lg2 p1,3 järgi 1a v/k, 2) 10.10.1975 Viljandi raj RK poolt
lg2; 182’ lg2 järgi 3a 6k v/k, 3) 05.12.1979 Pärnu linna RK poolt
Lääne-Viru MK poolt
lg1,3 järgi 1a v/k tingimisi katseajaga 1a 6k, 5) 05.03.1999Tartu LK poolt
Lääne-Viru Maakohtu 23.03.2000.a. kohtumäärusega on nimetatud karistus pööratud täitmisele ja on ära kantud 21.09.2001-20.09.2002 Tõkend- vahi all pidamine alates 21.09.2002.a. Süüdistuses
xxxxxxxxxxxx Läti Vabariigis, mustlane, 1,5 –klassiline haridus, ei tööta, vallaline, üks alaealine laps, Varem kohtu poolt karistamata. Tõkend- vahi all pidamine alates 07.06.2002.a. oli kinnipeetav ka 28.12.1999- 05.02.2000. Süüdistuses
lg2 p1,2,3; 140 lg2 p1,2,3,4; 141 lg2 p 1,2, 3, 4, 4-1, järgi GUNNAR SIMANIS isikukood xxxxxxxxx sünd. xxxxxxxxxxxx Luunjas, mustlane, haridus 3 klassi, töökohta ei oma, vabaabielus, 1 alaealine laps, elukoht xxxxxxxxxx, varem kohtulikult karistatud:1) 12.10.1993.a. Valga MK poolt
lg.2 p.2; § 139 lg.2 p.1,3 järgi 1 a 6 k v/k tingimisi katseajaga 3a; 2) 29.03.1996Viljandi MK poolt
lg.2 p.1,2,3; § 197 lg.2 p.2 järgi 1 a 6 k v/k, liidetud kandmata karistus 1 a, lõplik karistus 2 a 6 k v/k. 3) 11.05.2001.a. Lääne-Viru Maakohtu poolt
lg 2 p 1,2,3,4,4-1; 140 lg 2 p 1,2,3,4; 139 lg 2 p 1,2,3 järgi 8 aastat ja 6 kuud v/k Tõkendit kohaldatud pole kuna kannab vabadusekaotuslikku karistust viimase kohtuotsuse järgi alates 29.07.1999.a. Süüdistuses
xxxxxxxxx Läti Vabariigis, mustlane, 8-klassiline haridus, Läti Vabariigi kodanik, töökohta ei oma, vabaabielus, 3 alaealist last, Eestis viibimise ajal elukoht xxxxxxxxxxxxxx 2 varem kohtu poolt karistatud:1) 14.03.2001
2) 14.03.2001.a. Lääne-Viru Maakohtu poolt
lg 2 p 1,2,4; 139 lg 2 p 1,2,3; 140 lg 2 p 123 järgi 5 a v/k Süüdistuses
p 1, 7 järgi Kohtueelsel menetluse süüdistatakse: Georg Šaškovi selles, et - tema olles narkootilise joobe seisundis, sisenes võõra vara röövimise eesmärgil ja kandes näokatet, mis takistas isiku tuvastamist, koos Endel Tünderi, Alar Kaljuranna, Gunnar Simanise ja Artis Kraucsiga 17.11.1998 kella 21.00 paiku xxxxxxxxxxx asuvasse xxxxxxxxxx hoovi ning peale seda kui E. Tünder koos A. Kaljurannaga meelitas talu peremehe A. N. (s. xxx) elumajast välja eesmärgiga ta kinni siduda, kuid hiljem hakkasid viimast raudkangi ja kumminuiaga peksma (A. N. suri hiljem saadud kehavigastustesse), sisenes koos G. Simanise ja A. Kraucsiga elumajja ja nõudis talu perenaiselt V. N. 5000 krooni, nõudmise käigus sidus viimase kinni ning kasutas tema kallal tervisele ohtlikku vägivalda, pekstes teda käte ja jalgadega näo ja keha piirkonda ja kägistades kannatanut käterätiga kaelast, põhjustades eeltoodud tegevusega kannatanule 7.roide murru, hulgalised verevalumid so kerged kehavigastused, mille tagajärjel viimane kaotas teadvuse, misjärel röövis kannatanu majast sularaha 4000 krooni, kaks laulatussõrmust kogumaksumusega 700 krooni, akordioni maksumusega 5000 krooni, õmblusmasina Singer maksumusega 5000 krooni, merevaigust pärlid, prossi, hõbesõrmuse kogumaksumusega 500 krooni, tekitades varalist kahju kokku 15 200 krooni ulatuses. - tema,
lg2 p2 tähendatud isikuna, tungis 18.05.1999 kella 03.00 ajal võõra vara röövimise eesmärgil koos Rustans Mitrauskise ja Artis Kraucsiga ukse lõhkumise teel, vara asukohta pääsemist takistanud tõkke ja lukustuse xxxxxxxxxx asuvasse M. T. (s. xxxxx) elamusse, tõukasid ta pikali, nõudsid temalt raha ja peksid teda raha asukoha teadasaamise eesmärgil so kasutasid kannatanu suhtes tervisele ohtlikku vägivalda, millega põhjustasid kannatanule parema rangluu murru, pea ja vasaku küünarliigese põrutuse so rasked kehavigastused, misjärel sidusid kannatanu kinni ja raha leidmata, valasid kannatanule pähe mingit vedelikku ning ähvardasid ta põlema panna so ähvardasid kasutada kannatanu suhtes vahetult elule ohtlikku vägivalda ja saamata sellegipoolest vastust raha asukoha kohta, röövisid ära neli advendiküünla pirni, maksumusega kokku 100 krooni. - tema,
lg2 p2 tähendatud isikuna, kandes näokatet, mis takistas isiku tuvastamist, tungis hommikupoole ööd vastu 02.06.1999 võõra vara röövimise eesmärgil koos Rustans Mitrauskise, Gunnar Simanisega ukse lõhkumise teel ehk vara asukohta pääsemist takistanud tõkke ja lukustuse kõrvaldamisega sisse xxxxxxxxxxxxxxx asuvasse A.-B. B. (s. xxxxx) elamusse , kus kasutas A- B. B. kallal tervisele ohtlikku vägivalda, lükkas kannatanu pikali, pani talle pähe koti ja peksis teda raha peidukoha teadasaamise eesmärgil, põhjustades kannatanule 3.-7 roide murru vasemal rangluu keskjoonel, nahaalused verevalumid näol, rindkerel ja jäsemetel ehk rasked kehavigastused. Seejärel sidus koos G. Simanisega kinni kannatanu käed ja jalad, millega tekitas kannatanule triipjad marrastused randmetel ja hüppeliigese piirkonnas ja sulges A-B . B. sahvriruumi, mille tagajärjel kannatanu kaotas teadvuse, misjärel Šaškov koos R. Mitrauskise ja G. Simanisega otsima elamust raha ja röövisid ära 1200 krooni sularaha ja pudeli šampust Sovetskoje Šampanskoje maksumusega 37 krooni, tekitades röövimisega varalist kahju kokku 1237 krooni. - tema,
lg2 p2 tähendatud isikuna, tungis 18.07.1999 kella 02.00 paiku koos Gunnar Simanise ja Artis Kraucsiga võõra vara röövimise eesmärgil haagistatud ukse lahtilöömise teel sisse xxxxxxxxxxxxxxxxx A. P. kuuluvasse elumajja, lõi A. P. elukaaslasele E. S. (s. 1933) rusikaga meelekohta, südame piirkonda ja kolm korda vasaku rinna alla, tekitades temale terviserikketa kehavigastusi, ähvardas viimasel noaga kõri läbi lõigata ning 3 maja põlema panna ning röövis pärast tervisele ohtliku vägivalla kasutamist ja elule ohtliku vägivallaga ähvardamist kannatanu poolt näidatud kohast 151 krooni, misjärel sidus nööriga kinni kannatanu käed ja jalad ja seejärel sidus kannatanu voodi külge kinni, asetas tema näole appikutsete summutamiseks padja ja röövis pärast seda kaks ämbritäit soolaliha koos emailämbritega kogumaksumusega 400 krooni, pappkasti voodipesuga ja saunalinadega ning kilekoti riideesemetega kogumaksumusega 800 krooni, akumulaatori 50 Ah maksumusega 300 krooni, erinevaid autoosi kokku 300 krooni väärtuses, tekitades varalist kahju kokku 1951 krooni ulatuses. Seega G. Šaškov,
lg2 p2 tähendatud isikuna röövides elule ja tervisele ohtliku vägivallaga isiku kallal, ähvardades vahetult kasutada elule ohtlikku vägivalda, isikute grupis, relvana kasutatava esemega võõrast vara, kusjuures see oli seotud vara asukohta pääsemist takistanud tõkke kõrvaldamisega ja näo varjamisega näokattega, mis takistas isiku tuvastamist, pani toime
- tema,
lg2 p2 tähendatud isikuna, tungis öösel vastu 23.10.1998 koos Endel Tünderi ja Gunnar Simanisega võõra vara omandamise eesmärgil, vara asukohta pääsemist takistanud tõkke kõrvaldamisega so aknaklaasi lõhkumise teel sisse xxxxxxxxxxxx Udriku Hooldekodu juhataja kabinetti, kust varastas salaja pruuni värvi seifi maksumusega 3000 krooni, milles oli 37 tööraamatut kogumaksumusega 550 krooni, 88 hoolealuse passi kogumaksumusega 8800 krooni, rahalise väärtuseta töölepingud ja pensionitunnistused, asutuse pitsat maksumusega 399 krooni, 4-5 hõbelusikat kogumaksumusega 750 krooni, käekell 300 krooni, kullavärvi võruga kell maksumusega 100 krooni, kuldklotser maksumusega 500 krooni, kuldkulon 100 krooni, kolm rahalise maksumuseta hoiuramatut ja 780 krooni sularaja, kokku tekitades vargusega varalist kahju 15 279 krooni ulatuses. - tema,
lg2 p2 tähendatud isikuna, aitas kaasa 14.11.1998 öösel kella 04.30 paiku salajase varguse toimepanemisele, valvates koos Alar Kaljurannaga xxxxxxxxxxx OÜ Kadrina Hooldekodu administratsioonihoone juures, et vajadusel hoiatada Gunnar Simanist ja Endel Tündrit, kes samal ajal tungisid võõra vara varguse eesmärgil, vara asukohta pääsemist takistanud tõkke kõrvaldamisega so uste ja ukselukkude lõhkumise teel sisse OÜ Kadrina Hooldekodu administratsioonihoonesse ja garaažidesse, kust varastasid salaja hooldekodule kuulunud aku 70 AH maksumusega 800 krooni, aknatrellide luku maksumusega 200 krooni , kümme põrandavaipa kogumaksumusega 120 krooni, tekitades salajase vargusega varalist kahju OÜ Kadrina Hooldekodule 1120 krooni. E. S. kuulunud pudeli šampust väärtusega 30 krooni, M. K. kuulunud leeklambi väärtusega 150 krooni, neli kruvikeerajat , kaks haamrit, muukviilide komplekti, kaks lapikviili, kümme metallipuuri väärtusega 300 krooni ja pussnoa väärtusega 25 krooni, tekitades M. k. varalist kahju kokku 475 krooni. - tema,
