, § 136 lg 1, § 418 lg 1 järgi lühimenetlus RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista A.I
Süüdi mõista A.I
Süüdi mõista A.I
lg 1 järgi ja karistada vangistusega 8 kuud.
MS § 238 lg 2 alusel vähendades karistust ühe kolmandiku võrra, lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 10 kuud vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates kinnipidamisest, s.o. 28.06.2005.a. Tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista A.Ilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: *sundraha 1,5 palga alammäära – 4500.- krooni *kaitsjatasu 1062.- krooni, *ekspertiisitasud 14970.- krooni. Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034800017 EÜP, viitenumber 2800049777. Asitõendid: *relv IŽ-27 nr. M14893 (hoiul Politseiametis)
lg 4 alusel konfiskeerida ja anda üle Politseiametile; *kaks padrunikesta, metallitükid, laengu tropp (hoiul Politseiametis) – hävitada; *musta värvi riidest meeste jope (asub Kesklinna PO asitõendite hoiuruumis) tagastada A.Ile. Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kannatanu ja kaitsja esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast SÜÜDISTUS A.It süüdistatakse selles, et tema, olles sisenenud 28.06.2005.a. kella 15 – 16 vahelisel ajal oma tuttava Olga Leppäneni töökohta Tallinnas aadressil Tuukri 26 asuvasse Tuukri hostelisse, lõi Olga Leppäneni rusikaga näkku, mille tagajärjel Olga Leppänen kukkus maha. Seejärel lõi ta jalaga Olga Leppäneni jalgadesse, peale mida võttis Olga Leppäneni juustest kinni ja tiris kannatanu hosteli administraatori tuppa, millise tegevusega tekitas Olga Leppänenile füüsilist valu ja kannatusi. Sellise tegevusega pani A.I toime teise inimese tervise kahjustamise löömise teel, s.o.
A.It süüdistatakse ka selles, et tema, olles sisenenud 28.06.2005.a. kella 15 – 16 vahelisel ajal oma tuttava Olga Leppäneni töökohta Tallinnas aadressil Tuukri 26 asuvasse Tuukri hostelisse, tiris Olga Leppäneni viimase tahte vastaselt, hoides kinni Olga Leppäneni juustest ja kärbiku sihiku all, hostelist välja ning sundis istuma oma sõiduautosse Lexus reg. märgiga 423 ANX ning sõitis minema. Teiselt isikult seadusliku aluseta vabaduse võtmisega pani A.I toime
A.It süüdistatakse ka selles, et tema, omamata relva soetamisluba ja relvaluba, omandas ebaseaduslikult tuvastamata ajal Tuukri 7 asunud mahajäetud auto Ford Sierra pagasiruumist ühe kaheraudse sileraudse 12-kaliibrilise relvaraua ja kaba lühendamise teel käsitöönduslikult valmistatud kärbiku (mudel IŽ 27 nr. 14893), mis ballistikaeksperdi arvamuse kohaselt on laskekõlbulik tulirelv ja kaks 12-kaliibrilist jahipüssipadrunit, mis ballistikaeksperdi arvamuse kohaselt on laskekõlbulik tulirelva laskemoon, kandis tulirelva ja laskemoona ebaseaduslikult endaga kaasas, rikkudes Relvaseaduse § 32, 33, 34 sätteid. Samuti kasutas tulirelva ebaseaduslikult 28.06.2005.a. kella 15-16 vahelisel ajal Tuukri 26 asuvas hostelis, tulistades tulirelvast kaks lasku. Tulirelva ja tulirelva laskemoona ebaseadusliku käitlemisega pani A.I toime
MENETLUS KOHTUS 2 A.I avaldas ka kohtus soovi tema kriminaalasja arutamiseks lühimenetluse korras. Ta tunnistas end süüdi
ja § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, kuid ei tunnistanud end süüdi
Süüdistatav taotles ülekuulamist
A.I ütluste kohaselt ei sundinud ta Olga Leppäneni jõuga ja vägisi autosse istuma. Ta ütles Olga Leppänenile, et istugu autosse, peale mida kannatanu istus autosse vabatahtlikult. Süüdistatav tunnistas, et natuke ta kannatanut siiski lükkas või tõukas ning et tal oli relv käes, kuigi see ei olnud kannatanule suunatud. KOHTU SEISUKOHT A.I süü Olga Leppäneni löömises ja juustest tirimises on peale süüdistatava poolt süü tunnistamise tõendatud: *kannatanu Olga Leppäneni kohtueelses menetluses antud ütlustega, mille kohaselt tuli 28.06.2005.a. tema töökohta A.I, kellega ta oli tuttav kolm aastat, kuid hiljuti oli temaga suhted katkestanud. Ühtki sõna lausumata lõi A.I teda rusikaga vastu nägu. Löögist maha kukkunud, lõi A.I teda veel ka jalaga vastu jalgu. Seejärel võttis A.I tal juustest kinni ja tiris juukseidpidi administraatori tuppa (lk. 4-6); *Olga Leppäneni kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr. 536 oleva eksperdiarvamusega, mille kohaselt tuvastati kannatanul ülahuule lisakestal põrutushaav, nahamarrastused kaela eespinnal ning nahaalused verevalumid ülahuulel, vasakul reiel ja vasakul säärel (lk. 70-71). Seega on A.I toime pannud
Olga Leppäneni rusikaga ja jalaga löömine tekitas kannatanule tervisekahjustusi – põrutushaava, verevalumid. Kuna tervisekahjustused ei olnud eluohtlikud, tulebki süüdistatava tegevus kvalifitseerida
Samuti kuulub kehalise väärkohtlemise alla juustest kiskumine ja tirimine, kuna selline tegu põhjustab füüsilist valutunnet.
