M Ä Ä R U S Tallinnas,24. märtsil 2006.a. 1-06-2693 Harju Maakohtu kohtunik T.Bogdanova, sekretäri G.Kovaljova ja tõlgi Z.Vorošilova juuresolekul vangla esindaja A.Borissov ja prokuröri K.Miitra osavõtul vaadanud läbi avalikul kohtuistungil Tallinnas süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Murru Vangla direktori esildise Janek Räikineni tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks tuvastas: Janek Räikinen oli süüdi mõistetud 28.03.2003.a Lääne -Viru Maakohtu otsusega KarS § 121; § 114 p 2,3,6 - § 25 lg 1 järgi, liitkaristuseks KarS § 64 lg 1 alusel 5 aastat vangistust, millest KarS § 68 lg 1 alusel loeti kantuks aeg 17.09.2002-27.03.2003 ning kandmisele 4 aastat 5 kuud 19 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 28.03.2003.a. ja lõpp 16.09.2007.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 17.01.2006.a. Janek Räikineni käitumine vanglas on olnud korralik, tunnistab ja täidab sisekorraeeskirju. Vanglatöötajatega käitub ja suhtleb viisakalt. Vanglas põhiharidust omandama ega tööle asunud ei ole, samuti ei ole osalenud grupitöös. Toimepandud kurteos tunnistab ennast süüdi osaliselt ja tehtut kahetseb. Tulevikus loodab leida tööd lihttööölisena ja elada seaduskuulekat elu. Peale vabanemist on olemas kindel elukoht ning perekonna toetus. Murru Vangla direktor taotleb Janek Räikineni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on uue kuriteo toimepanemise risk olemas, arvestades toimepandud kuriteo raskusastet. Kuritegu oli toime pandud alkoholijoobes, seega võib edasine alkoholitarvitamine viia uutele õigusrikkumistele. Samas on kinnipeetav vangistuses käitunud rahuldavalt, vabaduses puudub sõpruskond, mistõttu võib uue kuriteo riski kriminaalhooldaja hinnangul pidada pigem minimaalseks. Prokurör ei toeta taotlust. Ära kuulanud Janek Räikinen, vangla esindaja ning prokuröri arvamuse kohus leiab, et taotlus ei kuulu rahuldamisele. Kohus leiab, et Janek Räikineni ennetähtaegne vabastamine on sisuliselt enneaegne. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid , süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Janek Räikinen kannab karistust katse tapmise eest. Oma süüd eeluurimisel kui ka kohtus ta ei tunnistanud täielikult, kahetsuse väljendamine käesoleval kohtuistungil oli formaalne, mitte siiras ja oma süüd tunnetav. Käesoleval ajal kannab ta raskete isikuvastaste kuritegude eest ,mis olid toime pandud alkoholijoobes . Nimetatud kuriteod on toime pandud ajal, mil Janek Räikinenil oli nii elukoht kui ka lähedaste toetus, mis aga ei välistanud süüdimõistetu poolt kuritegelikku käitumist. Vabaduses tal ei ole garanteeritud tööd. Vanglas põhiharidust omandama ega tööle asunud ei ole, samuti ei ole osalenud grupitöös. Kohtul puudub veendumus ,et ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja kestel suudab käituda õiguskuulekalt. Olukorras, kus kohtul puudub süüdlase suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest ei ole võimalik süüdlast tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohus leidis, et just toimepandud kuriteo asjaolude tõttu ei saa süüdimõistetut nii pika aja eest enne karistusaja lõppu ( kanda jääb veel 1 aasta 5 kuud 24 päeva )vabastada vangistusest. Süüdimõistetu vabastamine vabadusekaotusliku karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega ei ole seadusega tagatud absoluutne õigus mille kohaldamist kohtu poolt oleks õigus nõuda üksnes KarS § 76 lg-tes 1 ja 2 nimetatud vastava karistusaja ära kandmise järel. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426,432,383,384 kohus määras: Jätta Murru Vangla direktori taotlus Janek Räikineni tingimisi enne tähtaega vabastamiseks rahuldamata. Määrusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.