Kaljuranna, E. Tünderi, G. Simanise ja A. Kraucsiga võõra vara varguse eesmärgil, vara asukohta takistanud tõkke kõrvaldamisega so ukse lõhkumise teel sisse xxxxxxxxxxx AS Livo’le kuuluvasse tapamajja, kust varastasid koos A. I. kuulunud viis poolikut sealihakeha, kogukaaluga 250 kg, kogumaksumusega 7000 krooni. - tema,
lg2 p2 tähendatud isikuna, varastas 18.05.1999 kella 01.00 paiku varastas salaja koos R. Mitrauskise ja A. Kraucsiga xxxxxxxxxxxxx M. T. elamu lähedal põllul seisvast V. F. kuuluvast sõiduautost VAZ 2101 reg nr xxxxxxx aku Salama väärtusega 540 krooni. Seega G. Šaškov,
lg2 p2 tähendatud isikuna, pannes toime võõra vara salajase varguse isikute grupis, vara asukohta pääsemist takistanud tõkke kõrvaldamise teel, pani toime
- tema, 03.06.1999 kella 02.00 paiku koos G. Simanise ja R. Mitrauskisega võõra vara omastamise so omakasu eesmärgil xxxxxxxxxxxxxxx asuvasse M. M. tallu, eemaldades maja tagaküljel asunud aknaraami, hakkas omakasu ajendil ja tahtliku tapmise eesmärgil nõudma 4 toas oma voodis olnud M. M. sularaha ning samal ajal G. Simanis ja R. Mitrauskis sidusid talumajas viibinud sulasel D. Ž. majast leitud elektrijuhtmetega kinni käed, et takistada viimase põgenemist. Raha mittesaamisel lohistas G. Šaškov M. M. oma toast läbi köögi teise tuppa, kus jätkas raha nõudmist, mille käigus eemaldas ta kannatanu parema jala esimeselt varbalt traumaatiliselt küüne, peale mida ütles kannatanu raha peidukoha ning seejärel leidsid G. Šaškov, R. Mitrauskis ja G. Simanis kannatanu poolt ettenäidatud kohast, köögis põrandal olnud kummikutest sularaha 22 krooni. Seejärel jätkasid G. Šaškov, G. Simanis ja R. Mitrauskis raha nõudmist, mille käigus peksid käte ja jalgadega põrandal maas olnud M. M. korduvalt näo ja rindkere piirkonda, tekitades viimasele rinnakuluu, mõlemapoolsete roiete hulgimurrud, parema kopsu rebendi, parema neeru ja maksa parema sagara pindmise rebendi, peaaju ämblikvõrkkesta aluse verevalumid, rindkere ja kõhu seina verevalumid, kõõlustanud verdumised, hulgalised pea ja näomarrastused ja verevalumid, nahaalused verevalumid mõlemal õlavarrel, mõlema labakäe ja randme seesmise pinnale ning parema jala reiele verevalumid, mille tagajärjel kannatanu suri saadud vigastustesse kohapeal. Seega, G. Šaškov, pannes omakasu ajendil toime tahtliku tapmise eriti piinaval ja eriti julmal viisil pani toime
Artis Kraucsi selles,et - tema olles narkootilise joobe seisundis, sisenes võõra vara röövimise eesmärgil ja kandes näokatet, mis takistas isiku tuvastamist, isikute grupis koos Endel Tünderi, Alar Kaljuranna, Gunnar Simanise ja Georg Šaškoviga 17.11.1998 kella 21.00 paiku xxxxxxxxxxx asuvasse xxxxxxx talu hoovi ning peale seda kui E. Tünder koos A. Kaljurannaga meelitas talu peremehe A. N. (s. xxxxx) elumajast välja eesmärgiga ta kinni siduda, kuid hiljem hakkasid viimast raudkangi ja kumminuiaga peksma (A. N. suri hiljem saadud kehavigastustesse), sisenes koos G. Simanise ja G. Šaškoviga elumajja ja nõudis talu perenaiselt V. N. 5000 krooni, nõudmise käigus sidus viimase kinni ning kasutas tema kallal tervisele ohtlikku vägivalda, pekstes teda käte ja jalgadega näo ja keha piirkonda ja kägistades kannatanut käterätiga kaelast, põhjustades eeltoodud tegevusega kannatanule 7.roide murru, hulgalised verevalumid so kerged kehavigastused, mille tagajärjel viimane kaotas teadvuse, misjärel röövis kannatanu majast sularaha 4000 krooni, kaks laulatussõrmust kogumaksumusega 700 krooni, akordioni maksumusega 5000 krooni, õmblusmasina Singer maksumusega 5000 krooni, merevaigust pärlid, prossi, hõbesõrmuse kogumaksumusega 500 krooni, tekitades varalist kahju kokku 15 200 krooni ulatuses. - tema,
lg2 p2 tähendatud isikuna, tungis 18.05.1999 kella 03.00 ajal võõra vara röövimise eesmärgil koos Rustans Mitrauskise ja Georg Šaškoviga ukse lõhkumise teel, vara asukohta pääsemist takistanud tõkke ja lukustuse kõrvaldamisega xxxxxxxxxxxx asuvasse M. T. (s. xxxxxxxxxx) elamusse, tõukasid ta pikali, nõudsid temalt raha ja peksid teda raha asukoha teadasaamise eesmärgil so kasutasid kannatanu suhtes tervisele ohtlikku vägivalda, millega põhjustasid kannatanule parema rangluu murru, pea ja vasaku küünarliigese põrutuse so rasked kehavigastused, misjärel sidusid kannatanu kinni ja raha leidmata, valasid kannatanule pähe mingit vedelikku ning ähvardasid ta põlema panna so ähvardasid kasutada kannatanu suhtes vahetult elule ohtlikku vägivalda ja saamata sellegipoolest vastust raha asukoha kohta, röövisid ära neli advendiküünla pirni, maksumusega kokku 100 krooni. - tema,
lg2 p2 tähendatud isikuna, tungis 18.07.1999 kella 02.00 paiku koos Gunnar Simanise ja Georg Šaškoviga võõra vara röövimise eesmärgil haagistatud ukse lahtilöömise teel sisse xxxxxxxxxxxxxx A. P. kuuluvasse elumajja, lõi A. P. elukaaslasele E. S. (s. xxxxxx) rusikaga meelekohta, südame piirkonda ja kolm korda vasaku rinna alla, tekitades temale terviserikketa kehavigastusi, ähvardas viimasel noaga kõri läbi lõigata ning maja põlema panna ning röövis pärast tervisele ohtliku vägivalla kasutamist ja elule ohtliku 5 vägivallaga ähvardamist kannatanu poolt näidatud kohast 151 krooni, misjärel sidus nööriga kinni kannatanu käed ja jalad ja seejärel sidus kannatanu voodi külge kinni, asetas tema näole appikutsete summutamiseks padja ja röövis pärast seda kaks ämbritäit soolaliha koos emailämbritega kogumaksumusega 400 krooni, pappkasti voodipesuga ja saunalinadega ning kilekoti riideesemetega kogumaksumusega 800 krooni, akumulaatori 50 Ah maksumusega 300 krooni , erinevaid autoosi kokku 300 krooni väärtuses, tekitades varalist kahju kokku 1951 krooni ulatuses. Seega, A. Kraucs,
lg2 p2 tähendatud isikuna, röövides elule ja tervisele ohtliku vägivallaga kasutamisega isiku kallal ning ähvardades vahetult kasutada elule ohtlikku vägivalda, isikute grupis, relvana kasutatava esemega võõrast vara, vara asukohta pääsemist takistanud tõkke kõrvaldamisega ja näo varjamisega näokattega, et takistada isiku tuvastamist, Pani toime
- tema,
Kaljuranna, E. Tünderi, G. Simanise ja G. Šaškoviga, võõra vara varguse eesmärgil vara asukohta pääsemist takistanud tõkke kõrvaldamisega, ukse lõhkumise teel sisse xxxxxxxxxxxx Moel AS Livo’le kuuluvasse tapamajja, kust varastasid koos A. I. kuulunud viis poolikut sealihakeha, kogukaaluga 250 kg, kogumaksumusega 7000 krooni - tema,
lg2 p2 tähendatud isikuna, varastas 18.05.1999 kella 01.00 paiku varastas salaja koos R. Mitrauskise ja G. Šaškoviga xxxxxxxxxxxx M. T. elamu lähedal põllul seisvast V. F. kuuluvast sõiduautost VAZ 2101 reg nr xxxxxx aku Salama väärtusega 540 krooni. Seega A. Kraucs,
lg2 p2 tähendatud isikuna, pannes toime võõra vara salajase varguse isikute grupis, vara asukohta pääsemist takistanud tõkke kõrvaldamise teel, pani toime
- tema,
lg2 p3 tähendatud isikuna, murdis ööl vastu 07.12.1998 koos Gunnar Simanise, Endel Tünderi ja Bardo Burkevitšiga võõra vara varguse eesmärgil vara asukohta pääsemist takistanud ukseluku lõhkumise teel sisse xxxxxxxxxxxxxxxx TÜ Merkale kuuluvasse kauplusesse, kust varastas salaja mitmesuguseid kaupu kokku 17 095. 50 krooni väärtuses ja misjärel, peale seda, kui E. Tünder oli sündmuskohalt osa varastatud kraamiga lahkunud ja peale seda, kui B. Burkevitš oli toimepandava salajase varguse varjamise eesmärgil tunginud kallale sündmuskohalt mööda kõndinud T. T., keda peksis kätega pea piirkonda ja jalgadega keha ja jalgade piirkonda, millega põhjustas kannatanule kerged terviserikketa kehavigastused, haaras B. Burkevits koos A. Kraucsiga poe eest kotid varastatud esemetega ja lahkus sündmuskohalt, mistõttu salajane vargus kasvas üle võõra vara avalikuks varguseks. Seega pani A. Kraucs
