4-06-734\1

Väärteoasi nr 4-06-734 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-06-734 Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik A.P Kohtuvälise menetleja esindaja Ainvar Rahe RESOLUTSIOON
3. A.P () süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 16 (kuusteist) päeva.
4. KarS § 66 lg 1 alusel määrata aresti kandmine ositi 4 (neli) päeva kaupa. A.Pile määratud ja ositi ärakandmisele kuuluv arest kuulub ärakandmisele Põhja Politseiprefektuuri Arestimajas asukohaga Rahumäe tee 6 Tallinnas ajavahemikul 21.04.2006 kuni 29.05.
6. Juhul, kui A.P jätab temale määratud 16 päevase aresti otsuses märgitud ajavahemikul ära kandmata, kohaldada A.Pi suhtes sundtoomist ning temale määratud arest pöörata täitmisele täies ulatuses ja KarS § 68 lg 2 alusel lugeda A.Pile määratud aresti kandmise aja algust alates A.Pi kinnipidamisest väärteomenetluses.
7. A.Pilt välja mõista Rahandusministeeriumi kasuks joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 420 (nelisada kakskümmend) krooni, mis tuleb tasuda Põhja Politseiprefektuuri menetluskulude kontole nr 10220035023013 Eesti Ühispangas viitenumbriga 2316,06,
8. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 17.03.
9. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 04.02.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 819828 selles, et 04.02.2006 peeti kella 14.15 ajal McDonaldsis asukohaga Viru 24 kinni A.P, kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 348/27 nähtuvalt tuvastati 04.02.2005 kell 15.05 Wismari Haiglasse toimetatud A.Pil narkootilisest ainest fentanüül tingitud joove, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et A.P on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Menetlusalune isik on 04.02.2006 koostatud ülekuulamisprotokollis seletanud, et viimane kord tarvitas hiinlast 04.02.2006 hommikul. Sai narkootilist ainet jaamast narkomaanide kaudu. Menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud, kuigi kohtukutse on allkirja vastu kätte saanud temaga koos elav vanaema. Kohus peab võimalikuks arutada väärteoasja menetlusaluse isiku osavõtuta, kuivõrd menetlusaluse isikuga koos elav täiskasvanud isik on kutse kätte saanud, mistõttu on menetlusalune isik teadlik väärteoasja arutamise ajast ja kohast ja ta ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist. Seda kinnitab ka asjaolu, et menetlusalune isik helistas asja arutamisele eelnenud päeval kohtusse ja teatas oma ilmumise võimatusest seoses tööga, taotledes samas asja arutamist tema osavõtuta. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Senini määratud rahatrahvid on tasumata, menetlusalusel sisikul legaalse sissetuleku olemasolu kohta andmed puuduvad. Samas on menetlusalust isikut varem karistatud korduvalt arestiga. Seetõttu tuleks menetlusalust isikut karistada pikemaajalise arestiga. Samuti tuleks menetlusaluselt isikult välja mõista menetluskulu, so joobe tuvastamiseks läbi viidud ekspertiisile tehtud kulud. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku süüd tunnistavaid seletusi ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud nii menetlusaluse isiku süüd tunnistavate ütluste kui ka laboratoorse analüüsi ja ekspertiisiaktiga. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete ja teiseliigiliste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, milliste kogusumma ületab 18
10. Nimetatud rahatrahvidest on tasutud vaid 1380 krooni. Seetõttu on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd menetlusalusel isikul puudub sissetulek, millest trahvi tasuda. Aresti määra valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusalust isikut on ka varem arestiga karistatud, kuid senini määratud karistused ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma väärtegude toimepanemisest, mistõttu peab kohus vajalikuks määrata inkrimineeritud väärteo toimepanemise eest aresti, mis sunniks menetlusalust isikut hoiduma narkootiliste ainete tarvitamisest edaspidi või siis vähemalt aresti kandmise ajal. Kuivõrd menetlusalune isik teatas, et ta on asunud tööle katseajaga, mistõttu ei ole ta veel ametlikult tööle vormistatud, peab kohus võimalikuks määrata aresti kandmise ositi nädalavahetustel. Kuivõrd menetlusalust isikut on ka varem karistatud korduvalt arestiga, siis tuleb menetlusalusele isikule määrata pikemaajalisem arest. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka riiklikus ekspertiisiasutuses menetlusalusel isikul joobe tuvastamisel tehtud ekspertiisi kulutused täies ulatuses. Märt Toming kohtunik