1-06-1716\6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2006.a Tallinn Kriminaalasja number 1-06-1716 Kohtukoosseis Malle Preimer, Julia Katškovskaja ja Ivi Kesküla Kriminaalasi V. K. süüdistus KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 4 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
2. märtsi
3. a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav V. K. Süüdistatav V. K. Varem kaheksal korral karistatud, viimati 16.06.2005.a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 4 järgi 10 kuulise vangistusega. RESOLUTSIOON V. K. poolt esitatud apellatsioon Harju Maakohtu
4. märtsi 2006.a. otsusele jätta läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates päevast, mil kaebuse esitaja sai määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK V. K. tunnistati süüdi KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 4 järgi ja karistati 9 kuulise vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 12.01.2006.a. V. K. tunnistati süüdi selles, et isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, püüdis 12.01.2006.a. Tallinnas Mustakivi tee 13 asuvast kauplusest Stockmann Seppälä varastada meeste dresse 599 krooni väärtuses, ta läbis kassa kauba eest tasumata, kuid peeti turvatöötaja poolt kinni. APELLATSIOONI SISU V. K. taotleb kohtuotsuse tühistamist talle mõistetud karistuse osas, leides, et see on liialt karm. Taotlust põhjendab apellant sellega, et tal on olemas töö, olgugi et mitteametlik, kuid katseaja läbimisel võetakse teda ametlikult tööle. Tal on abikaasa ja alaealine laps. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ja apellatsiooni sisuga, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb jätta läbi vaatamata. Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus on V. K. karistust mõistes järginud KarS §-s 56 sätestatut, arvestanud süü suurust, vastutust kergendavaid asjaolusid, raskendavate asjaolude puudumist, lähtunud nii üld- kui eripreventiivsetest kaalutlustest. Kohtukolleegium rõhutab, et kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest karistuse mõistmisel iseseisva alusena, sisaldub KarS §-s 56 ka süüdlase isikuline näitaja eripreventiivse prognoosi näol – kohus arvestab karistuse kohaldamisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Eelnevat silmas pidades on kohus õigustatult oma otsuses märkinud, et V. K. olles varem kaheksal korral valdavas osas varavastaste kuritegude toimepanemise eest karistatud ning vabanedes eelmise karistuse kandmiselt 23.12.2005.a., pani uue kuriteo toime vähem kui kuu möödudes. V. K. selline käitumine näitab tema hoolimatut suhtumist eelmistesse karistustesse, tema negatiivset sotsiaalõiguslikku meelestatust. Neist asjaoludest lähtuvalt ei saa V. K. mõistetud, pigem KarS § 199 lg 2 sanktsiooni miinimumilähedast karistust pidada rangeks. Apellant on karistuse leevendamise taotlust esitades lähtunud töö ja pere olemasolust. Need asjaolud ei saa aga olla mõistetud karistuse muutmise aluseks. V. K. oli töö ja pere ka 12.01.2006.a. vargust toime pannes, need asjaolud ei takistanud tal aga käitumast viisil, mis tõi kaasa tema järjekordse karistamise. Apellatsioonis esitatu ei saa olla seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tühistamise aluseks. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus üksmeelselt, et V. K. apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 p 2 jätab selle läbi vaatamata. Malle Preimer Julia Katškovskaja Ivi Kesküla