4-06-289\5

4-06-289 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märtsil 2006a Tallinnas Väärteoasja number 4-06-289 (2414,05,030469) Kohtunik Katrin Puhkason Sekretär Thea Tikenberg Väärteoasi A.A`e kaebuses menetluse lõpetamiseks Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse vanemkonstaabel Kairi Palits otsusele 28.12.2005a väärteoasjas nr. 2414,05,030469) tema karistamises Liiklusseaduse § 74²² lg.2 järgi rahatrahv 20 trahviühiku ulatuses 1200.- krooni ja Liiklusseaduse § 74²² lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks. Kohtuistungil isikud: osalenud Kaebuse esitaja menetlusalune isik - A.A , töökoht: Hotell Olümpia turvajuht, Kohtuväline menetleja Põhja Politseiprefektuuri komissar Aivar Hirs RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 2 kohus Liiklusjärelevalve osakonna o t s u s t a s:
2. tühistada osaliselt Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse vanemkonstaabel Kairi Palits 28.12.2005a. otsus. väärteoasjas nr. 2414,05,030469 A.A`ele määratud lisakaristuses – juhtimisõiguse äravõtmises 2-kuuks. Edasikaebamise kord: Kohtuotsusele võib esitada kassatsioonkorras esitada kaebus. Kassatsiooniõiguse kasutamiseks tuleb Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale sellest kirjalikult teatada 7 /seitsme/ päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest otsuse teinud kohtule (17.03.20006). Sel juhul on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav 15 päeva möödumisel peale kassatsioonteate saabumist kohtusse. Kassatsioon tuleb esitada vastavalt VTMS §-le 155 ja 156 advokaadi vahendusel Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajja 30 /kolmekümne/ päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis. Kaevatav otsus: Väärteootsuse kohaselt 03.12.2005a. kella 11.56 ajal Tallinnas Pirita linnaosas Ranna teel, juhtis A.A mootorsõidukit KIA Sorento reg nr 053 AUY asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 29 km/h võrra, sõites kiirusega 82±3 km/h, millega rikkus Liikluseeskirja § 124 p 1 nõudeid pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja on leidnud, et väärteotoimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega, vastulauset menetlusalune isik ei esitanud. A. A.At on korduvalt karistatud lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Määratud karistused ei ole soovitud mõju avaldanud ning isik jätkab rikkumiste toimepanekut. Lähtudes KarS § 56 lg.1 on kohtuväline menetleja määranud A.Aele Liiklusseaduse § 7422 lg 2 alusel karistuseks rahatrahvi 20 trahviühiku ulatuses, see on 1200 krooni ja Liiklusseaduse § 74 22 lg.4 lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks. Kaebuse sisu: A.A on esitanud kaebuse otsuse osaliseks tühistamiseks ja nimelt lisakaristuse osas juhtimisõiguse äravõtmises 2 kuuks. Kaebaja ei vaidlusta kiiruse ületamise fakti ja selle toimepanemise eest määratud rahatrahvi. Ta leiab, et lisakaristuse kohaldamisel on menetleja eksinud karistuse kohaldamise põhimõtete vastu ja pole lisakaristuse kohaldamise otsust põhjendatud, jättes tähelepanuta karistust kergendava asjaolu KarS § 56 lg.1 tähenduses, kuigi ta kohapeal väljendas puhtsüdamlikku kahetsust, mille menetlusaluse isikuna protokolli kandis. Kaebaja leiab, et otsuses toodud karistuste kohaldamise põhjendused on lubamatud. Karistusregistri seaduse § 31 kohaselt omavad õiguslikku tähendust vaid karistusregistriandmed kuni nende kustutamiseni §-des 25-28 sätestatud tähtaegadel. Karistusregistriseaduse kohaselt on karistusregister riigi põhiregister, mistõttu on välistatud isiku karistusandmetekohta muu analoogse registri pidamine ja selliste andmete kasutamine. Kui kaebuse esitajat on varem samasuguste väärtegude eest karistatud, olid otsuse tegemise ajaks möödunud karistusregistri seaduse §-s 25 sätestatud tähtajad ja karistusregistrisse kantud andmed olid kustutatud karistusregistrist. Seega ei olnud kohtuvälisel menetlejal, kellel puudus juurdepääs karistusregistri arhiivi, õigus otsuse tegemisel põhineda andmetele, mis ei ole lubatavad eelnimetatud seaduse alusel. Kohtulikul uurimisel jääb A.A.A oma kaebuse seisukohtade juurde. A. A.A leiab, et lisakaristuse määramisel ei saa aluseks võtta kustunud karistusi. Kohtuväline menetleja leiab, et A.Ae kaebus ei kuulu rahuldamisele ja palub jätta muutmata Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse vanem-konstaabel Kairi Palits otsus 28.12.2005a. väärteoasjas nr. 2414,05,030469 A.Aele määratud karistuse osas. LS § 74²² lg 4 alusel võib kohtuväline menetleja või kohus LS § 7422 lg.2 sätestatud süüteo eest kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine ühest kuust kuni kolme kuuni. Juhtimisõiguse äravõtmisel on otsuse tegija viidanud õigetele asjaoludele ja põhjendanud lisakaristuse kohaldamist, kuna A. A.A on 1998a. pannud toime liiklusalaseid väärtegusid ja põhiliselt kiiruse ületamisi. See nähtub politseiandmebaasist. See on A. A.At iseloomustav taustmaterjal. Kohtu põhjendus: A.Ae kaebus kuulub rahuldamisele ja otsus väärteoasjas nr 2414,05,030469 28.12.2005a. kuulud osaliselt tühistamisele lisakaristuse määramises LS § 74 22 lg.4 alusel – juhtimiseõiguse äravõtmises 2-kuuks. Politsei-andmebaasi kohaselt on A. A.At karistatud LS § 7422 lg.2 alusel karistatud Rakvere PO poolt 23.07.2004a. rahatrahviga 180.- krooni, mis on 27.07.2004a. täidetud ja 05.11.2004a. Kuressaare PO poolt rahatrahviga 960.- krooni, mis on 08.11.2004 täidetud. Karistusregistri õiendit kohtuväline menetleja ei ole esitanud. Nii Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 1 kohaselt kustutakse karistusregistrist andmed ja kantakse arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi täitmisest on möödunud üks aasta. § 26 lg 1 p.1 alusel algab karistusandmete kustutamise tähtaeg põhi – ja lisakaristuse ärakandmisest. See tähtaeg katkeb vaid siis kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja jooksul toime uue väärteo. 03.12.2005a. oli seaduse järgi karistuse täitmisest möödunud enam kui aasta. § 22 lg.1 p 2 kohaselt väljastatakse karistusregistri arhiivis olevaid andmeid vaid uurimisasutusele eeluurimise teostamiseks, kohtuvälist menetlejat väärteo menetlemisel see säte ei nimeta. Sellest tulenevalt saab varasemaid kustutatud karistusi võib arvestada raskemate süütegude – kuritegude toimepanemisel, kui. see on seotud uue kuriteoga ning näitab süüdlase hoolimatut suhtumist eelmisse karistamisse. Seega varasemate kustutatud karistuste arvestamine uue väärteo toimepanemisel ei ole põhjendatud, kui on tegemist süüteo vähem raskema liigi väärteo puhul. Katrin Puhkason Kohtunik