kg2 p3 tähendatud isikuna toime võõra vara avaliku varguse isikute grupis, mis oli seotud vara asukohta pääsemist takistanud lukustuse kõrvaldamisega ning , millega kaasnes vägivald isiku kallal, mis ei olnud ohtlik elule ega tervisele so
Gunnar Simanist selles, et - tema,
lg2 p2 tähendatud isikuna, tungis hommikupoole ööd vastu 02.06.1999 võõra vara röövimise eesmärgil koos Rustans Mitrauskise ja Georg Šaškoviga, kes kandis näokatet, mis takistas isiku tuvastamist, ukse lõhkumise teel ehk vara asukohta pääsemist takistanud tõkke ja lukustuse kõrvaldamisega sisse xxxxxxxxxxxx asuvasse A.-B. B. (s. xxxxx) elamusse, kus kasutas A- B. B. kallal tervisele ohtlikku vägivalda, lükkas kannatanu pikali, pani talle pähe koti ja peksis teda raha peidukoha teadasaamise eesmärgil, põhjustades kannatanule 3.-7. roide murru vasemal rangluu keskjoonel, nahaalused verevalumid näol, rindkerel ja jäsemetel ehk rasked kehavigastused. Seejärel sidus koos G. Šaškoviga kinni kannatanu käed ja jalad, millega tekitas kannatanule triipjad marrastused randmetel ja hüppeliigese piirkonnas ja sulges A-B . B. sahvriruumi, mille tagajärjel kannatanu kaotas teadvuse, misjärel hakkas koos R. Mitrauskise ja G. Šaškoviga otsima elamust raha ja 6 röövisid ära 1200 krooni sularaha ja pudeli šampust Sovetskoje Šampanskoje maksumusega 37 krooni, tekitades röövimisega varalist kahju kokku 1237 krooni. Seega G. Simanis, röövides
lg2 p2 tähendatud isikuna , elule ja tervisele ohtliku vägivalla kasutamisega isiku kallal ning ähvardusega vahetult kasutada elule ohtlikku vägivalda, isikute grupis võõrast vara, kusjuures see oli seotud vara asukohta pääsemist takistanud tõkke kõrvaldamisega ja näo varjamisega näokattega, mis takistas isiku tuvastamist, pani toime
- tema, 03.06.1999 kella 02.00 paiku koos G. Šaškovi ja R. Mitrauskisega võõra vara omastamise so omakasu eesmärgil xxxxxxxxxxxxxx asuvasse M. M. tallu, eemaldades maja tagaküljel asunud aknaraami, hakkas G. Šaškov omakasu ajendil ja tahtliku tapmise eesmärgil nõudma toas oma voodis olnud M. M. sularaha ning samal ajal G. Simanis ja R. Mitrauskis sidusid talumajas viibinud sulasel D. Ž. majast leitud elektrijuhtmetega kinni käed, et takistada viimase põgenemist. Raha mittesaamisel lohistas G. Šaškov M. M. oma toast läbi köögi teise tuppa, kus jätkas raha nõudmist, mille käigus eemaldas ta kannatanu parema jala esimeselt varbalt traumaatiliselt küüne, peale mida ütles kannatanu raha peidukoha ning seejärel leidsid G. Šaškov, R. Mitrauskis ja G. Simanis kannatanu poolt ettenäidatud kohast, köögis põrandal olnud kummikutest sularaha 22 krooni. Seejärel jätkasid G. Šaškov, G. Simanis ja R. Mitrauskis raha nõudmist, mille käigus peksid käte ja jalgadega põrandal maas olnud M. M. korduvalt näo ja rindkere piirkonda, tekitades viimasele rinnakuluu, mõlemapoolsete roiete hulgimurrud, parema kopsu rebendi, parema neeru ja maksa parema sagara pindmise rebendi, peaaju ämblikvõrkkesta aluse verevalumid, rindkere ja kõhu seina verevalumid, kõõlustanud verdumised, hulgalised pea ja näomarrastused ja verevalumid, nahaalused verevalumid mõlemal õlavarrel, mõlema labakäe ja randme seesmise pinnale ning parema jala reiele verevalumid, mille tagajärjel kannatanu suri saadud vigastustesse kohapeal. Seega, G. Simanis, pannes omakasu ajendil toime tahtliku tapmise eriti piinaval ja eriti julmal viisil pani toime
Rustans Mitrauskist selles, et tema, 03.06.1999 kella 02.00 paiku koos G. Šaškovi ja G. Simanisega võõra vara omastamise so omakasu eesmärgil xxxxxxxxxx asuvasse M. M. tallu, eemaldades maja tagaküljel asunud aknaraami, hakkas G. Šaškov omakasu ajendil ja tahtliku tapmise eesmärgil nõudma toas oma voodis olnud M. M. sularaha ning samal ajal G. Simanis ja R. Mitrauskis sidusid talumajas viibinud sulasel D. Ž. majast leitud elektrijuhtmetega kinni käed, et takistada viimase põgenemist. Raha mittesaamisel lohistas G. Šaškov M. M. oma toast läbi köögi teise tuppa, kus jätkas raha nõudmist, mille käigus eemaldas ta kannatanu parema jala esimeselt varbalt traumaatiliselt küüne, peale mida ütles kannatanu raha peidukoha ning seejärel leidsid G. Šaškov, R. Mitrauskis ja G. Simanis kannatanu poolt ettenäidatud kohast, köögis põrandal olnud kummikutest sularaha 22 krooni. Seejärel jätkasid G. Šaškov, G. Simanis ja R. Mitrauskis raha nõudmist, mille käigus peksid käte ja jalgadega põrandal maas olnud M. M. korduvalt näo ja rindkere piirkonda, tekitades viimasele rinnakuluu, mõlemapoolsete roiete hulgimurrud, parema kopsu rebendi, parema neeru ja maksa parema sagara pindmise rebendi, peaaju ämblikvõrkkesta aluse verevalumid, rindkere ja kõhu seina verevalumid, kõõlustanud verdumised, hulgalised pea ja näomarrastused ja verevalumid, nahaalused verevalumid mõlemal õlavarrel, mõlema labakäe ja randme seesmise pinnale ning parema jala reiele verevalumid, mille tagajärjel kannatanu suri saadud vigastustesse kohapeal. Seega, R. Mitrauskis, pannes omakasu ajendil toime tahtliku tapmise eriti piinaval ja eriti julmal viisil pani toime
7 R. Mitrauskisele käesolevas kriminaalasjas süüdistuskokkuvõtet kätte anda ei õnnestunud, kuna Murru vangla teatel saadeti R. Mitrauskis karistust kandma Läti Vabariiki. Justiitsministri 21.11.2000a. käskkirjast nr 337 nähtub, et Läti Vabariigi Peaprokuratuuri taotlusel anti Läti Vabariigi kodanik Rustan Mitrauskis välja Läti Vabariigile. Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi vahel sõlmitud õigusabi ja õigussuhete lepingu artikli 61 kohaselt ei anna lepingupooled oma kodanikke vastastikku välja. Eeltoodust tingituna eraldas kohus 11.06.2003 materjalid R. Mitrauskise süüdistuse osas käesolevast kriminaalasjast nende üleandmiseks Läti Vabariigile ülalnimetatud lepingu artikli 58 alusel. Varguse toimepanemises Udriku Hooldekodust ja vargusele kaasaaitamises Kadrina Hooldekodust tunnistab G. Šaškov ennast süüdi. Tema eeluurimisel ja kohtus antud ütlustest nähtub, et Udrikus pani ta varguse toime E. Tünderi ja G. Simanisega, Kadrinas aitas ta koos A. Kaljurannaga valvates kaasa, kui G. Simanis ja E. Tünder hooldekodus sees käisid. Eeluurimisel antud ütlustes ütleb ta, et pani kuriteod toime G. Simanisega, kelle hüüdnimi on Feliks, kohtus antud ütlustes väidab ta, et G. Simanis ei ole Feliks. G. Šaškovi süüd tõendavad ka 11.05.2001 Lääne-Viru Maakohtu otsusega Udriku ja Kadrina hooldekodudes toimepandud vargustes süüdi mõistetud E. Tünderi ning Kadrina Hooldekodu varguse episoodis süüdi mõistetud A. Kaljuranna eeluurimisel antud ütlused. Nendegi ütlustest nähtub, et vargustes osales G. Simanis hüüdnimega Feliks. Kohtus tunnistajatena ütlusi andes nad oma varasemaid ütlusi ei kinnitanud. G. Simanis, kes samades kuriteoepisoodides 11.05.2001 kohtuotsusega samuti süüdi on mõistetud, eitas kohtus kuritegudes osalemist. G. Šaškovi poolt varguste toimepanemist süüdistuses märgitud viisil tõendavad veel Udriku ja Kadrina hooldekodude avaldused, sündmuskohtade ja asitõendite vaatlusprotokollid. Udriku Hooldekodu on kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks esitanud tsiviilhagi summas 15 279 krooni, Kadrina Hooldekodu summas 2520 krooni, E. S. summas 30 krooni, M. K. summas 475 krooni. Salajase varguse kvalifitseeerivate tunnustena esinevad nendes kuritegudes varguste toimepanemine isikute grupi poolt, korduvus ja seotus vara asukohta pääsemist takistanud tõkke ja lukustuse kõrvaldamisega. V. N. talus röövimise toimepanemises G. Šaškov ja A. Kraucs ennast süüdi ei tunnista. A.Kaljurand ja E.Tünder on A. N. tapmises ja V. N. röövimises Lääne-Viru Maakohtu 11.05.2001.a. kohtuotsusega süüdi tunnistatud. Sama otsusega on V.N. röövimises süüdi tunnistatud G.Simanis. A. Kraucsi kohtus antud ütlustest nähtub, et ta ei tea sellest kuriteost midagi, pole selles talus käinud, tunnistab vaid, et võis sel ajal olla Eestis. Eeluurimisel on ta kaitsja juuresolekul antud ütlustes tunnistanud, et ta elas sel ajal xxxxxxxxxxxx, et 17.11.1998.a. sõitis koos G.Simanisega oma sõiduautoga Volga xxxxxxxxx G.