Obsah (6)

§ 200§ 201§ 64§ 74§ 75§ 199

HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasja number 1-06-2381 (05231502463) Otsuse tegemise aeg ja koht 23. märtsil 2006.a. Tallinnas Kohtunik Violetta Kõvask Kohtuistungi sekretär Si

§ 200

lg 1, § 201 lg 1 järgi lühimenetluses Süüdistatav R.B, kodakondsus määratlemata, põhiharidusega, emakeel –vene keel, ei tööta, varem kriminaalkorras kohtulikult karistamata, tõkend – elukohast lahkumise keeld Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318, § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 175; 179, 180, 237; 238, 311, 313, 318 kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada R.B: -

§ 200

lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista karistuseks 2 aastat vangistust; -

§ 201

lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel liitkaristuseks lugeda 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 1 aasta ja 8 kuud vangistust.

§ 74

lg 1 alusel mõistetud karistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 2 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrolliga pandud järgmisi kohustuslikke kontrollnõudeid:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas:
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata R.B katseajal Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda 23.03.2006.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Välja mõista R.B’ilt: - riigituludese sundraha 7500,- krooni ja kaitsjatasu summas 1831,95 krooni; - Denis Komarini (Tallinn, Mahtra 20-10) kasuks 2700,- krooni. Menetluskulud (sundraha ja kaitsjatasud) kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB EÜP, viitenumber
6. Asitõendeid kriminaalasja materjalide juures pole. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK R.B on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema 30.06.2005.a. kella 22.00 ajal Tallinnas, Raadiku tänaval võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil lõi Ilmar Borodinile ühe korra rusikaga näo piirkonda põhjustades Ilmar Borodinile füüsilist valu ja seejärel nõudis Ilmar Borodinilt kuldketi koos kullast ristiga üleandmist talle ning Ilmar Borodin kartes võimaliku füüsilise vägivalla jätkumist võttiski enda kaelast ära kuldketi väärtusega 10 000 krooni koos kullast ristiga väärtusega 1500 krooni ja andis need R.Bile, kes kuldketi koos ristiga endale kaela pani ja lahkus, põhjustades Ilmar Borodinile varalise kahju kokku 11 500 krooni suuruses summas. Seega R.B pani toime füüsilise vägivallaga ebaseadusliku omastamise eesmärgil võõra vallasasja äravõtmise, s.o. röövimise, milline on kvalifitseeritav kuriteona

§ 200lg 1 järgi.

Samuti tema, 20.12.2005.a. kella 19.00 ajal Tallinnas, Mahtra 1 asuvas internetiklubis küsis Denis Komarinilt enda kätte helistamise eesmärgil Denis Komarinile kuuluva mobiiltelefoni Samsung 350E väärtusega 2700 krooni, millise pärast helistamist otsustas omastada ja müüs selle lähedal asuvasse kauplusse 1800 krooni eest. Seega R.B pani toime valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, s.o. omastamise, milline on kvalifitseeritav kuriteona

§ 201lg 1 järgi.

Kohtuistungil kinnitas R.B, et on süüdistustest aru saanud, tunnistab end süüdi osaliselt, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus kannatanu Denis Komarini episoodis on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti. Kannatanu Ilmar Borodini episoodis aga palus R.Bi poolt toimepandut ümberkvalifitseerida avalikuks varguseks, s.o.

§ 199

lg 2 p 5 järgi, kuna R.B eitas kannatanu Ilmar Borodini löömist vahetult enne kuldehete hõivamist, kõik kahtlused tuleb aga tõlgendada süüdistatava kasuks. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on R.Bi süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud

§ 200lg 1 ja § 201 lg 1 järgi.

