M Ä Ä R U S Tallinnas,24. märtsil 2006.a. 1-06-2692 Harju Maakohtu kohtunik T.Bogdanova, sekretäri G.Kovaljova juuresolekul vangla esindaja A.Borissov ja prokuröri K.Miitra osavõtul vaadanud läbi avalikul kohtuistungil Tallinnas süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Murru Vangla direktori esildise Martin Rootsi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks tuvastas: Martin Roots oli süüdi mõistetud 22.10.2004.a Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 2102 lg 2 p 1,2,4; § 76 lg 3 p 2 järgi, liitkaristuseks KarS § 64 lg 1 alusel 4 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust ning lõplikuks karistuseks 4 aastat 5 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka aeg 0716.11.2001, s.o 10 päeva. Karistuse kandmise aja algus on 28.11.2003.a. ja lõpp 17.04.2008.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 03.02.2006.a. Martin Rootsi käitumine vanglas on olnud korralik, tunnistab ja täidab sisekorraeeskirju. Vanglatöötajatega käitub viisakalt ja korrektselt. Murru vanglas taotlust tööle asumiseks esitanud ning haridust täiendanud ei ole. Samuti ei ole osalenud sotsiaalprogrammides. Toimepandud kuritegu hindab kriitiliselt, leides et täna samamoodi ei käituks. Leiab, et vangistus on mõjunud rusuvalt ja taandearendavalt, kuigi on enda jaoks õpetlikud järeldused teinud. Kuritegeliku käitumise põhjusena nimetab juhuslikkust. Peale vabanemist peab oluliseks tööleasumist. On motiveeritud vältima teistkordselt vanglasse sattumist. Peale vabanemist on olemas kindel elu- ja töökoht, elukaaslase ja vanemate toetus ning kinnipeetava soov muuta oma elustiili ning edaspidi käituda seaduskuulekalt. Murru Vangla direktor taotleb Martin Rootsi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldusametniku hinnangul võib uue kuriteo toimepanemise riski hinnata madalaks. Prokurör ei toeta taotlust. Ära kuulanud Martin Rootsi, vangla esindaja ning prokuröri arvamuse kohus leiab, et taotlus ei kuulu rahuldamisele. Kohus leiab, et Martin Rootsi ennetähtaegne vabastamine on sisuliselt enneaegne. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid , süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Martin Rootsi kannab karistust narkootilise aine korduva käitlemise eest, isikute grupis ja suures ulatuses tegemist on ühiskonnaohtlikkuse poolest raske kuriteoga. M.Roots pani kuriteo toime katseaja jooksul, s.o. ajal mil ta oli allutatud kriminaalhooldusele ja pidi järgima katseaja nõudeid. Katseaeg aga ei mõjutanud teda uutest kuritegudest hoiduma. Vangistuse ajal õppetöös osalenud ei olnud, samuti ei ole osalenud sotsiaalprogrammides. Ka viimase kuriteo toimepanemise ajal oli tal kindel elu- ja töökoht, kuid see ei takistanud teda toime panemast uut rasket kuritegu- narkootilise aine käitlemine korduvalt, isikute grupis ja suures ulatuses. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on uue kuriteo toimepanemise risk olemas. Kohtul puudub veendumus ,et ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja kestel suudab käituda õiguskuulekalt. Olukorras, kus kohtul puudub süüdlase suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest ei ole võimalik süüdlast tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohus leidis, et just toimepandud kuriteo asjaolude tõttu ei saa süüdimõistetut nii pika aja eest enne karistusaja lõppu ( kanda jääb veel 2 aastat 1 kuud )vabastada vangistusest. Isik, kes pani toime kuriteo ,peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Süüdimõistetu vabastamine vabadusekaotusliku karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega ei ole seadusega tagatud absoluutne õigus mille kohaldamist kohtu poolt oleks õigus nõuda üksnes KarS § 76 lg-tes 1 ja 2 nimetatud vastava karistusaja ära kandmise järel. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426,432,383,384 kohus määras: Jätta Murru Vangla direktori taotlus Martin vabastamiseks rahuldamata. Rootsi tingimisi enne tähtaega Määrusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.