Šaškovile. Ta eitab osalemist samal õhtul N. talus toimepandud kuriteos tunnistades samas osavõttu ööl vastu 18.11.1998.a. toimepandud sealiha vargusest xxxxx. G. Šaškovi kohtus antud ütlustest nähtub et ta käis V. N. maja juures koos E. Tünderi, A. Kaljuranna, Feliksi ja autojuht Artsisega. Ta nägi maja juures kanu ja tahtis maja aeda minna, et kana või lammast varastada. E. Tünder ütles talle, et ta ei oskavat kana võtta ning E. Tünder ja A. Kaljurand läksid ise maja juurde, ülejäänud jäid autosse ja ootasid umbes pool tundi, siis läksid maja juurde vaatama. Maja juures nägi E. Tünderit, kes ütles et vanamehega läks kaua aega. Nad läksid tuppa, toas oli vana naine, kes nuttis. Ta käskis E. Tünderil vanamehe tuppa tuua, A. Kaljurand ja E. Tünder talutasid vanamehe tuppa ja nad lahkusid, ta ei näinud, et vanamees oleks viga saanud. Ta tunnistab, et võisid majast ka raha saada. Kohtueelsel uurimisel on G.Šaškov andnud ütlusi millistes tunnistab, et käis xxxxxx talus Lätist pärit mustlase Volgaga. Peale selle mustlase olid kaasas veel E.Tünder, A.Kaljurand ning Gunnar hüüdnimega Feliks. Eesmärk oli minna kanu või jäneseid varastama. E. Tünder 8 ja A. Kaljurand läksid talu juurde, tema, Läti mustlane ja Gunnar hüüdnimega Feliks jäid auto juurde ootama. Mõne aja pärast läks koos Feliksiga ka talu juurde. Nägi E. Tünderit, kes ütles „panime vanamehele paugu“. Ta läks majja, ütles perenaisele, et tema mees on vist haige, E. Tünder ja A. Kaljurand tõid mehe tuppa, ta katsus mehe kõri ja avastas, et mees ei hinga ning ütles Feliksile, et läheme minema. Autos ta riidles meestega, et need inimese ära tapsid, E. Tünder ütles, et sai majast üle 3000 krooni. Ta ei näinud, et keegi oleks perenaist peksnud. 24.09.2001.a. toimunud isiku fotode järgi äratundmiseks esitamisel on G.Šaškov kaitsja juuresolekul tundnud ära Artis Kraucsi. Protokollist nähtub, et G.Šaškov on andnud ütlusi millede kohaselt temale hüüdnime all Artsi tuntud mustlane elab Lätis Ventspilsis, kus elavad ka tema vanemad ja poeg, et koos Artsiga käis xxxxx lähedal talus, kus E. Tünder ja Tsiba (A. Kaljurand) tapsid ühe mehe ära, nad käisid seal Artsi musta värvi Volgaga. Ta tunneb A. Kraucsi ära näo järgi, Artsi elas Eestis 2-3 aastat, nad käisid üksteisel külas. G. Šaškovi ja A. Kraucsi süü V.N. röövimises on tõendatud järgnevaga: - kannatanu V. N. kohtus avaldatud ütlustest nähtub, et 17.11.1998 õhtul koputati uksele, ukse taga oli kaks tundmatut meesterahvast, kes küsisid bensiini, tema abikaasa A. N. läks välja nende meeste juurde. 5-10 minuti möödudes läks ta välja trepile, oli pime, kedagi ta ei näinud, kuid kuulis abikaasa oigeid. Ta läks tuppa tagasi ja tahtis sulgeda ukse, kuid ei jõudnud, sest üks tundmatu meesterahvas pani jala ukse vahele ja sisenes majja, peale selle mehe sisenes majja veel kaks meest. Kahel mehel olid maskid peas ja ühe mehe nägu ta ei näinud, sest koridoris kustutati tuli ära. Ta tõugati koridori nurka ja üks mees jäi teda valvama, kaks läksid tubadesse. Hiljem käsutati ta magamistuppa, üks maskis mees sidus tal jalad kinni, temalt küsiti raha asukohta ja ta nimetas selle, võõrad leidsid raha ja küsisid kus veel raha on. Kui ta vastas, et rohkem raha ei ole, peksti teda rusikatega keha ja näo piirkonda, kägistati kaelast, ta kaotas teadvuse. Kui teadvusele tuli, ähvardati teda tappa, siis võõrad lahkusid. Temalt rööviti 4000 krooni sularaha, laulatussõrmused, akordion ja ehted, kokku tekitati kahju 10 200 krooni. - kohtuarstlikust ekspertiisi aktist nähtub, et V. N. esinesid VII vasakpoolse roide murd ning rohked verevalumid ja marrastused näol, kehal ja jäsemetel. Vigastused tekitati lühikese ajavahemiku jooksul ja võisid olla tekitatud löökidest kõva tömbi esemega. Vigastused kuuluvad kergete kehavigastuste liiki. - A. Kaljuranna kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 1998 aasta novembris sõitis koos Artise, Georgi, Feliksi ja Endliga Ida-Virumaale. Sõidu ajal koostasid mustlase röövimise plaani, mille kohaselt E. Tünder pidi kinni siduma talu peremehe, tema aga perenaise. Auto jäeti talust 150-200 meetri kaugusele, mustlased tulid talu juurde maskides. Koputamise peale tuli välja peremees, keda E. Tünder kumminuiaga lõi, tema läks E. Tündrile appi, sidusid mehe käed kinni. Kui maja uksele tuli naine ja küsis, mis toimub, sisenesid mustlased majja, hiljem tuli Georg välja ja käskis peremehe tuppa tassida. Nad tassisidki peremehe majja ja lahkusid koos mustlastega. Autos ütles Georg, et said ainult 3500 krooni. - E. Tünderi kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 17.11.1998 tulid tema juurde A. Kaljurand, G. Šaškov, G. Simanis ja isik nimega Artsi. G. Šaškov teatas, et lähevad röövima ja ütles, et tema koos A. Kaljurannaga peavad vanamehe majast välja meelitama, peksa andma ja kinni siduma. Talu juures andis G. Šaškov temale kumminuia, A. Kraucs andis A. Kaljurannale rauast sõrgkangi. Koputamise peale tuli peremees välja, ajal kui tema koos A. Kaljurannaga peremehe suhtes vägivalda tarvitasid, nägi kuidas G. Simanis sisenes majja, teiste sisenemist ta ei märganud. Hiljem käskis G. Šaškov peremehe majja tassida, nad tassisidki kinniseotud peremehe majja, seejärel väljusid kõik majast. Autos ütles G. Šaškov, et said majast 3000 krooni, nägi ka kuldsõrmust ja prossi, need esemed jäid G. Simanise kätte, raha jagasid mustlased omavahel, tema A. Kaljurannaga ei saanud midagi. Kohtuistungil E. Tünder ja A. Kaljurand andsid varasematest erinevaid vastuolulisi ütlusi. E. Tünder väitis, et tunneb G. Šaškovi vaid natuke, A. Kraucsi on vaid korra näinud, N. talus 9 käis koos A. Kaljurannaga ja ühe võõra inimesega, kelle nime ta ei tea. G. Šaškovi, G. Simanist ja A, Kraucsi seal polnud. Talus pidid nad küsima bensiini, kuid kuna A. N. hakkas vastupanu osutama, siis nad peksid teda. Ta väidab, et eeluurimisel antud ütlused pole õiged, andis need tema peksmise ja piinamise tulemusena. Kohus leiab, et usaldusväärsed on E. Tünderi eeluurimisel antud ütlused. 10.02.2000 süüdistatavana ülekuulamisel on E. Tünder andnud üksikasjalikke ütlusi oma suhetest G. Šaškoviga. Ütlustest nähtub, et tutvus G. Šaškoviga 1993 aastal, kui viimane tellis xxxxxxxx majas kamina, pliidi, korstna ja ahju ehituse. Lubatud töötasu 8000 krooni G. Šaškov talle ei maksnud, hiljem väits G. Šaškov, et töö on halvasti tehtud ja tal tuleb materjal kinni maksta. Raha kättesaamise eesmärgil tarvitas G. Šaškov oma kaaslastega tema suhtes korduvalt vägivalda ja sundisid nendega koos vargil käima. Nad käisidki koos vargil Levala kandis. Politsei võttis ta kinni, ta tunnistas kuriteo üles, tunnistas ka seda, et varastatud esemed on G. Šaškovi elukohas. Nad mõlemad anti kohtu alla ja said tingimisi karistused. Peale seda G. Šaškov süüdistas teda, peksis ja võttis ära teenitud töötasu, sundis enda juurde orjaks jääma. Ta tegi tööd ja pani toime vargusi G. Šaškovi käsul, lõpuks jäi vahele ja teda karistati 2aastase vabadusekaotusega, vabanedes oli jälle G. Šaškovi juures sulaseks. G. Šaškov rääkis talle, et ta peab olema tema tütre orjaks kuni viimane saab 18-aastaseks. G. Šaškov käis tema juures ka koos G. Simanise ehk Feliksiga ja tarvitasid narkootikume, E. Tünder väidab, et järgnevad kuriteod seal hulgas ka N. talus toimepandu on tehtud G. Šaškovi sundimisel. G. Šaškov ähvardas ta naise vägistada ja maja põlema panna, kui ta ei nõustu nendega koos kuritegusid toime panema. E. Tünderi ütlusi kinnitavad tema ja G. Šaškovi karistatuse õiendid ja 22.06.1994.a. kohtuotsus nende ühise süüdimõistmise kohta. Neid ütlusi, sealhulgas ütlusi A.Kraucsi ja G.Simanise osalemise kohta kuritegudes N. talus ja AS-s Livo on E.Tünder kinnitanud ka 27.11.2000 kohtuistungil. Samal istungil on ta kinnitanud ka seda, et G.Simanis, keda ta kutsus Felixiks käis sageli tema juures koos G.