4-05-160\2

4-05-160 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.märtsil 2006.a Tallinn Istungi toimumise aeg 06.märtsil 2006.a Kohtunik Katre Poljakova Kohtuistungi sekretär Ülle Saks Väärteoasi S.K kaebus Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissari Aivar Hirsi 05.07.2005.a otsusele väärteoasjas nr 2314,05,015725 Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik S.K Menetlusaluse isiku kaitsja Jüri Eenmaa kohtuvälise menetleja Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna esindaja Aivar Hirs RESOLUTSIOON 1. Jätta rahuldamata S.K´i kaebus Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissari Aivar Hirs´i 05.07.2005.a otsusele väärteoasjas nr 2314, 05,015725 ning jätta väärteoasjas tehtud otsus muutmata. Edasikaebamise kord Isik, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada kassatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kantseleis kättesaadav s.o alates 15.märtsist 2006.a. Otsusele võib esitada kassatsioonkaebuse alates otsuse kättesaamise päevast 30 päeva jooksul Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu. KAEVATAV KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUS JA KAEBUSE SISU Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissari Aivar Hirsi 05.07.2005.a otsusest nähtuvalt rikkus S.K 06.06.2005 kella 07.35 ajal Liikluseeskirja § 76 p 1 nõudeid, juhtides mootorsõidukit alkoholijoobes. S.K´ile määrati karistuseks Liiklusseaduse § 7419 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahv 150 trahviühikut s.o 9000 krooni. 18.juulil 2005.a esitas S.K Tallinna Linnakohtule kaebuse nimetatud kohtuvälise menetleja otsusele, milles ta palub tühistada kohtuvälise menetleja otsus, kuna ta ei ole väärtegu toime pannud. 06.06.2005.a varahommikul umbes kella 7 paiku sõidutas kaebaja tuttav Maire Silves 2 kaebaja koos tema autoga Tallinnas, Wismari tänaval asuva Wismari Haigla juurde, kuhu jättis kaebaja ootama patsientide vastuvõtu algust kella 8.00 ajal. Kaebaja ise autot ei juhtinud, kuid istus autosse juhi kohale. Kuna auto oli pargitud valesti, so. Suurbritannia saatkonna ees asuva peatumise keelu märgi mõjualasse, siis kutsus saatkonna turvatöötaja välja julgestuspolitsei ning viimane omakorda liikluspolitsei. Kaebaja ei ole autot juhtinud, ta istus vaid autos. Seega oli kaebaja jaoks ootamatu, et politseiametnik koostas tema suhtes protokolli mootorsõiduki juhtimise kohta alkoholijoobes ning et teda karistati Liiklusseaduse § 7419 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohtuistungil üle kuulatud menetlusalune isik S.K jäi esitatud kaebuse juurde ja selgitas, et Ta oli mõni päev enne juhtunut tarvitanud alkoholi ning tal oli vaja, et Wismari haigla arstid aitaksid tal sellest välja tulla. Seepärast palus ta sõbrannal Maire Silvesel end sõidutada hommikul Wismari haigla juurde, et ta saaks arsti juurde minna. Sõbranna sõitiski tema autoga Wismari haigla juurde, parkis auto Wismari tänava äärde ja läks ise tööle. Kaebaja jäi vastuvõtu algust ootama, tal oli väga paha olla. Ei oska selgitada, miks istus ümber kõrvalistuja kohalt juhi kohale. Mõne aja pärast tuli saatkonna turvamees, kes ütles et auto on valesti pargitud peatumise keelu alasse ning käskis autoga ära sõita. Kuna tal oli väga paha olla, siis ei saanud ta midagi teha, ise autoga sõita ei tahtnud. Turvamees kutsus ka politsei, kes rääkisid temaga väga halvasti, karjusid ta peale, sellest hakkas tal veel halvem. Tema ei ole autoga sõitnud. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja Maire Silves andis ütlusi selles, et tema sõbranna S.K palus temalt abi, et viia teda autoga Wismari Haiglasse hommikul enne töö algust. Tema läks hommikul Uuele tänavale S.Ki poole, kust võttis Sirje auto ja sõidutas S.Ki koos autoga Wismari tänavale haigla ette. Parkis auto Haigla poole tänava äärde suunaga linna poole ning läks ise jalgsi tööle. Mis edasi juhtus, seda ta ei tea. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja Jaan Jussila andis ütlusi selles, et tema töötas 2005.a suvel Suurbritannia Saatkonnas turvatöötajana, konkreetset juhtumit mäletab, kuna tema jälgis turvakaameraid ja märkas autot, mis oli pargitud saatkonna ette peatumise keelu märgi mõjualasse. Kuidas auto sinna sõitis, seda ta ei märganud, nägi autot alles siis, kui see seisis. Tema paarimees Olavi Saava läks esimesena välja auto juurde, et öelda juhile, et too ära sõidaks. Mõne aja pärast läks välja ka tunnistaja, kes käskis naisel ära sõita, naisterahvas istus autos juhi koha peal, mootor töötas. Naine oli alkoholijoobes, proovis tagurdada, pani käigu sisse, kuid ei saanud sellega hakkama, kuna auto rattad olid vastu kõnnitee äärekivi. Naine ei olnud adekvaatses seisus, ütles vaid seda, et „kutsuge politsei“. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja Tarmo Kahem andis ütlusi selles, et tema töötas 2005.a suvel Põhja PP liiklusjärelevalve osakonnas, konkreetset juhtumit mäletab halvasti. Politsei kutsusid välja Suurbritannia Saatkonna turvamehed, kuna auto oli pargitud keelualal, naisterahvas oli autost väljas, alkoholijoobes. Kui politsei kohale jõudis, oli auto pargitud Wismari haigla ette, ei olnud enam peatumist keelava märgi mõjupiirkonnas. Naisterahvas selgitas, et ta ei ole selle autoga rohkem sõitnud, kui ainult peatumise keelu alast lubatud kohta s.o Wismari haigla sissesõiduteele. Kohtuvälise menetleja Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna esindaja palub kohtul jätta kaebus rahuldamata, kuna on tõendatud, et S.K juhtis 06.06.2005.a mootorsõidukit alkoholijoobes. 3 Kohus uuris ka kirjalikke tõendeid. Kohtuvälise menetleja poolt üle kuulatud tunnistaja Olavi Saava ütluseid (keda ei olnud võimalik kohtuliku uurimise käigus üle kuulata seoses tema tervisliku seisundiga) selles, et 06.06.2005.a hommikul kell 07.35 sõitis sinine Audi reg nr 600 MEC, mille roolis oli vanem naisterahvas, Briti Saatkonna peavärava ette ning jäi peatuma parkimiskeelu tsooni, mis on mõlemal pool tänavat Briti saatkonna ees. Tunnistajapoolsele korraldusele sõita parkimiskeelu tsoonist välja, väitis naisterahvas, et tema ei näe märke. Tundus nagu oleks naine alkoholijoobes. Tunnistaja kutsus välja julgestuspolitsei, kes kutsus omakorda liikluspolitsei.. Manööverdades autot teisele kohale sõitis naisterahvas autoga eesseisvale Opel Omegale hädaohtlikult lähedale. Ühtlasi kinnitas tunnistaja Olavi Saava, et naisterahvas oli tulles ja terve intsidendi ajal roolis. Protokollist joobeseisundi tuvastamise kohta indikaatorvahendiga nähtub, et 06.06.2005.a kell 8.10 on konstaabel Tarmo Kahem tuvastanud S.K´il alkoholijoobe indikaatorvahendiga LION SL nr 20, S.K on nõustunud joobe tuvastamise tulemusega ning ei ole nõudnud joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ning alkoholisisalduse määramist veres. Politseitöötaja Tarmo Kahemi ettekandest 08.juunist 2005.a nähtuvalt oli S.K politseitöötajatele selgitanud, et tema oli autot juhtinud ainult 10 meetrit – Wismari tänaval peatumise keelu alast kohta, kus parkimine on lubatud. Kirja ta seda keeldus panemast, oma keeldumist ütluste andmisest isik ei põhjendanud. Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku ja tunnistajate ütlused, kohtuvälise menetleja seisukoha uurinud kogutud kirjalikke tõendeid, leiab, et Liiklusseaduse § 7419 ettenähtud väärteo toimepanemine S.K poolt 06.06.2005.a on tõendamist leidnud ning ta on selles väärteos süüdi ja seda alljärgnevatel põhjendustel. Väärteoasjas kogutud tõenditega (konstaabel Tarmo Kahemi poolt koostatud ettekandega, tunnistajate Tarmo Kahemi ja Jaan Jussila poolt kohtuistungil antud ütlustega ning tunnistaja Olavi Saava poolt kohtuvälise menetluse käigus antud ütlustega) on tõendatud, et 06.06.2005.a kella 07.20 paiku sai politsei väljakutse, et Tallinnas Wismari 6 asuva Suurbritannia Saatkonna ees on pargitud auto roolis isik, kes on alkoholijoobes ning kes pargib peatumiskeelu alas. Kui politsei kohale jõudis oli kaebajale kuuluv sõiduk pargitud peatumiskeelu alast väljas, lubatud tsoonis. Tunnistajana üle kuulatud Jaan Jussila kinnitas kohtus, et S.K istus autos juhi kohal, mootor töötas, pärast turvatöötaja käsku sõita peatumise keelu alast välja, pani S.K sisse tagurpidi käigu ja proovis autoga välja sõita, kuid ei saanud sellega hakkama. Kuidas auto sealt ära sai, seda tunnistaja Jussila ei näinud. Tunnistaja Olavi Saava ütlustest nähtuvalt manööverdas S.K auto ise peatumiskeelu alast Wismari haigla territooriumile, sattudes eesseisvale autole ohtlikult lähedale. Politseitöötaja ettekandest nähtub samuti, et S.K oli politseinikele möönnud, et ta sõitis autoga vaid 10 meetrit, kohta kus parkimine oli lubatud, kuid keeldus seda kirja panemast. Samuti on asjas tõendamist leidnud fakt, et S.K oli 06.06.2005.a kella 07.35 ajal alkoholijoobes. Arvestades tunnistaja Maire Silvese poolt kohtulikul uurimisel antud ütlusi selles, et tema sõidutas S.K´i koos viimase autoga 06.06.2005.a hommikul Wismari Haigla ette, kuhu ta auto parkis ja läks ise tööle, siis on kohtu arvates tuvastatud, et kuigi S.K ei juhtinud nimetatud kuupäeval sõidukit oma kodust Wismari haigla ette, on ta ometi 06.06.2005.a juhtinud sõidukit alkoholijoobes. Seda kinnitavad juba viidatud tunnistajate Tarmo Kahemi ja Olavi Saava ütlused, samuti politseitöötaja ettekanne. 4 Analüüsides kogumis kogutud tõendeid, leiab kohus, et S.Ki käitumises on tuvastatud LS § § 7419 ettenähtud väärteo toimepanemine ning väärteoasjas tehtud otsuse tühistamiseks puudub alus. Kohus juhindub väärteomenetluse seadustiku §dest 132-135; Katre Poljakova /allkiri/ Kohtunik