Kannatanu Denis Komarini 20.12.2005.a. episoodis on R.Bi süü tõendatud peale tema enda ütlusi ka tema puhtsüdamliku ülestunnistusega (t.l. 14-15), kus ta kinnitas, et tõepoolest palus oma tuttavalt mobiiltelefoni helistamiseks, kuid hiljem telefoni ei tagastanud omanikule, vaid müüs selle maha jar aha omastas. Samuti kannatanu Denis Komarini avaldusega (t.l. 2-5) ja ülekuulamiste protokollidega (t.l. 6-10), äratundmiseks esitamise protokolliga (t.l. 22-27), mille käigus kannatanu Denis Komarin tundis ära R.Bi kui isikut nimega Ruslan, kes 20.12.2005.a. kella 19.00 paiku internetikohvikus Mahtra 1, Tallinnas palus temalt helistamiseks mobiiltelefoni SamsungSGH-350E, ning ei tagastanud. Samuti tunnistaja Roman Grozovski ütlustega (t.l. 28-32). Kannatanu Ilmar Borodini 30.06.2005.a. episoodis on R.Bi süü täielikult tõendatud kannatanu Ilmar Borodini avalduse ja ütlustega (t.l. 2-3, 5-7, 8-13, 14-17), kus ta on korduvalt seletanud, et teda ähvardati vägivallaga, löödi rusikaga näkku ja võeti ära kuldkett koos kuldristiga, röövliks oli inimene nimega Ruslan. Ta kartis Ruslani, kuna Ruslan oli koos oma tuttavatega ja samuti ta teadis, et Ruslan tegeleb poksiga. Tunnistajate Viktor Melšini ja Oleg Gorjatševi ütlustega (t.l. 38-42, 43-47), kus nad seletasid, et 2005.a. suvest saadik nägid Ilmar Borodinil kaelas jämedat kuldketti koos ristiga. Võimalik, et 30.06.2005.a. hilisõhtul olid nad koos Ilmar Borodiniga teel Raadiku tänava kauplusesse. Kaupluse juures läks Ilmar Borodin ühe noormeeste grupi juurde ja üks noormeestest lõi Ilmarit käega vastu nägu ja Ilmar läks noormeestega hoone nurga taha. Pärast seda nägid nad Ilmarit ja panid tähele, et Ilmaril enam polnud kuldehteid. Ilmar Borodini ja R.Bi vahel läbiviidud vastastamise protokolliga (t.l. 7478), millest nähtub, et vastastamise käigus kannatanu Ilmar Borodin järjekordselt kinnitas, et enne tema kuldehete hõivamist R.B lõi teda rusikaga näkku. Ka R.B kinnitas kannatanu rusikaga löömise fakti, kuid ei osanud öelda, kuhu täpselt ta kannatanut rusikaga lõi. Kuna süüdistatav R.B taotles kriminaalasja lahendamist kohtus lühimenetluses, jäi selle taotluse juurde ka kohtus, prokuratuur nõustus sellega, R.B ei nõudnud asja lahendamist üldmenetluses, enda ülekuulamist kohtus samuti ei nõudnud, kannatanu Ilmar Borodin kohtusse ei ilmunud, kuigi temale oli kutse saadetud ja ta sai kutse allkirja vastu kätte, kohus lahendas asja lühimenetluses kriminaaltoimiku materjalide põhjal. Kohus, uurinud asjas kogutud tõendeid nende kogumis, leiab, et R.Bi poolt toimepandu 30.06.2005.a. kannatanu Ilmar Borodini episoodis on õigesti kvalifitseeritud

§ 200lg 1 järgi röövimisena.

Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik R.Bi isikut, süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. R.B on varem kriminaalkorras kohtulikult karistamata, korduvalt karistatud aga väärtegude toimepanemise eest, teda süüdistatakse ka esimese astme kuriteo toimepanemises, oma süüd tunnistab osaliselt, materiaalset kahju on nõus hüvitama. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et R.Bile pole võimalik mõista rahalist karistust, kuna nagu nähtub tema tõendist maksustatava tulu kohta (t.l. 64-65) oli tema tulu 2004.a. kõigest 8773,- krooni, tal tuleb veel heastada menetluskulud ja tsiviilhagi, vaid tuleb karistuseks mõista vangistust KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega. Kuid R.Bil on kindel elukoht olemas, tal on rase elukaaslane, ta on varem kriminaalkorras kohtulikult karismatata, kahetseb tehtut, seega võib talle anda veel ühe võimaluse ja määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane talle kohtu poolt määratud katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kontrollnõudeid, anda ta katseajal kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kannatanu Ilmar Borodin pole tsiviilhagi esitanud, kannatanu Denis Komarini poolt esitatud tsiviilhagi summas 2700 krooni on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Asitõendeid kriminaalasja materjalide juures pole. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele menetluskulud. Violetta Kõvask Kohtunik