Šaškoviga. Sellel kohtuistungil ei rääkinud ta midagi tema suhtes eeluurimisel tarvitatud vägivallast. Hinnates E. Tünderi kogu kriminaalmenetluse vältel antud ütlusi kogumis, leiab kohus, et tema käesolevas asjas kohtuistungil antud G. Šaškovi, G. Simanist ja A. Kraucsi õigustavad ütlused, samuti ütlused politseitöötajate poolt tema suhtes vägivalla tarvitamise kohta on ebausaldusväärsed. Ka E. Tünder ise ei väitnud kohtus sõnaselgelt, et tema eeluurimisel antud ütlused oleksid valed, küsimusele, kas ta kohtus rääkis tõtt, vastas ta –ei oska vastata. Arvestades tema suhete iseloomu G.Šaškoviga on mõistetav, et ta ei julge anda tõeseid ütlusi viimase juuresolekul. Tema kohtus antud ütluste ebausaldusväärsust kinnitab ka asjaolu, et ta eitab G.Šaskovi osalust N. talus ja AS-s Livo toimepandud kuritegudes kuigi viimane ise kinnitab oma osavõttu. A. Kaljuranna kohtus antud ütlustest nähtub, et N. talus käis koos E. Tünderi, Feliksi ,G. Šaškovi ja veel ühe mehega, kelle nime ta ei tea. Talusse mineku eesmärkidena nimetab ta võla tagasi nõudmist, bensiini küsimist ja raha küsimist. Tema E. Tünderiga rääkis peremehega, ta ei tea, mida tegid mustlased sel ajal, tunnistab, et G. Šaškov rääkis pärast majast raha saamisest. Kuigi A. Kaljurand eitab kohtus kuriteo toimepanemist koos A. Kraucsiga on ta eeluurimisel isiku fotode järgi äratundmiseks esitamisel kaitsja juuresolekul ära tundnud A. Kraucsi. Protokollist nähtub, et tunneb A.Kraucsi ära näo järgi ja teab teda Artise nime all, et on selle isikuga pannud toime seakerede varguse Rakvere lähedal ja röövimise Ida-Virumaal. Asjaolule, et A.Kraucs polnud selles kuriteoepisoodis ainult autojuhi rollis viitavad kannatanu ütlused kolmest majja tunginud isikust samal ajal kui on kindlaks tehtud, et A.Kaljurand ja E.Tünder enne A.N. majjaviimist majas ei käinud. Kohus leiab, et G.Šaškovi ja A.Kraucsi süü on ülaltooduga täielikult tõendamist leidnud. 10 Röövimise kvalifitseerivate tunnustena esinevad G.Šaškovi ja A.Kraucsi puhul kuriteo toimepanemine isikute grupi poolt, relvana kasutatava eseme (raudkang ja kumminui millega peksti A.N.) kasutamisega, vara asukohta pääsemist takistanud tõkke kõrvaldamisega ja näo varjamisega maskiga mis takistas isiku tuvastamist. AS Livo tapamajast sealiha varguses 18.11.1998 a. tunnistab G.Šaškov ennast süüdi, A. Kraucs kohtus ennast süüdi ei tunnista. G.Simanis, E.Tünder ja A.Kaljurand on selles kuriteos Lääne-Viru Maakohtu 11.05.2001.a. kohtuotsusega süüdi tunnistatud. Eeluurimisel on A.Kraucs kaitsja juuresolekul andnud ütlusi, millest nähtub, et 17.11.1998 a sõitis koos G. Simanisega oma sõiduautoga Volga Kadrinasse G. Šaškovile külla , koos sõideti E. Tünderi juurde ja sealt Moele. G. Šaškovi jutu kohaselt oli tema sõbral vaja viia liha Tallinnasse müüki. Moel käis E. Tünder umbes 15 minutit ära, tagasi tuli poole seakerega, panid selle pagasnikusse ja viisid Tallinnasse Lasnamäel asuvale turule, sai E. Tünderi ja G. Šaškovi käest 500 krooni. Kohtus väitis A.Kraucs, et eeluurimisel andis ta ütlusi politsenike mõjutusel, kes tarvitasid tema suhtes vägivalda. G. Šaškov on eeluurimisel tunnistanud, et varastas seakehasid koos E. Tünderiga, G. Simanise ja A. Kraucsi osalemise kohta pole ta osanud midagi öelda. Ka kohtus G. Šaškov tunnistas varguse toimepanemist, kuid üksikasju ei mäletanud. A. Kaljurand kinnitab kohtus, et ei mäleta sellest kuriteoepisoodist midagi , E. Tünder eitab G. Šaškovi ja A. Kraucsi osalemist. Eeluurimisel ja 27.11.2000 a kohtuistungil on nii A. Kaljurand kui E. Tünder kinnitanud, et panid selle kuriteo toime koos A. Kraucsi, G. Simanise ja G. Šaškoviga , E. Tünder on kinnitanud sama ütluste olustikuga seostamisel. Kohus peab usaldusväärseiks E. Tünderi ja A. Kaljuranna eeluurimisel ja 27.11.2000 a kohtuistungil antud ütlusi, kuna neid kinnitavad osaliselt G. Šaškovi ütlused ning need riimuvad ka asjaosaliste poolt samal ööl N. talus toimepandud kuriteo kohta antud ütlustegaG.Šaškovi ütlused Ventspilsist pärit Artsi Volgaga N. talus käimisest, A.Kraucsi ütlused, et on pärit Ventspilsist ja sõitis oma Volgaga samal õhtul koos G.Simanisega G.Šaškovile külla. Lisaks eeltoodule on kohtualuste süü selles kuriteoepisoodis tõendatud veel sündmuskoha vaatlusprotokolliga, kannatanu A. I. avalduse ja ütlustega , millest nähtub, et nõuab kahju hüvitamist summas 7000 krooni. Kohus leiab, et ülaltooduga on A.Kraucsi süü tõendamist leidnud, tema kohtus antud ütlused tema suhtes tarvitatud vägivallast on ebausaldusväärsed ja ennastõigustavad kuna just tema eeluurimisel kaitsja juuresolekul antud ütlused langevad kokku teiste asjas olevate tõenditega, A.Kaljurand ja G.Šaškov on ta fotode järgi äratundmiseks esitamisel ära tundnud eri aegadel02.02.2000. ja 24.09.2001. ning seega palju varem, kui A.Kraucs ise 11.07.2002. ennast süüstavaid ütlusi andis. Kvalifitseerivate tunnustena esinevad antud salajase varguse episoodis kuriteo toimepanemine isikute grupi poolt, ja vara asukohta pääsemist takistanud lukustuse kõrvaldamine, G.Šaškovi puhul ka korduvus. TÜ-le Merka kuuluvast kauplusest avaliku varguse toimepanemises A.Kraucs ennast süüdi ei tunnista. G.Simanis ja B.Burkevits on samas kuriteoepisoodis süüdi tunnistatud avalikus varguses, E.Tünder salajases varguses. Kohtueelsel uurimisel on A.Kraucs kaitsja juuresolekul tunnistanud, et ööl vastu 7.12.1998.a. käis koos E.Tünderi ja Alariga Lasilas ühe lossi moodi hoone juures, et ta aitas sealt paberkottidesse pandud toiduaineid autosse tuua, rohkem isikuid ta seal ei näinud. E.Tünderi kohtus antud ütlustest nähtub, et käis vargil koos Burkevitsi ja tundmatu mustlasega. Kohtueelsel uurimise ja kohtuistungil 27.11.2000.a. on ta varguse kohta andnud üksikasjalikke ütlusi. Tema ütlustest nähtub, et varguses osales ka A.Kraucs, viimane juhtis ka ühte kahest autost millega sündmuskohale sõideti. Ajal mil ta koos tundmatu mustlasega varastatud asju kauplusest eemale viis kuulis ta naisterahva karjumist. B.Burkevits, G.Simanis 11 ja A.Kraucs olid sel ajal neist maha jäänud, hiljem tulid ka G.Simanis ja A.Kraucs kottidega. G.Simanis karjus Burkevitsi peale, et see oli rünnanud mööduvat naisterahvast. Kannatanu T.Tsõgankova kohtus avaldatud ütlustest nähtub, et teda ründas üks noormees, teisi isikuid ta ründe ajal ei näinud. Arvestades ülaltoodut ja mitte korrates AS Livo tapamaja episoodi kohta öeldut loeb kohus tõendatuks A.Kraucsi osalemise kauplusevarguses, kuid leiab, et pole tõendatud, et ta oleks olnud juures, kui B. Burkevits ründas T.Tsõgankovat. Antud episoodi kohta ütlusi andnud E.Tünder oli eemal ja kuulis ründest hiljem, ka A.Kraucsi antud ütlustest ei nähtu, et ta oleks olnud teadlik ründest selle toimumise ajal. Tõlgendades kahtlused kohtualuse kasuks leiab kohus, et A.Kraucsi tegevus selles kuriteoepisoodis tuleb ümber kvalifitseerida salajaseks varguseks. Kuritegu kvalifitseerivate tunnustena esinevad toimepanemine isikute grupi poolt, korduvus ja vara asukohta pääsemist takistanud lukustuse kõrvaldamine. M.T. röövimises 17.05.1999.a. xxxxxxx ja samast V.Frantsuzovile kuulunud autoaku salajases varguses G.Šaškov ja A.Kraucs ennast süüdi ei tunnista. Süüdistuse aluseks on olnud samades kuritegudes 14.03.2001.a. kohtuotsusega süüdi mõistetud R.Mitrauskise ütlused. Kuna R.Mitrauskise ütlusi kohtus kontrollida polnud võimalik ja muud usaldusväärsed G.Šaškovi ja A.Kraucsi süüd kinnitavad tõendid puuduvad, siis tuleb need kuriteoepisoodid nende süüdistusest välja jätta. A.-B. B. röövimises 02.06.1999 a Mustvees G.