4-06-771\1

Väärteoasi nr 4-06-771 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-06-771 Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik M.K (töökoht: ehitusel ehitaja alates augustist 2005) Kohtuvälise menetleja esindaja Tarmo Kuusepalu RESOLUTSIOON
3. M.K (ik: 38105100380) süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 4 (neli) päeva.
4. M.Kile määratud aresti kandmise aja algust lugeda alates M.Ki poolt karistuse kandmisele asumisest ning määratud arest tuleb ära kanda Põhja Politseiprefektuuri arestimajas asukohaga Rahumäe tee 6 Tallinnas alates 07.04.
5. Karistuse tähtaegsele täitmisele asumata jätmisel kohaldada M.Ki suhtes sundtoomist ja karistuse kandmise algust arvestada karistuse täitmisele toimetamisest.
6. M.Kilt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 420 (nelisada kakskümmend) krooni, mis tuleb tasuda Põhja Politseiprefektuuri menetluskulude kontole nr 10220035023013 SEB Eesti Ühispangas. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 27.03.
7. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 05.02.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 766660 selles, et 05.02.2006 kella 14.12 ajal leiti Ädala tänaval maja nr 7 juurest maas lamamast M.K, kellele kiirabi osatas esmaabi ning kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 363/42 nähtuvalt tuvastati 05.02.2006 kell 15.47 Wismari Haiglasse toimetatud M.Kil segatüüpi joove narkootilisest ainest fentanüül ja alkoholist, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et M.K on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Menetlusalune isik on väärteoprotokolli märkinud, et ei mäleta kas tarvitas samal päeval narkootilist ainet või mitte. Kohtuistungil asus menetlusalune isik seisukohale, et kui analüüs näitas, siis järelikult tarvitas. Ise ei mäleta midagi. Töötab shitusel ehitajana alates augustist ja on asunud vähehaaval määratud trahve maksma. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Senini määratud rahatrahvid on tasumata, mistõttu tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, so aresti. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, võiks kohaldada lühiajalist aresti, millise täitmisele tuleks asuda 07.04.
8. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku kohtuistungil antud süüd tunnistavad ütlused, kontrollinud menetlusaluse isiku seletust väärteoprotokolli koostamisel ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud nii menetlusaluse isiku süüd tunnistavate ütluste kui ka laboratoorsete analüüsidega. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest korduvalt rahatrahvidega. Senini on rahatrahvid tasumata. Seetõttu on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd menetlusalusel isikul puudub piisav sissetulek, millest trahvi tasuda. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud peab kohus võimalikuks määrata menetlusalusele isikule aresti lühiajalisena, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest, kuivõrd teiseliigiline karistus ei ole seda eesmärki saavutanud. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Märt Toming kohtunik