1-06-1307\1

Kriminaalasi nr. 1-06-1307 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 23.03.2006.a. Harju Maakohtu kohtunik: Alari Möldre sekretär: Kairit Mikkini juuresolekul prokuröri abi: Peeter Pooli kaitsja: Eva Rivise osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas kriminaalasja T.S-i, , rahvuselt eestlane, EV kodanik, kesk-eriharidusega, vabaabielus, ülalpidamisel üks alaealine laps, töötab AS-is EVETOM Grupp juhatuse liikmena, elab aadressil: Tallinn, , varem kriminaalkorras karistatud: 1) 09.01.1998 Võru Maakohtu poolt KrK § 185 lg. 2, KrK § 186 ja KrK § 1481 lg. 1 järgi, kohaldades KrK § 40 lg.1 sätteid kokku karistatud rahatrahviga 4050 krooni; 2) 09.04.1998 Võru Maakohtu poolt KrK § 143 lg. 1 järgi rahatrahviga 200 päevamäära ulatuses, s.o. 3 000 krooni; 3) 13.10.2004 Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 121 järgi rahalise karistusega 200 päevamäära ulatuses,s.o. summas 10 000 krooni; varem väärtegude toimepanemise eest korduvalt karistatud seal hulgas ka : 18.04.2002.a. Tallinna Politseiprefektuuri LJVO poolt HÕS § 96 lg.2 järgi rahatrahviga 4200 krooni süüdistuses KarS § 424 järgi Asja kohtulikul arutamisel kohus t u v a s t a s: T.S-i süüdistatakse selles, et tema, olles 18.04.2002 karistatud HÕS § 96 lg 2 alusel rahatrahviga summas 4 200 krooni 04.04.2002 mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ning omades kehtivat karistatust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, uuesti, 14.03.2005 kell 18.00 juhtis, olles joobeseisundis, Tallinnas Sõpruse pst maja number 201/203 juures mootorsõidukit Citroen C3 reg. nr. 530 MEO. Seega T.S, omades kehtivat karistust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud T.S seletas, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja Eva Rivis asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid tõendeid: - - 18.04.2002.a. Tallinna Politseiprefektuuri LJVO otsust väärteoasjas nr. 2310, 02, 020769.(t.l. 6); väärteoprotokolli 14.03.2005.a. nr. AB 715869.( t.l. 7 – 7 pö.); protokolli alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel.(t.l. 8 – 8 pö.); tunnistaja Maikl Uibo poolt 14.03.2005.a. antud ütlusi.(t.l. 9 – 9 pö.); menetlusaluse isiku T.Si enda poolt 14.03.2005.a. antud ütlusi selle kohta, et juhtis mootorsõidukit, alkoholi joobes. Kahetseb oma tegu. juhiluba hetkel ei oma.(t.l. 10 – 10 pö.); kahtlustatava T.Si enda poolt 26.05.2005.a. antud ütlusi selle kohta, et 18.04.2002.a. Tallinna Politseiprefektuur tegi otsuse HÕS § 96 lg.2 alusel ning temale määrati karistusena rahatrahv summas 4200 krooni. Trahv on maksmata, kuid kavatseb selle ära maksta lähimas tulevikus. Ta ei teadnud, et tema karistus on kehtiv. Samuti ta ei teadnud, et kehtiva karistuse ajal teda karistatakse kriminaalkorras KarS § 424 järgi. 14.03.2005.a. oli ta pubis ning lõuna paiku jõi seal umbes 2 l õlut (4,2 % alk). Kell 17.30 nad kolmekesi istusid autosse Citroen C3 reg. märgiga 530 MEO, kelle omanik magas auto tagaistmel. Esialgu tema istus kõrvalistmele. Varsti ta sai aru, et autojuht on joobes ning isegi tekitas liiklusohtliku olukorra. Tema tundis ennast kainena ning seepärast ta otsustas istuda auto rooli ise selleks, et parkida auto kuskile lähedusse ära. Jõudis sõita umbes 700 meetrit, kui nägi, et politseipatrull pani vilkurid põlema. Ta peatus ning nende auto juurde tulid politseinikud. Politseinik küsis dokumente – kõik oli korras. Seejärel politseiametnik lasi tal puhuda alkomeetrisse. Ta nägi, et alkomeeter näitas punast tuld, mis tähendas seda, et ta oli joobes. Ta arvab, et tal oli kerge alkoholijoove, kuna ta jõi õlut paari tunni jooksul, sõi ka, ning sellest ajast oli möödunud umbes 2 tundi. Ta on nõus sellega, et oli alkoholijoobes. Auto jäi samasse kohta. Peale protokolli koostamist ta läks jalgsi koju. ( t. l. 25 - 27); jt. kriminaalasja materjale. Kohus, kuulanud ära süüdistatava poolt kohtuistungil antud süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas 18.04.2002.a. Tallinna Politseiprefektuuri LJVO otsust väärteoasjas nr. 2310, 02, 020769, väärteoprotokolli 14.03.2005.a. nr. AB 715869, protokolli alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel ning süüdistatava T.Si poolt nii kohtuistungil kui ka kohtueelsel menetlusel antud süüd tunnistavaid ütlusi, samuti tunnistaja Maikl Uibo poolt kohtueelsel uurimisel antud süüdistatava T.Si süüd tunnistavaid ütlusi, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on T.Si süü temale KarS § 424 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on T.Si käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 ettenähtud kuriteona. Tsiviilhagi kriminaalasjas puudub. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavat on varem korduvalt kriminaal korras karistatud.(t.l. 12 – 13, 15 – 16 pö., 17 – 18, 20 – 21 pö.). Süüdistatavat on varem ühel karistatud väärtegude toimepanemise eest.(t.l. 11, 12 - 13). Vastutust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Süüdistatav on toime pannud teise astme kuriteo. Kuna süüdistatav puhtsüdamlikult kahetseb toimepandut, kuriteoga pole kahju tekitatud, siis asub kohus seisukohale, et süüdistatavale võib vaatamata tema korduvale karistatusele mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast allapoole jäävana. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS §- dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4, 9; 237, 238 lg 1 p 3; lg 2; 311; 312; 313 kohtunik 2 O t s u s t a s: Süüdi mõista T.S KarS § 424 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 300 (kolmesaja) päevamäära (päevamäära suurus 50.-EEK-i) ulatuses, s.o. summas 15000.-EEK-i (viisteist tuhat krooni). Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks rahalise karistuse 200 (kahesaja) päevamäära (päevamäära suurus 50.-EEK-i) ulatuses, s.o. summas 10000.-EEK-i (kümme tuhat krooni), mis tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 4100064939. Kohaldades KarS § 66 lg.1 sätteid, määrata rahaline karistus tasumisele 10 kuu jooksul igakuiselt summas 1000.-EEK-i, alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohaldes KarS § 50 lg.1 p.1 sätteid võtta T.Silt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 9 /üheksaks/ kuuks. Tõkendit süüdistatava T.Si suhtes kohaldatud ei ole. T.Silt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1221.30.-EEK-i, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas , viitenumbriga 2800049777 või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777. T.Silt välja mõista KrMS §-de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 4500.-EEK-i (pooleteise palga alammäära ulatuses) riigituludesse, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas , viitenumbriga 2800049777 või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777. Vastavalt KrMS §-le 318 ja § 319 on kohtuotsusele õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtule, apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kusjuures vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 3