Šaškov ja G.Simanis ennast süüdi ei tunnista. R.Mitrauskis on selles kuriteoepisoodis Lääne-Viru Maakohtu 14.03.2001.a. kohtuotsusega röövimises süüdi tunnistatud. G. Šaškovi kohtus antud ütlustest nähtub, et käis Mustvees ühes majas koos Feliksi ja ühe Läti poisiga mingit võlga tagasi nõudmas , võlgnikku polnud kodus ja nad läksid ära. Eeluurimisel on ta tunnistanud, et käis seal oma autoga BMW koos Rustani nimelise mustlase ja Feliksiga, viimaste sõnul oli neil sealt raha saada. Rustan ja Feliks läksid sisse, tema järgnes neile u 20 minuti pärast Feliksi kutsel, tema midagi ei otsinud, kedagi ei näinud, midagi kaasa ei võtnud. Hiljem rääkis Rustan, et seal oli olnud üks naine ning ei maks pärida mida nad temaga tegid. G. Simanise eeluurimisel kaitsja juuresolekul antud ütlustest nähtub, et käis Mustvees koos R. Mitrauskise ja G. Šaškoviga , viimane juhatas neid ühe maja juurde, kus pidi olema võimalik saada suurem summa raha. G. Šaskov võttis kaasas oleva noaga eest ukseklaasi , vastu tulnud naise lükkas G. Šaškov pikali , ta aitas G. Šaškovil naist kinni siduda. Tema ja R. Mitrauskis hakkasid maja läbi otsima ja G. Šaskov jäi vanainimesega kahekesi , kuulis, et G. Šaškov peksis seda naist, nõudis raha, naine karjus, leidsid pudeli šampust mille kaasa võtsid. Kohus peab usaldusväärseiks G.Simanise eeluurimisel antud ütlusi kuna need langevad kokku teiste asjas olevate tõenditega. A- B. B. (suri xxxxxxxx.a.) kohtus avaldatud ütlustest nähtub, et 02.06.1999a kella 04.00 paiku öösel kuulis, et keegi on ukse taga, küsiti sisselaskmist elektritarbimise kontrollimiseks, nägi, et ukse taga on mees, kelle nägu oli kaetud musta riidetükiga, kui ta eemaldus ukse juurest kuulis klaasi klirinat, keegi hüppas talle selga ja lükkas ta põrandale, talle pandi kott pähe ja hakati peksma ning raha nõudma, hiljem pandi suhu riidest tropp ja seoti käed traadiga kinni ning peksti jälle, ta kaotas teadvuse. Ta ei oska öelda, mitu inimest majas käis. Röövlid viisid kaasa 1200 krooni ja pudeli šampust. Kokku tekitati kahju 1237 krooni mille hüvitamist nõuab . Kohtuarstliku ekspertiisi aktist nähtub, et A- B. B. tekitati III- VII roide murd vasemal rangluu keskjoonel, nahaalused verevalumid näol , rindkerel ja jäsemetel, triipjad marrastused randmetel ja hüppeliigese piirkonnas. Kehavigastused võisid olla tekkinud löökidest rusika ja jalaga, triipjad marrastused nööriga sidumisest. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et maja välisukse klaas on eest ära võetud, esemed majas segipaisatud, asjad kappidest väljakistud. 12 Daktüloskoopia ekspertiisi aktist nähtub, et xxxxxxxxxx eramus avastati G. Šaškovi sõrmejäljed. Kohus loeb usaldusväärsemateks kohtualuste eeluurimisel antud ütlusi kuna need langevad kokku teiste asjas olevate tõenditega- kannatanu ütlustega ja sündmuskoha vaatlusprotokolliga. Kohus leiab, et kohtualuste süü on ülaltooduga tõendamist leidnud. Kuriteo kvalifitseerivate tunnustena esinevad toimepanemine isikute grupi poolt, korduvus, ja vara asukohta pääsemist takistanud tõkke kõrvaldamine. Seotus näo varjamisega maskiga, mis takistas isiku tuvastamist tuleb kohtualuste süüdistusest välja jätta kuna kannatanu selle kohta antud ütlusi kohtuistungil kontrollida polnud võimalik, muud tõendid selle kohta puuduvad. E. S. röövimises 18.07.1999a G. Šaškov ja A. Kraucs ennast süüdi ei tunnista. G.Simanis on selle kuriteo toimepanemises Lääne-Viru Maakohtu 11.05.2001.a. kohtuotsusega süüdi mõistetud. G. Šaškov on nimetatud kuriteoepisoodi kohta eeluurimisel ja kohtus andnud vastuolulisi ütlusi, siiski on ta oma kohalolekut E.S. elamus tunnistanud. Tema ütlustest nähtub, et käisid sealt kolmekesi võlga sisse nõudmas, et võlgnikku polnud kodus, kodus oli üks naisterahvas, et võttis sealt kaasa lihaämbri. Oma kaaslastena on ta nimetanud Feliksit ning erinevatel ülekuulamistel Seido nimelist mustlast Lätist Valmierast ja Artis Kraucsi . Kannatanu E. S. kohtus avaldatud ütlustest nähtub, et 18.07.1999 a öösel tungisid tema elukohta kolm tundmatut noormeest, üks mees hakkas teda peksma ja nõudis raha, see mees rääkis eesti keelt, teised kaks rääkisid vene keeles ja otsisid midagi majast, peksja sidus ta voodi külge kinni heinapakinööriga ning pani padja näole. Elukaaslane A.P. tuli kell 04.15 töölt ja lõikas ta nööridest lahti, röövlid viisid kaasa 151 krooni sularaha, kaks ämbrit soolaliha ja muid esemeid, tekitades kokku kahju 1951 krooni. Tunnistaja A. P. kohtus avaldatud ütlustest nähtub, et töölt tulles oli maja segi paisatud, E. S. hüüdis appi, olles kinniseotuna voodis. Perearsti tõendist nähtub, et E. S. pöördus 22. 07. 1999 a tema poole kaebustega, et teda peksti 18.07. 1999a röövlite poolt oma kodus. E. S. olid suur verevalum kõhul ja vasemal piimanäärmel, suured hemotoomid vasakul reiel ja säärel. Daktüloskoopia ekspertiisi aktist nähtub, et sündmuskoha vaatlusel 19.07.1999a xxxxxxxx A. P. majas leiti G. Simanise sõrmejäljed. Kohtul pole põhjust kahelda kannatanu E.S. ütlustes. G.Šaškovi ütlusi peab kohus ennastõigustavaiks ja vastuolulisteks. Samas langevad needki osaliselt kokku kannatanu ütlustega lihaämbri võtmise kohta. Kohus leiab, et G.Šaškovi süü selles kuriteoepisoodis on ülaltooduga täielikult tõendamist leidnud. Samas on kohus seisukohal, et selles kuriteoepisoodis A.Kraucsi süüd kinnitavad usaldusväärsed tõendid puuduvad. G.Šaškov on oma kaaslastena peale G.Simanise nimetanud algul A.Kraucsi, hiljem aga Seido nimelist mustlast. Muud usaldusväärsed tõendid mis kinnitaksid A.Kracsi osavõttu sellest kuriteost puuduvad mistõttu nimetatud kuriteoepisood tuleb A.Kraucsi süüdistusest välja jätta. G.Šaškovi poolt toimepandud kuriteo kvalifitseerivate tunnustena esinevad toimepanemine isikute grupi poolt, korduvus ja vara asukohta pääsemist takistanud tõkke kõrvaldamine. Kohus peab alusetuiks kaaskohtualuste ja E.Tünderi ning A.Kaljuranna kohtus antud ütlusi selle kohta, et G.Simanis pole Feliks kelle kohta nad ütlusi on andnud. Lisaks ülalnimetatud isikute eeluurimisel antud ütlustele on G.Simanise ja Feliksi samasus tõendatud ka 27.11.2000.a. kohtuistungil A.Kaljuranna ütlustega, kus ta tunnistab Kase äri varguse toimepanemist koos E.Tünderi ja Feliksiga ning G.Simanis kinnitab varguses osalemist koos A.Kaljuranna ja E.Tünderiga. 13 Kohus ei pea usaldusväärseiks ka G.Šaškovi kohtus antud ütlusi selle kohta, et ta andis eeluurimisel ütlusi tema suhtes tarvitatud vägivalla mõjul kuna oma eeluurimisel antud ütlusi kuritegudes osalemise kohta on ta mitme episoodi (vargused Udriku ja Kadrina hooldekodudest, AS-st Livo, V.N. ja E.S. röövimine, M.M. tapmine) kohta kinnitanud ka kohtuistungil, A.-B. B. röövimise episoodis kinnitab tema süüd sündmuskohale jäetud sõrmejälg. Ülaltoodut kokkuvõttes tuleb G.Šaškovi ja A.Kraucsi süüdistusest välja jätta M.T. röövimine ja V.F. salajase varguse toimepanemine, A.Kraucsi süüdistusest tuleb välja jätta ka E.S. röövimine, tema tegevus TÜ Merka kauplusevarguses tuleb ümberkvalifitseerida salajase vargusena. G.Šaškovi ja G.Simanise süüdistusest tuleb A.-B.B. episoodis välja jätta seotus näo varjamisega. Ülejääänud osas leiab kohus, et kohtualuste süü salajastes vargustes ja röövimistes on täielikult tõendamist leidnud. Ülalnimetatud kvalifitseerivaid asjaolusid arvestades tuleb kohtualuste tegevus kogumis kvalifitseeritud G.Šaškovil
lg2 p1,2,3 ja 141 lg2 p1,2,3,4, 4’ järgi, A.Kraucsil
lg2 p1,2,3 ; 141 lg2 p1,3, 4,4’ järgi G.Simanisel
A.-B.B. tsiviilhagi tuleb tema pärijate selgitamiseks jätta lahendamiseks tsiviilkohtupidamise korras, ülejäänud tsiviilhagid on samuti põhjendatud ja kuuluvad väljamõistmisele kuriteoepisoodides osalenud isikutelt solidaarvastutuse korras varem samades kuritegudes süüditunnistatud isikutega. M. M. tapmises G. Šaškov ja G. Simanis ennast süüdi ei tunnista. M. M. tapmises mõistis Järva Maakohus oma otsusega 30. 05. 2000.a
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 11.
