1-06-862\3

Ärakiri 1-06-862 KOHTUMÄÄRUS 24.03.2006 Viru Maakohtu eeluurimiskohtunik Heli Väinaste Rakvere kohtumajas läbi vaadanud kahtlustatava L L taotluse tema vahi alt vabastamiseks t e g i k i n d l a k s: Ida Politseiprefektuuri kriminaalosakonna narkokuritegude talitus menetleb kriminaalasja nr. 05740000014, milles alustati Viru Ringkonnaprokuratuuri poolt 14.02.2005 menetlust KarS § 184 lg 1 tunnustel selle kohta, et Lääne-Virumaal xxxxxx linna elanik L L (isikukood xxxxxxx) tegeleb alaliselt narkootilise aine - kokaiini - ebaseadusliku käitlemisega xxxxxxxx linnas. Kuriteos kahtlustatavatena peeti 19.01.2006 Tallinnas kinni L L (isikukood xxxxxxx, elukoht xxxxxxx) ja M L (isikukood xxxxxxxx). Antud isikute juurest leiti ja võeti ära ca 2 kg narkootilist ainet, eeldatavalt MDMA-d. Aine täpse liigi ja koguse tuvastab narkootilise aine ekspertiis. 20.01.2006 esitati L L kahtlustus KarS § 184 lg 2 p 1 järgi narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises isikute grupi poolt. L L on varem kriminaalkorras karistatud ühel korral, 17.10.2001 Lääne-Viru Maakohtu poolt KarS § 140 lg 2 p 1 alusel vangistusega 9 kuud tingimisi katseajaga 2 aastat ning KrK § 50 alusel vabastatud karistusest seoses käendusele andmisega. Samuti on L L 20022005 kuuel korral karistatud väärtegude toimepanemise eest. Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Antti Aitsen taotles eeluurimiskohtunikult luba vahistada kahtlustatav L L, sest kahtlustatav L L, olles varem toime pannud kuriteo ning õigusrikkumisi, jätkab kuritegude toimepanemist, kuna eelneva tema poolt toime pandud kuriteo ja väärtegude eest mõistetud karistused pole omanud tema suhtes piisavalt preventatiivseid tulemusi. Arvestades samas senise kahtlustuse pinnalt ettenähtud karistuse raskust – KarS § 184 lg 2 p 1 näeb antud kuriteo eest karistusena ette vangistuse kolmest kuni viieteistkümne aastani (tegemist I astme kuriteoga), arvestades samuti kuriteo tehiolusid, on olemas põhjendatud kahtlus, et L L vahistamata jätmise korral jätkab ta vabaduses olles uute kuritegude toimepanemist, hoidub kõrvale kriminaalmenetlusest ning et ta võib hakata takistama tõe tuvastamist käesolevas kriminaalasjas, kõrvaldades või muutes seni fikseerimata tõendeid. On olemas samuti oht tunnistajate mõjutamise võimalikkusest ja õigusemõistmist kahjustavatest kokkulepetest. Prokuröri hinnangul on nimetatud alused kooskõlas KrMS § 127 ja 130, PS § 20 p 3 ja EIÕK art 5 lg 1 nõuetega, samuti Strasbourg’i kohtupraktikaga (Wemhoff vs Saksamaa, Ringeisen vs Austria jt.). Viru Maakohtu vahistamismäärusega 20.01.2006 anti luba kahtlustatava L L vahistamiseks. Kahtlustatav L L on esitanud kohtule taotluse kontrollida tema vahistuse põhjendatust ning vahistamise aluse puudumisel taotleb ta enda vabastamist. Kahtlustataval L L on kindel elukoht xxxxxxx ning töökoht xxxxxx logistik ning samal ajal õpib ta Tallinna xxxxxxx. Taotluses märgitakse, et puudub igasugune alus eeldada, et L L hakkaks vabaduses hoiduma kriminaalmenetlusest kõrvale või paneks toime uusi kuritegusid. Alates 20.01.2006 ei ole L L suhtes Ida Politseiprefektuuri poolt läbi viidud ühtegi uurimistoimingut, mistõttu on põhjendatud eeldada, et menetleja on vajalikud toimingud teostanud. Lisaks sellele märgitakse esitatud taotluses, et tõkendi vahistatuse põhjendatuse kontrollimisel peab kohus kontrollima, kas esineb mõistlik kahtlus selles, et isik on kuriteo toime pannud. Kahtlustatav L L on andnud menetlejale põhjalikke ütlusi selle kohta, et ta ei ole talle inkrimineeritud kuritegu toime pannud. Kahtlustatava L L kaitsja on seisukohal, et käesoleval juhul ei esine piisavalt mõistlikku kahtlust, et L L pani toime talle inkrimineeritava kuriteo. Isiku suhtes mõistliku kuriteo kahtluse puudumisel on äralangenud ükskõik millise tõkendi kohaldamise olulisim eeldus. Kaitsja on seisukohal, et isiku vahi all pidamist ei ole võimalik motiveerida ainult võimaliku kuriteo raskusega ning selle eest mõistetavate võimalike karistuste määradega. Kuna kahtlustatava L L suhtes ei esine vahistamise aluseid – mõistlikku kahtlust, kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise ohtu või jätkuvat kuritegude toimepanekut, siis on kaitsja arvates põhjendatud kahtlustatava L Lvabastamine. Kaitsja v.-adv. K N palub kohtuistungil esitatud taotlus rahuldada, lisades, et kahe kuu jooksul on olnud võimalik kõik menetlustoimingud teostada ning kahtlustatav L L ei saa enam kuidagi hakata takistama tõe tuvastamist kriminaalasjas. Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Antti Aitsen palub jätta kahtlustatava L L taotlus rahuldamata, sest vahistamise alus on endiselt olemas. KrMS § 137 lg 1 sätestab, et vahistatu või tema kaitsja võib vahistamisest 2 kuu möödumisel esitada eeluurimiskohtunikule või kohtule taotluse kontrollida vahistuse põhjendatust. Kohus, tutvunud kriminaaltoimikuga, leiab, et kahtlustatava L L taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele, sest kahtlustatava L L vahistamismääruses äratoodud vahistamise alus - jätkuv kuritegude toimepanemine ei ole ära langenud. Kohus on kahtlustatava L L vahistamisel juhindunud KrMS § 127 lg 1 sisust, mis ütleb, et tõkendit valides arvestatakse kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Kohus on kahtlustatava L L vahistatuse põhjendatuse kontrollimisel leidnud, et esineb mõistlik kahtlus selles, et isik on talle inkrimineeritava kuriteo toime pannud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 137 eeluurimiskohtunik m ä ä r a s: Jätta kahtlustatava L L’i (isikukood xxxxxx, elukoht xxxxx, töökoht xxxxx, õpib xxxxxx, varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral, viibib vahi all Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna arestimajas) taotlus tema vahi alt vabastamiseks rahuldamata. Kohtumäärus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Eeluurimiskohtunik /allkiri/ Heli Väinaste Ärakiri õige Eeluurimiskohtunik Heli Väinaste Kohtumäärus jõustus 24.märtsil 2006.a Eeluurimiskohtunik Heli Väinaste