1-05-1859\1

Kriminaalasi nr. 1 – 05 – 1859 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 15.03.2006.a. Harju Maakohtu kohtunik: Alari Möldre sekretär: Kairit Mikkini, tõlgi: K – J Vaabi juuresolekul prokuröri abi: Kadi Ruusi kaitsja: Toomas Pildi osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas kriminaalasja A.D-i, , rahvuselt venelane, VF kodanik, keskharidusega, vallaline, ülalpeetavaid ei ole, töötab OÜ-s Uued Aknad töölisena, elab aadressil: Tallinn, Raadiku 14 - 63, varem kriminaalkorras karistamata; varem väärtegude toimepanemise eest karistatud: 1) 29.12.2003.a. Ida - Viru Politseiprefektuuri poolt Liiklusseaduse § 74 – 19 alusel rahatrahviga 155 trahviühiku ulatuses,s.o. summas 9300.EEK-i; 2) 15.01.2004.a. Ida PP poolt KarS § 262 järgi rahatrahviga 300.-EEK-i; süüdistuses KarS § 424 järgi Asja kohtulikul arutamisel kohus t u v a s t a s: A.D-i süüdistatakse selles, et tema, olles 29.12.2003.a. karistatud LS § 74’19 alusel rahalise trahviga summas 9300.- krooni 13.12.2003.a. mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning omades kehtivat karistatust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, taas 24.10.2005.a. kell 01.55 juhtis Tallinnas Punasel tänaval maja nr 40 juures liikudes Smuuli tänava suunas mootorsõidukit BMW 316 reg märgiga 901 TFI, olles joobeseisundis. Seega A.D pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud A.D seletas, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja Toomas Pilt asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid tõendeid: - 29.12.2003.a. Ida - Viru Politseiprefektuuri otsust väärteoasjas nr. 2440, 03, 008943.(t.l. 6); - väärteoprotokolli 24.10.2005.a. nr. AB 734234.( t.l. 12 – 12 pö.); - protokolli alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel.(t.l. 13 – 13 pö.); - kahtlustatava A.Di enda poolt 29.11.2005.a. antud ütlusi selle kohta, et 29.12.2003.a. teda karistati rahatrahviga summas 9300 krooni mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Trahvi maksis ta ära 20.07.2005.a. Ta ei teadnud, et pärast karistuse äratäitmist korduvus - analoogse rikkumise eest kestab aasta aega ja korduva mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis karistatakse kriminaalkorras. 23.10.2005.a. kuni kella 22.00-ni pruukis ta alkoholi. Ta jõi ära 2 liitrit heledat õlut. Pärast seda magas natuke. 24.10.2005.a. kell 01.50 istus ta oma sõiduauto BMW 316 reg. nr. 901 TFI rooli ja sõitis Tallinnas Majaka tänavalt kohvikusse Söögiplats, milline asub Punasel tänaval. Tallinnas Punane 40 asuva maja kõrval teda peatas politseipatrull ja kontrolli käigus alkomeetriga, tuvastas tal alkoholijoobe. Pärast seda, kui ta puhus alkomeetri torusse, läks põlema punane indikaator. Politseinik ütles, et tal on tuvastatud alkoholijoove ja ta võib nõuda meditsiinilist läbivaatust. Ta nõustus kontrolli tulemusega ja keeldus oma õigusest meditsiinilisele läbivaatusele. Politseinikud koostasid väärteoprotokolli nr. AB

1. Antud protokolli koopia sai ta kätte. Üks politseinik aitas viia sõiduautot aadressil: Tallinn, Majaka 46 asuva maja ees olnud parklasse (s.t. maja, kus ta elab). Ülalpeetavaid tal ei ole. Ta palub määrata karistuseks ühiskasulikke töid. Teab, et antud karistusliigi määramiseks peab ta esitama tööandjalt garantiikirja, kes on nõus andma talle võimaluse täita antud karistust tema firmas.( t. l. 19 – 21, 22); jt. kriminaalasja materjale. Kohus, kuulanud ära kohtualuse süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas 29.12.2003.a. Ida - Viru Politseiprefektuuri otsust väärteoasjas nr. 2440, 03, 008943, väärteoprotokolli 24.10.2005.a. nr. AB 734234, protokolli alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel ning süüdistatava A.Di poolt nii kohtuistungil kui ka kohtueelsel menetlusel antud süüd tunnistavaid ütlusi asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on A.Di süü temale KarS § 424 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on A.Di käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 ettenähtud kuriteona. Tsiviilhagi kriminaalasjas puudub. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavat varem kriminaal korras karistatud ei ole.(t.l. 25). Süüdistatavat on varem korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest.(t.l. 25). Vastutust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Süüdistatav on toime pannud teise astme kuriteo. Kuna süüdistatav puhtsüdamlikult kahetseb toimepandut, kuriteoga pole kahju tekitatud, siis asub kohus seisukohale, et süüdistatavale võib vaatamata tema korduvale karistatusele mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast allapoole jäävana. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS §- dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4, 9; 237, 238 lg 1 p 3; lg 2; 311; 312; 313 kohtunik O t s u s t a s: Süüdi mõista A.D KarS § 424 järgi ja karistada teda 3 /kolme/ kuulise vangistusega. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 /kaks/ kuud. Kohaldades KarS § 74 lg.1 ja lg.3 sätteid, määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui A.D ei pane katseaja – 18 kuu jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käesoleva seadustiku §-s 75 lg.1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Tõkendit süüdistatava A.Di suhtes kohaldatud ei ole. Määrata A.D katseajaks Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. 2 Kohaldada A.Dile katseajaks KarS § 75 lg.1 alusel ettenähtud kontrollnõudeid:
2. elada kohtu määratud alalises elukohas;
3. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
4. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
5. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
6. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohaldes KarS § 50 lg.1 p.1 sätteid võtta A.Dilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 /kaheks/ kuuks. A.Dilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1221.30.-EEK-i, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas , viitenumbriga 2800049777 või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
7. A.Dilt välja mõista KrMS §-de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 4500.-EEK-i (pooleteise palga alammäära ulatuses) riigituludesse, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas , viitenumbriga 2800049777 või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
8. Vastavalt KrMS §-le 318 ja § 319 on kohtuotsusele õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtule, apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kusjuures vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 3