3.06.1999.a. koostatud sündmuskoha vaatluse protokollist nähtub, et M. Minejeva talumaja koos kõrvalhoonetega asub kruusakattega tee ääres, maja juurest umbes 150 meetri kaugusel leiti kruusateel auto ringikeeramise jäljed, samad kaarjad jäljed ka tee kõrval rohus. Maja lähedal sireliheki taga on kartulipõld, millel näha kolme inimese jäljed eemal asuva kivihunniku suunas. Maja tagaküljel esimese akna parem pool avatud, vasak aknaraam on tõstetud kõrvale maja seina äärde. Majas on toad segamini, kappide sahtlid ja uksed on avatud asendis. Magamistoas poolavatud ukse taga mööbli ja riideesemete alt leiti M. M. laip, laibal 14 vigastused ja verekahtlased määrdumised, parema jala suure varba küüs on lahtine, varvas verine, juukseid peas ei ole. Kohtuarstliku ekspertiisi aktist nähtub, et M. M. esinesid järgmised kehavigastused: parema jala esimese varba küüne traumaatiline eemaldamine, rinnakuluu ja mõlemapoolsete roiete hulgimurrud kahel-kolmel joonel, parema kopsu rebend, parema neeru ja maksa parema sagara pindmine rebend, peaaju ämblikvõrkkesta alused verevalumid, rindkere ja kõhuseina verevalumid, kõõlustanu verdumised, hulgaliselt pea ja näo marrastused ja verevalumid, nahaalused verevalumid mõlemal õlavarrel, mõlema labakäe ja randme seesmisel pinnal ning parema jala reiel. Vigastused kuuluvad üliraskete kehavigastuste liiki. Kannatanu surm oli saabunud rinnakuluu, mõlemapoolsete roiete hulgimurdude ning parema kopsu rebendite tagajärjel tekkinud ägeda hingamispuudulikkuse tõttu. Aktist nähtub veel, et M.M. juuksed täielikult puudusid. Tunnistaja D.Žurba eeluurimisel ja kohtus antud ütlustest nähtub, et ta oli M.M. juures tööl ja elas viimase majas. Ta magas, kui majja tungisid kaks või kolm tundmatut meest, teda löödi kahel korral rusikaga kõhtu, käed, jalad ja silmad seoti kinni, ta talutati teise tuppa. Kuulis, et M. M. nõuti raha, kuulis ka asjade kolinat ning M. M. karjeid. Peale võõraste lahkumist suutis ta ennast lahti siduda, nägi, et M. M. lebab toa põrandal, jooksis naabri R. L. juurde politseid kutsuma. Ta teadis, et M.M. oli kavatsenud maja maha müüa ja Soome tütre juurde elama minna, keegi oli käinud ka maja vaatamas. D.Žurba kohtus antud ütlustest nähtub, et kohtueelsel uurimisel tarvitati tema suhtes vägivalda mille tõttu ta andis ennastsüüstavaid valeütlusi. Tunnistaja R.L. kohtus avaldatud ütlustest nähtub, et 03.06.1999a kella 06.00 ajal tuli tema elukohta D. Žurba öeldes, et nende juures käidi röövimas, et M. M. on surnud, nad kutsusid välja politsei. G.Simanise kohtus antud ütlustest nähtub, et ta pole seda kuritegu toime pannud, pole Minejeva talus kunagi käinud. Ta väidab, et eeluurimisel ei saanud ta aru millistele ütlustele alla kirjutab, et tunnistas ennast süüdi avalikus varguses, et pääseda tapmissüüdistusest. G.Šaškov väidab kohtus, et on M. talus korduvalt käinud sooviga osta odavalt lammast või siga. Tunnistab, et oli M. talus ka koos Läti poiss Rustami ja Feliksiga, kes pole Simanis. Tema kohtus antud vastuolulistest ütlustes nähtub veel, et kaaslased kutsusid ta tuppa akna kaudu ja ütlesid, et nemad ajasid seal naisterahvaga juttu. Ta väidab, et oli M. talus oma sõiduautoga BMW, et kaaslased olid teise autoga, et ta sõitis sealt ära üksi, kaaslased jäid sinna. Ta väidab,et eeluurimisel andis maja sisemuse ja kuriteo üksikasjade kohta ütlusi Läti poisilt kuuldu põhjal, et politseinikud tarvitasid tema suhtes vägivalda, teda peksti ja kästi kuhugi alla kirjutada. G.Simanis ja G.Šaškov eeluurimisel kaitsjate juuresolekul andnud M. talus toimepandu kohta üksikasjalikke kuid vastuolulisi ütlusi. G.Simanise on 13.12.2001.a. kaitsja juuresolekul andnud ütlusi, millest nähtub, et 1999 aasta juuni algul ühel öösel tegi G. Šaškov temale ja R. Mitrauskisele ettepaneku minna vargile ühe naisterahva juurde, kes oli kuidagi Soomega seotud ja kellel pidi olema raha. Nad sõitsid kolmekesi G. Šaškovile kuuluva sõiduautoga BMW Ambla poole. Auto jätsid põllu peale kivihunniku juurde. Nad ronisid majja läbi akna, ühes toas magas vanem naisterahvas, teises üks mees. Ta lõi seda meest paaril korral kõhu piirkonda, koos R. Mitrauskisega sidusid ta kinni. Samal ajal G. Šaškov teises toas sidus kinni naise käsi. Kui ta aitas naist voodi peale tõsta ja puudutas naise pead, kukkusid naisel juuksed peast, ta ehmus ja ütles, et juuksed kukkusid peast, keegi ütles selle peale, et see oli parukas. Naine karjus ja sõimas neid ja käskis majast lahkuda. R. Mitrauskis ja G. Šaškov tõstsid naise voodisse, seejärel läks tema koos R. Mitrauskisega maja peale raha otsima. Samal ajal nõudis G. Šaškov naiselt raha ja oli kuulda, kuidas naine karjus „ai-ai“. Hakkas juba valgeks minema ja naisterahvas jäi vait. Nad 15 lahkusid majast midagi leidmata, ta ei tea, kas naisterahvas oli elus või surnud kui nad lahkusid. Videofilmile jäädvustatud ütluste olustikuga seostamisel kaitsja juuresolekul 13.12.2001. G.Simanis näitab kivihunnikut mille juurde parkisid auto ja kinnitab ülekuulamisel antud ütlusi. 11.07.2002.a. kaitsja juuresolekul ülekuulamisel kinnitab ta 13.12.2001.a. antud ütlusi, väites, et tema tapmisest osa ei võtnud, et toast , kus oli G. Šaškov naisterahvaga kostusid karjed. G.Šaškov on 22.09.2001.a. kaitsja juuresolekul andnud ütlusi milledest nähtub , et käis M. M. talus koos R. Mitrauskise ja G. Simanise ehk Feliksiga, auto jätsid põllu peale liivahunniku taha, tema soovis talust kanu varastada. R. Mitrauskis ütles, et oli sellese talusse midagi müünud ja seal peab raha olema, misjärel neil tekkis kavatsus seda talu röövida. Sisenesid majja maja tagumises küljes oleva praokil akna kaudu. Feliks ja R. Mitrauskis leidsid ühest toast magava noormehe, ütlesid talle, et noormees oli lubanud rahulikult magada ja nemad talle viga ei teinud, ühes toas magas naisterahvas, nad ajasid ta üles ning R. Mitrauskis ütles, et raha on vaja, naine ütles, et raha võib leida kummikute seest, nad leidsidki 5 krooni ja 17 krooni. R. Mitrauskis võttis naisel juustest kinni, tuli välja, et tal on parukas ja see tuli peast ära, juukseid sellel naisel ei olnud. Nad hakkasid raha otsima, R. Mitrauskis aga peksis naist pidevalt ribidesse, tema keelas R. Mitrauskist ja tegi ettepaneku lahkuda. Äkki jäi naine vait, ta vaatas üle õla naise poole, nägi, et see oli põlvili ülakehaga voodi peal ning R. Mitrauskis seisis rusikas püsti tema juures, ta läks naise juurde ja avastas, et see ei hinga. Ta karjus R. Mitrauskise peale, et miks ta seda tegi ja lõi R. Mitrauskist kaks korda vastu nägu, R. Mitrauskis hakkas nutma. Nad lahkusid sama akna kaudu majast. 11.07.2002.a. teise kaitsja juuresolekul on ta kinnitanud 22.09.2001.a. antud ütluste õigsust, ta ei tunnista ennast süüdi röövimistes ja tapmistes väites, et käis vaid vargil ja kellegi suhtes vägivalda ei tarvitanud. Ülekuulamistel ei räägi G,Šaškov enda suhtes tarvitatud vägivallast. 24.09.2001.a. on G.Šaškov isiku fotode järgi äratundmiseks esitamisel kaitsja juuresolekul ära tundnud Feliksi nimelise mustlase, kelle perekonnanimi on Simanis. Protokollis olevatest G. Šaškovi ütlustest nähtub, et tunneb Simanist väga hästi, et on temaga toime pannud kuriteod, milliste kohta on andnud ütlusi. Eelnevast nähtub, et andes ütlusi koos Feliksiga toimepandud kuritegudest on G.Šaškov silmas pidanud G.Simanist. Käesolevas kriminaalasjas ei saa tõenditena kasutada R.Mitrauskise ütlusi, kuid kohus ei saa eirata kriminaaltoimiku materjalidest lähtuvat teadmist nende ütluste olemasolust ja tähelepanuta jätta nende ütluste olulisust kriminaalasja kohtueelse uurimise käigus. Seda enam, et just need ütlused koos hilisemate G.Šaškovi ja G.Simanise ütlustega olid ajendiks mitmete kriminaalasjas oluliste menetlusdokumentide (Riigikohtu 27.03.2002.a. otsus nr. 3-12-1-02, Riigiprokuratuuri 21.06.2002.a. Määrus kriminaalasja osalise lõpetamise kohta) koostamisele ja leiavad nendes ka kajastamist. Kriminaalasja õigeks otsustamiseks ei saa jätta arvesse võtmata tähelepanuväärivat asjaolu, et R.Mitrauskis andis ennast, G.Šaškovi ning G,Simanist süüstavaid, kriminaalasja lahendamise käiku oluliselt mõjutanud üksikasjalikke, teiste tõendite - sündmuskoha vaatlusprotokolli ning D.Žurba esialgsete ütlustega - riimuvaid ütlusi M. talus toimepandud kuriteo kohta kaitsja juuresolekul 23.08.2000.a. s.o. ajal, mil teda kahtlustati hoopis teiste kuritegude toimepanemises ning mil vennad Žurbad olid süüdi mõistetud M.M. tapmise eest. Ülaltoodu viitab sellele, et kriminaalasja menetlejatel ega ka kolmandatel isikutel polnud põhjust ega võimalust R.Mitrauskist ütluste andmisel mõjutada või suunata ning need ütlused on usaldusväärsed. Eeltoodu kehtib ka G.Šaškovi ja G.Simanise kohta kuna ka nende ennastsüüstavate ütluste andmine toimus ajal, mil vennad Žurbad kandsid karistust olles süüdi tunnistatud M.M. tapmises. 16 Kohus leiab, et usaldusväärsemad on kohtualuste eeluurimisel antud ütlused kuna neid kinnitavad ka teised asjas olemasolevad tõendid. Kohtualuste eeluurimisel antud ütlused auto parkimisest kivihunniku juurde, hoonesse akna kaudu sisenemisest, D.Žurba ja M.M. paiknemisest majas, D.Žurba kõhtu löömisest, M.M. paruka mahakukkumisest, M.M. seotusest Soomega, kolmekesi lahkumisest üle kartulipõllu - on asjaolud mida saavad teada ainult kuriteo toimepanemise ajal sündmuskohal viibinud isikud. Samas kinnitavad nende tunnistuste tõesust sündmuskoha vaatlusprotokoll, kohtuarstliku ekspertiisi akt ja D.Žurba ütlused. Kohus ei pea usaldusväärseiks G.Simanise kohtus antud ütlusi millistes ta eitab M.M. talus viibimist ja väidab, et ta ei saanud aru millele eeluurimisel alla kirjutas ning võttis omaks avaliku varguse sooviga pääseda tapmissüüdistusest. G.Simanis on oma osalust M.M. talus toimepandud kuriteos tunnistanud kolmel korral, alati kaitsja juuresolekul, neid ütlusi on ta kinnitanud ka