lg 1 järgi esitatud süüdistuses tulirelva ja laskemoona ebaseaduslikus omandamises ja kandmises on A.I süü tõendatud: *tema enda kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustega, mille kohaselt leidis ta relva paar päeva enne 28.juunit 2005.a. Tuukri 7 territooriumil seisnud mahajäetud auto pagasiruumist. Olga Leppäneni töökohta minnes oli tal relv käes (lk. 143 – 145); *kannatanu Olga Leppäneni ütlustega, mille kohaselt peale seda, kui A.I oli ta juukseidpidi administraatori tuppa vedanud, haaras A.I tsellofaanist kotist kärbiku ja tulistas õhku (lk. 4-6); *tunnistaja Tatjana Ossipova ütlustega, mille kohaselt O.Leppäneni endine poiss-sõber nimega Andrei tulistas ruumis püssist ühe lasu üles lakke, teise trepi pihta (lk. 8-9); *tunnistaja – AS Falck Eesti turvatöötaja - Sergei Jemeljanovi ütlustega, mille kohaselt nägi ta Tuukri 26 maja peaukse trepi kõrval meest, kellel oli käes kärbikpüss, mille ta suunas kahel korral tema poole. Esimesel korral kaasnes püssi suunamisega tema peale käsklus mitte tõmmelda, teisel korral ähvardus abi kutsumise korral ära tappa (lk. 76-79); *ballistika ekspertiisi aktis nr. TB-198-05/4294 oleva eksperdiarvamusega, mille kohaselt käsitöönduslikult valmistatud kärbik on laskekõlbulik tulirelv ja kaks jahipüssipadrunit laskekõlbulik tulirelva laskemoon (lk. 128-132); *relva – IŽ-27 nr. M14893 , kahe padrunikesta ja kahe padruni vaatlusprotokolliga (lk. 114); *Põhja PP korrakaitseosakonna lubadetalituse komissar Vambo Oolbergi poolt väljastatud tõendiga, mille kohaselt Põhja PP ei ole A.Ile relvaluba väljastanud. Loetletud tõenditega on tõendatud, et A.I oli omandanud ja kandis endaga 28.06.2005.a. kaasas relva, omamata relvaluba, millega rikkus Relvaseaduse § 32, § 33 ja § 34 sätteid. Nimetatud sätete kohaselt on relva ja laskemoona soetamiseks vajalik relvasoetamisluba. Relva soetanud isik peab relva 7 päeva jooksul registreerima elukohajärgses politseiprefektuuris, mille alusel väljastatakse isikule relvaluba. 3 Kuna A.I ei olnud taotlenud relvasoetamisluba, kärbik ei olnud registreeritud politseiprefektuuris ja tal puudus ka relvaluba, puudus A.Il seaduslik õigus tulirelva omada ja kanda. Kuna relv ja laskemoon oli süüdistatava valduses ebaseaduslikult, on ta tulirelva omandamise ja kandmisega toime pannud
Süüdistuses on A.Ile inkrimineeritud tulirelva ebaseadusliku käitlemisena ka tulirelva kasutamine Tuukri 26 asuvas hostelis 28.juunil 2005.a. kella 15-16 vahelisel ajal, kuid kohus leidis, et selline tegevus tuleb süüdistusest välja arvata, kuna tulirelva kasutamine ei ole käitlemine. Relvaseaduse § 1 lg 3 sätestab ammendava loetelu tegevustest, milles seisneb tulirelva või laskemoona käitlemine. Tulirelva kasutamist selles loetelus nimetatud ei ole, mistõttu tulirelvast õhku laskmist ei saa käsitleda tulirelva käitlemisena ja sellest tingituna ka
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteona.
