järgi lühimenetlus RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista A.M
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust 1/3 võrra, lugedes karistuseks 2 kuud vangistust.
alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga arvestusega, et 2 kuule vangistusele vastab 120 tundi üldkasulikku tööd.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel kohustada süüdimõistetut üldkasuliku töö tegemise ajal järgima kriminaalhooldaja järelevalve all
§ -s 75 sätestatud kontrollnõudeid. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista A.Mlt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: *sundraha – 1,5 palga alammäära – 4500.- krooni, *kaitsjatasu 1619.55 krooni *ekspertiisi maksumus 2875.- krooni Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034800017 EÜP, viitenumber 2800049777. Asitõendid: *nuga – hävitada *röntgenipilt – anda kannatanule V.Kile Kohtuotsuse peale võib süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. SÜÜDISTUS A.M´t süüdistatakse selles, et tema 11.04.2005.a. kella 23.00 ja 24.00 vahelisel ajal, viibides Tallinnas Suur-Ameerika 53 maja hoovis asuvas kuuris, lõi omavahelise tüli käigus V.Ki noaga neli korda selja piirkonda, millise tegevusega tekitas V.Kile elule mitte ohtlikud tervisekahjustused: rindkere tagapinnale neli rinnaõõnde mittetungivat torke-lõikehaava. Sellise tegevusega pani A.M toime teise inimese tervise kahjustamise noaga löömise teel, mis on kvalifitseeritav
MENETLUS KOHTUS Kohtuistungil jäi süüdistatav oma eeluurimisel kirjutatud taotluse juurde, et tema kriminaalasja arutada kohtus lühimenetluse korras. Süüdistatav ei soovinud enda ülekuulamist. KOHTU SEISUKOHT A.M süü temale esitatud süüdistuses on tõendamist leidnud: süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlustega, milles ta tunnistab V.Ki noaga löömist kuuris. Süüdistatav väitis, et ei tahtnud talle haiget teha, tahtis vaid hirmutada (lk. 20); kannatanu V.Ki kohtueelses menetluses antud ütlustega, mille kohaselt 11.04.2005.a. õhtul peale seda, kui sõbrad olid tema juurest lahkunud ja ta istus üksinda kuuris, tuli sinna tema elukaaslane A.M, kes ründas teda. Keeranud A.M poole selja, tundis ta kahte lööki selga. Tol hetkel ei saanud aru, millega löödi. Põgenes Neste tankla suunas; (lk. 67) tunnistaja Kristiina Belkova (A.M tütar) ütlustega, mille kohaselt kuulis ta V.Ki käest, et tema selg on vigastatud ning ta kutsus V.Kile kiirabi. Kodus sai ta ema käest teada, et viimane oli löönud V.Ki sellepärast, et muidu ei saa temast kunagi lahti. Ema olevat talle ka öelnud, et viskas noa kuuri katusele (lk. 11-12); sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja fotodega, mis kinnitavad tunnistaja Kristiina Belkova ütlusi A.M poolt noa kuuri katusele viskamise kohta. Sündmuskoha vaatlusel leiti nuga tõepoolest kuuri katuselt (lk. 24-25, 28); SA Põhja –Eesti Regionaalhaigla väljavõttega V.Ki haigusloost, mille kohaselt viibis kannatanu haiglas alates 11.04.2005.a. kuni 12.04.2005.a. Diagnoosina on märgitud, et kannatanut löödi neli korda noaga selga (lk. 37); Kiirabikaardiga, millega on tõendatud, et 11.04.2005.a. kella 23.36 ajal V.Ki üle vaadates tuvastati neli noahaava seljas (lk. 38); Isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr. 411 oleva eksperdiarvamusega, mille kohaselt V.Kil rindkere tagapinnal neli rinnaõõnde mittetungivat torke-lõikehaava võisid olla tekitatud ekspertiisimääruses märgitud ajal, s.o. 11.04.2005.a. kella 22.00-22.30 vahel löökidest teravaservalise torke-lõikevahendiga, milleks võis olla nuga (lk. 54-55). Tõendeid kogumis hinnates leidis kohus, et A.M süü 11.04.2005.a. V.Ki noaga löömises selga neljal korral on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr. 411 oleva eksperdiarvamuse kohaselt ei olnud tervisekahjustus eluohtlik, mistõttu A.M tegu on kvalifitseeritav kehalise väärkohtlemisena
Karistuse mõistmisel arvestab kohus A.Ml süüd välistavate asjaolude puudumist. Vaatamata sellele, et süüdistatav töötab, nõustub kohus prokuröriga selles, et kuriteo toimepanemise asjaoludest tulenevalt ei ole põhjendatud karistamine kergemaliigilise karistusega, s.o. rahalise karistusega. Kuid ka reaalse vangistuse mõistmine ei ole otstarbekas, sest A.M ei ole varem kriminaalkorras karistatud, kannatanu tervisekahjustused ei olnud rasked ning kergendava asjaoluna arvestab kohus puhtsüdamlikku kahetsust. Prokurör tegi ettepaneku asendada vangistus üldkasuliku tööga, milleks süüdistatav andis kohtus ka nõusoleku. Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p. 3,
Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.