Kohus leiab, et eelkõige nende endi eeluurimisel antud, ülalnimetatud teiste tõenditega riimuvate ütlustega on tõendamist leidnud G.Šaškovi ja G.Simanise kohalolek M.M. talus 3.06.1999.a. ja nende osalemine M.M. vastu toimepandud kuriteos. R.Mitrauskise eemalviibimise ja kohtualuste ütluste vastuolulisuse tõttu on nende tegevusele õigusliku hinnangu andmine keeruline. Mõlemad kohtualused on küll tunnistanud oma kohalolekut kuid eitavad vägivalla tarvitamist M.M. suhtes. Lisaks nende ütlustele saab lähtuda veel D.Žurba ütlustest, M.M. laiba kohtuarstliku ekspertiisi aktist ja sündmuskoha vaatlusprotokollist. Tõendite kontrollimisel ja hindamisel ning kohtualuste tegevusele hinnangu andmisel on kohus arvestanud ka Riigikohtu otsustes 1-1-23-01, 1-1-28-01, 1-1-106-97 ja 1-1-106-96 toodud seisukohtadega. Kuriteo tehiolud viitavad sellele, et M.M. esinenud vigastused tekitati temale ajal, mil majas viibisid R.Mitrauskis, G.Simanis ja G.Šaškov. G.Simanise, G.Šaškovi ja ka D.Žurba ütlustest nähtub, et kõik sissetungijad liikusid majas ringi ja olid vahelduvalt ka M.M. juures. Kohtuarstliku ekspertiisi aktist nähtub, et M.M. oli hulgaliselt kehavigastusi pea, näo, õlgade, rindkere, kõhu ja parema jala piirkonnas, et vigastused on tekitatud korduvatest löökidest käte jalgade või muu esemega. Erinevates kehaosades paiknevate vigastuste rohkus ja raskus viitavad sellele, et need on tekitatud paljude tugevate löökidega pikema aja vältel. G.Šaškov on tunnistanud, et osales naise ülesajamises, et tema juuresolekul nõudis R.Mitrauskis naiselt raha, et nägi naisel paruka ärakukkumist ja naise peksmist R.Mitrauskise poolt, et nägi naist põlvili ülakehaga voodi peal ja avastas, et ta ei hinga. G.Simanis on tunnistanud, et sidus kinni majas maganud mehe, nägi kuidas .Šaškov naist kinni sidus, seejärel oli naise juures ja nägi paruka ärakukkumist, et aitas G.Šaškovil naist voodile tõsta, et vahepeal otsisid kõik raha, et kuulis kuidas G.Šaškov naiselt raha nõudis ja kuulis kuidas naine karjus. Eeltoodust nähtub, et R.Mitrauskis, G.Simanis ja G.Šaškov olid kõik vahetult tapmise sündmuskohal, olid osalised M.M. suhtes vägivalla tarvitamisel ja vastastikku toetasid oma tegevuse ja kohalolekuga üksteise tegevust.. Nad tegutsesid kooskõlastatult omakasu ajendil sooviga röövida M.M. raha. Nendevahelise esialgse kokkuleppe täpset sisu M.M. suhtes kasutatava vägivalla ulatuse osas pole olnud võimalik usaldusväärselt kindlaks teha, küll aga on tõendatud, et nad tegutsesid üheaegselt ja kooskõlastatult, olid kuriteo toimepanemise ajal teadlikud üksteise tegudest ja kiitsid need heaks või leppisid nendega s.o. olid omavahelise vaikiva kokkuleppe alusel kaastäideviijateks M.M. raha nõudmisel ja otsimisel ning kannatanu surma põhjustanud vigastuste tekitamisel. Seega tuleb nii G.Šaškovi kui G.Simanise tegevus - vaatamata sellele milliseid konkreetseid tegusid keegi kolmest kuriteost osavõtnust kohapeal kujunenud tööjaotuse käigus toime pani - kvalifitseerida tahtliku tapmisena omakasu ajendil. 17 Kohus leiab, et pekstes kõrges vanuses M.M. (s.xxxxx.a.) valimatult elutähtsate organite piirkonda- pähe, rindkeresse, kõhtu, kujutasid kohtualused ette mistahes tagajärje, ka surma saabumist ja panid M.M. tapmise toime kaudse tahtlusega. Tapmisviis - ohvrile rohkete vigastuste tekitamine valimatute, tugevate, korduvate löökidega samuti kannatanu varbaküüne eemaldamine - viitab sellele, et kohtualuste tahe oli suunatud kannatanule suure valu tekitamisele mille tagajärjel kannatanu pidi neile avaldama raha asukoha. Kohus leiab, et kõrges eas naisterahva suhtes ülalnimetatud tegude toimepanemisega väljendasid kohtualused erilist hoolimatust inimelu ja inimkeha suhtes ning nende tegevus on õigesti kvalifitseeritud tapmisena eriti piinaval ja julmal viisil. Selles kuriteoepisoodis tsiviilhagi esitatud ei ole. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kuritegude raskust ja laadi, kohtualuste vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, karistuse mõistmisel arvestab kohus ka Kars § 56 lg 1 sätteid. G. Šaškov on varem kohtu poolt karistatud, ta on I grupi invaliid, 22.08.1999 elas ta üle raske liiklusõnnetuse. 30.10.2001 viidi tema suhtes läbi ambulatoorne kompleksne kohtupsühhiaatria ja -psühholoogia ekspertiis, aktist nähtub, et temale süüks arvatud kuritegude sooritamise ajal ja ka akti koostamise ajal ei põdenud ta vaimuhaigust, ta ei esinenud ajutise vaimutegevuse rikke tunnuseid, oli võimeline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima. 29.04.2003 viidi läbi kompleksne kohtupsühhiaatria ja psühholoogia täiendekspertiis. Viimasest ekspertiisi aktist nähtub, et ajavahemikul 30.10. 01 kuni täiendekspertiisi läbiviimiseni on G. Šaškovi psüühiline seisund pigem paranenud kui halvenenud. Märgitakse, et G. Šaškov ei ole nõdrameelne ega nõrgamõistuslik, ei põe vaimuhaigust, tal esinevad 22.08.1999a liiklusõnnetuses saadud traumajärgse ajukahjustuse jääknähud. Nimetatud häired ei ole aga sellise iseloomu ega ulatusega, et takistaksid tal aru saamast oma tegude tähendusest ja neid juhtimast. G. Šaškov on võimeline astuma kohtu ette ja karistust (k.a. vabaduskaotuslikku) kandma. 11.02.2002 viidi G. Šaškovi suhtes läbi komisjoniline kohtuarstlik ekspertiis, aktist nähtub, et G. Šaškov oli oma füüsilise seisundi poolest võimeline osalema kriminaalmenetluses, astuma kohtu ette ja kandma karistust. 15.05.2003 viidi läbi isiku kohtuarstlik täiendekspertiis , aktist nähtub, et G. Šaškovil esineb traumajärgse ajukahjustuse sündroom ja tsentraalsest ajukahjutusest põhjustatud vasaku silma pimedus, leitakse, et oma füüsilise seisundi poolest on ta võimeline astuma kohtu ette, andma ütlusi ja kandma karistust ( seal hulgas vabaduskaotuslikku) . G.Šaškovile karistuse mõistmisel arvestab kohus tema liiklustraumast tingitud halba tervislikku olukorda. G. Simanis on kohtu poolt korduvalt karistatud, töökohta ei oma, tal on üks alaealine laps. A. Kraucs on kohtu poolt karistamata, töökohta ei oma, tal on üks alaealine laps. Vastutust kergendava asjaoluna arvestab kohus G. Šaškovi puhul süü osalist tunnistamist, teistel kohtualustel kergendavad asjaolud puuduvad. Vastutust raskendavate asjaoludena arvestab kohus G.Simanise ja G.Šaškovi puhul M.M. tapmise toimepanemist isikute grupis, A.Kraucsi vastutust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et kuritegude tehiolusid, kohtualuste isikuid ja karistuse eesmärkide saavutamist arvestades tuleb kõiki kohtualuseid karistada reaalse vangistusega. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMK § 262 ja 263 kohus otsustas: ARTIS KRAUCS süüdi tunnistada
S § 200 lg2 sätteid kohaldades 4 (neli) aastat vangistust. 18 ARTIS KRAUCS süüdi tunnistada
S § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest mõista 4 (neli) aastat vangistust. KarS § 68 lg1alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 28.12.1999-
lg2 p1,2, 4, järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) aastat vangistust GUNNAR SIMANIS süüdi tunnistada
S § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja karistuseks kuritegude kogumi eest mõista 10 (kümme) aastat vangistust. KarS § 65 lg1 alusel lugeda
lg2 p1,2,3 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust GEORG ŠAŠKOV süüdi tunnistada
lg2 p1,2,3,4, 4’ järgi ja karistuseks mõista 7 (seitse) aastat vangistust GEORG ŠAŠKOV süüdi tunnistada
S § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus raskeima karistuse suurendamise teel ja mõista liitkaristuseks 13 (kolmteist) aastat vangistust. KarS § 68 lg1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 21.
S § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 järgi liitkaristuste mõistmise, ärakantud karistuse osa ja karistuse kandmise aja alguse määramise osas; 1.3 Georg Šaškovile KarS § 64 lg 1 järgi liitkaristuse mõistmise osas;
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.