Olga Leppänenilt seadusliku aluseta vabaduse võtmine on, vaatamata süüdistatava poolt kohtus antud ütlustele, leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendamist. Süüdistatava kohtus antud ütlused kannatanu vabatahtlikust autosse istumisest on ümber lükatud kannatanu ja tunnistajate ütlustega. Kannatanu Olga Leppäneni ütluste kohaselt haaras A.I peale seda, kui oli teda näkku ja jalgadesse löönud ja juukseidpidi administraatori tuppa tirinud ning relvast õhku tulistanud, uuesti tal juustest ja tiris õue oma autosse. Juustest kinni hoides kannatanu õue tirimist on tunnistanud ka hosteli administraator Tatjana Ossipova. Õues toimunu kohta on ütlusi andnud Falck Eesti AS turvatöötaja Sergei Jemeljanov, kes sõitis Tuukri 26 asuva hoone juurde seoses paanika signaali töölehakkamisega. Ta nägi õues meesterahvast, kellel oli ühes käes kärbitud rauaga vintpüss, teise käega hoidis noort naist ja raputas teda. Nähes tunnistaja kohalesõitmist, laskis ta neiu korraks lahti ja tuli tunnistaja auto juurde. Suunates kärbiku tunnistajale, ütles, et too ei tõmbleks. Seejärel pööras mees tunnistajale selja ja haaras uuesti naisterahvast kinni. Vahepeal jõudis tunnistaja raadiojaama kaudu teatada relvastatud meesterahvast ja abi kutsuda. Mees pöördus taas, suunates püssi tunnistaja poole, ähvardas teda abi kutsumise korral ära tappa. Seejärel tassis mees naisterahva auto juurde, pani ta sunniviisiliselt autosse ja sõitis autoga minema (lk. 76-79). Kannatanu ja tunnistaja Sergei Jemeljanovi ütlustega on täielikult ümber lükatud süüdistatava ütlused, et õues läks kannatanu auto juurde ise ja istus autosse vabatahtlikult. Vastupidiselt süüdistatava väidetele, on kannatanu Olga Leppäneni ja tunnistaja Sergei Jemeljanovi ütlustega tõendatud, et süüdistatav, hoides kannatanut vägivaldselt juustest kinni, tiris ja tõmbas teda autoni ja sundis autosse istuma. Autoga sõideti kuni Uus-Kalamaja 17, kus politseipatrull sõiduki peatas. Kannatanu sunniviisiliselt autos viibimise kohta on andnud ütlusi ka tunnistaja – Põhja politseiosakonna töötaja Ivar Kärner, kellele peale sõiduki kinnipidamist oli kannatanu öelnud, et A.I oli teda Tuukri 26 aadressil peksnud, relvaga ähvardanud ja vägisi autosse tirinud (lk. 7). Seega on tõendatud, et Olga Leppänen ei soovinud süüdistatavaga vabatahtlikult kaasa minna, vaid oli eelnevalt süüdistatava poolt tema suhtes vägivalla kasutamisega ning ka sellega, et süüdistatav hoidis kogu aeg käes relva, millest ta oli juba kaks lasku teinud, asetatud olukorda, kus tal ei olnud võimalik teostada oma vaba tahet, vaid oli sunnitud alluma süüdistatava tahtele – istuma autosse ja temaga kaasa sõitma. Sellist tegevust tuleb käsitleda seadusliku aluseta vabaduse võtmisena, kusjuures vabaduse all mõeldakse liikumisvabadust, s.o. inimese õigust vabalt valida oma asukohta. Alusetu on ka süüdistatava väide, et kannatanul oli võimalus autost lahkuda näiteks ajal, mil auto peatus valgusfoori taga ning kuna ta seda ei teinud, siis järelikult ta soovis autos olla ja tegemist ei ole aluseta vabaduse võtmisega. Esiteks ei ole üldse tõendatud, et sõitmise ajal oli sõiduk sunnitud foori punase tule tõttu peatuma. Teiseks oli süüdistatav oma eelneva vägivaldse käitumisega kannatanu niivõrd ära hirmutanud, et ta ilmselgelt ei julgenud üritadagi autost lahkumist, kartes vägivalla tarvitamise kordumist. 4 Isikult võib vabaduse võtta üksnes seaduslikel alustel, millised on ette nähtud Põhiseaduse §-s 20. Kui sellised alused puuduvad, on tegemist vabaduse võtmisega seadusliku aluseta. Põhiseaduse §-s 20 sätestatud seaduslikud alused vabaduse võtmiseks Olga Leppäneni suhtes puudusid, mistõttu A.I tegevuses on
Karistuse mõistmisel arvestab kohus A.Il süüd välistavate asjaolude puudumist. Ta on toime pandud kolm kuritegu ja kõik kavatsetult. Kohus ei pea võimalikuks tema karistamist kergemaliigilise karistusega – rahalise karistusega, sest tema poolt kannatanu suhtes toime pandud vägivallateod olid jõhkrad. Rusikaga ja jalaga antud löögid olid sedavõrd tugevad, et nende tagajärjel tekkisid kannatanul kerged kehavigastused – põrutushaav huulel ja verevalumid jalal. Juustest tirimine on üldteadaolevalt valuline. Alusetult vabaduse võtmise eest on süüdistatav juba olnud karistatud reaalse vangistusega, milline karistus ei ole kustunud, mistõttu ei ole põhjendatud tema karistamine samaliigilise kuriteo eest seekord kergema karistusega. Seega tuleb A.It karistada vangistusega, milline tuleb reaalselt ära kanda. Kuna on olemas üks kergendav asjaolu – puhtsüdamlik kahetsus, võib karistusmäär olla sanktsioonide keskmise piirides või alla keskmise. Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p. 3. Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.