswagen kaubik oli pargitud 50 meetri kaugusele avarii kohast. Volkswagen kaubiku juht rääkis talle, et talle keerati ette. Avarii toimumise ajal tema sõiduki ja Volkswagen kaubik esimene kokkupuude oli külge pidi, kui tema sõiduki kasti nurk ja Volkswagen kaubiku kasti nurk läksid kokku. Avariiga tekitati talle kahju 400.-EEK-i ning seda ei ole talle keegi hüvitanud. Veoauto Volkswagen MAN on ta käesolevaks momendiks maha müünud. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud Igor Kossolapov andis kohtus ütlusi selle kohta, et kaebaja J.Riga tal suhteid ei ole. Politseis tundis ta J.Ri kohe ära. 27.05.2005.a.enne lõunat võis olla, et kella 11.35 paiku oli ta temale kuuluva s/a Mitsubishi Galant reg,. nr. 220 APH roolis, sõiduautos olid peale tema veel Leonid Birjukov ja Andrei Birjukov. Tulles mööda Peterburi teed ning hakates „Susi“ hotelli juurest mäest alla laskuma, nägi ta vasakult poolt peateele välja sõitmas sõiduautot Volvo. Tema ees vasakus reas oli 1 või 2 autot ja valge kaubik, paremas reas oli veoauto. Kuna vasakult sõitis peateele välja Volvo, siis et ära hoida avariid, võttis kaubik paremale. Volvo sõitis läbi, aga kaubik sõitis äärekivi peale. Seda nähes tema ja veel üks BMW sõitsid Volvole järele, saades viimase kätte külmhoone juures ning näitasid selle juhile, et ta peab tagasi sõitma. Volvo keeraski ümber, ta järgnes viimasele, kuid Volvo jätkas edasi liikumist sündmuskohal peatumata Lasnamäe suunas. 6 Volvos istus peale J.Ri veel ka üks naisterahvas. Seda nähes, kirjutas ta Volvo numbri üles, sõitis sündmuskohale tagasi ning andis selle sündmuskohal seisnud kaubiku ja veoauto juhtidele. Volvo juhiga ta küll ei rääkinud, kuid viimane sai väga selgesti tema märguannetest aru, et peab tagasi sündmuskohale sõitma. Lisab veel, et kõik avarii osalised peale Volvo juhi olid sündmuskohal kohal. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud Reio Rouhijainen andis kohtus ütlusi selle kohta, et kaebajat J.Ri ta ei tunne. 27.05.2005.a. kella 11.35 paiku sõitis ta üksinda Volkswagen Transporteriga reg. nr. 726 AUB mööda Peterburi teed teises sõidureas Kesklinna poole. Lähenedes „Stokkeri“ poe juures olevale ristile, nägi ta sealt ohutussaarte juurest tulemas autot, mille juht lisas gaasi, seda nähes, et vältida kokkupõrget, keeras paremale ning sõitis ühel suurel veoautol peegli maha. Talle keeras ette Volvo. Kas pidurdamisega oleks saanud avariid vältida, seda ta ei tea. Selle kohta võib teha ainult oletusi. Volvos ta algul ohtu endale ei näinud. Peale kokkupõrget jäi veoauto seisma. Ta keeras parklasse, parkides enda auto ning tuli seejärel suure veoauto juurde tagasi. Sõiduauto Volvo oli sündmuskohalt peatumata lahkunud ning selle juhti ta ei näinud. Koos suure veoauto juhiga jäid nad sündmuskohale politsei saabumist ootama. Kohtul pole põhjust kahelda tunnistajate Mati Keinasti, Igor Kossolapovi ja Reio Rouhijaineni poolt kohtuistungil antud ütluste tõepärasuses. Ka riimuvad tunnistajate Mati Keinasti, Igor Kossolapovi ja Reio Rouhijaineni poolt kohtuistungil antud ütlused ka teiste väärteoasjas olevate materjalidega. Eeltoodu alusel kohus leiab, et paljasõnalised on J.Ri poolt kohtus antud ütlused selle kohta, et ta ei ole rikkunud LE §
nõudeid ning pannud seega toime väärtegusid, mis on kvalifitseeritavad LS § 74-17 ja § 74 – 31 järgi. Samuti on J.Rile LS § 74-17 alusel karistuseks määratud rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses,s.o. summas 600.-EEK-i ning LS § 74-31 alusel karistuseks määratud rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses,s.o. summas 3000.-EEK-i õiglased karistused ning puuduvad alused karistuse vähendamiseks. Seega kohus leiab, et puuduvad alused Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve Osakonna liiklustalituse vanemkonstaabel Maido LEIBENAU 20.06.2005.a. otsuse väärteo asjas nr. 2314, 05, 016575 tühistamiseks ja asjas menetluse lõpetamiseks. Eelneva alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §-st 132 p.1 ja 133 - 135 kohus O t s u s t a s: Jätta J.Ri kaebus rahuldamata ja Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve Osakonna liiklustalituse vanemkonstaabel Maido LEIBENAU 20.06.2005.a. otsus väärteo asjas nr. 2314, 05, 016575 muutmata. Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 07.03.2006.a.. Otsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtule, teatades sellest seitsme päeva jooksul Harju Maakohtule arvates otsuse kuulutamisest ning esitades kassatsioonikaebuse Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul arvates otsuse tutvumiseks kättesaadavusest. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 7 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.