4-05-642\1

Väärteoasi nr. 4-05-642 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev 27.03.2006.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Aime Ivanson Sekretär Maire Viksi Vaidlustatud lahend Põhja PP Põhja politseiosakonna konstaabel Katrin Tammekuni 24.11.2005.a. otsus väärteoasjas nr.112998482 K.Ai karistamises KarS § 262 järgi Kaebuse esitanud isik KALEV K.A, , töökoht NORD CITY CENTER OÜ Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja K.A kohtuvälise menetleja – Põhja PP Põhja PO esindaja Tarmo Kuusepalu LÕPPOSA Tühistada Põhja Politseiprefektuuri Põhja politseiosakonna konstaabel Katrin Tammekuni 24.11.2005.a. kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr. nr.112998482 ja lõpetada K.Ai suhtes väärteomenetlus Väärteomenetluse seadustiku § 30 p.1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. EDASIKAEBE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantselei kaudu kohtumenetluse pooltele kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. VAIDLUSTATUD OTSUS K.Ai karistati KarS § 262 alusel rahatrahviga 180.- krooni selle eest, et 26.09.2005.a., viibides oma korteris aadressil Tallinn Õismäe tee 131-30, kella 20.30 ajal viskas naabrile Krista Kirsile kopsikuga vett näkku, millega rikkus 25.08.2005.a. Tallinna linnavolikogu määrusega nr. 43 kinnitatud „Tallinna linna avaliku korra eeskirja“ nõudeid (§ 3 p. 1). KAEBUSE SISU Vaidlustab karistuse. Leiab, et on karistust väärt juhul, kui kopsikuga ülesvisatud kraanivesi alla langedes ja tubakasuitsu tekitajale pähe kukkudes, et teda korrale kutsuda, on tervistkahjustav või muul moel eluohtlik. On nõus trahvi maksma juhul, kui kohus tõestab, et tubakasuits on kaaskodanikele kahjulikum, kui ülevalt alla kukkuv Õismäe kraanivesi. KOHTU SEISUKOHT Kaebuse kohtulikul arutamisel tuvastati K.Ai ütlustega, et 26.09.2005.a. õhtul suitsetas naaber Krista Kirsi oma lodžal, olles poolenisti kehaga üle lodža ääre kummardunud. Tubakasuits tungis kaebaja korterisse. Suulisele märkusele „lõpetada suitsetamine“ naaber ei reageerinud. Siis viskas K.A kopsikuga vett kõrvalrõdu poole, kuid mitte Krista Kirsile näkku, vaid ülespoole. Tema eesmärk oli näidata, et vesi kukub ülevalt alla ja et vesi kustutaks sigareti ning lõppkokkuvõttes, et naaber lõpetaks lahtise akna peal suitsetamise, kuna suits, tungides kaebaja lodžale ja korterisse, häiris teda. Kohtus tunnistajana üle kuulatud K.Ai poeg Andrus K.A kinnitas kohtus kaebuse esitaja ütlusi selle kohta, et vett ei visatud Krista Kirsile otse näkku, vaid naaberrõdu poole üles. Kuna vesi ülevalt alla kukkudes langes naaberlodžal viibinud Krista Kirsile pähe ja ka vastu nägu, on kohtuvälise menetleja otsuses õigusrikkumise kirjeldus küll ebatäpne, kuid lõppkokkuvõttes mitte vale. K.Ai tegevus kvalifitseeriti kohtuvälise menetleja poolt KarS § 262 järgi, s.o. avaliku korra rikkumisena. Avaliku korra rikkumine eeldab obligatoorselt, et tegu oleks toime pandud avalikus kohas või teo tagajärjel oleks rikutud väljaspool vahetut tegutsemiskohta viibivate isikute rahu. Avalikuks kohaks loetakse selline koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õigusrikkujaga isiklikult seotud. Avaliku korra all on kohtupraktikas mõistetud tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Korter, sealhulgas ka korteri juurde kuuluv lodža, on eravaldus ega ole seega avalik koht. Kuid K.Ai tegevuse tagajärg ulatus väljapoole tema korterit ning tema tegevus häiris korteris nr. 28 elava Krista Kirsi rahu ja rikkus õigust viibida vabalt ning häirimatult oma korteris. Eeltoodu alusel on K.Ai tegevuses KarS § 262 väärteokoosseis. Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et kohtuvälise menetleja poolt on kiirmenetluse otsuses ebaõigesti viidatud Tallinna Linnavolikogu määrusele nr. 43 – 25.08.2005.a., mis kinnitas Tallinna linna avaliku korra eeskirja ja mille § 3 p. 1 K.A rikkus. Väärteo toimepanemise ajal nimetatud määrus veel ei kehtinud, sest hakkas kehtima alles 01.01.2006.a. Kuna KarS §-s 262 sätestatud süüteokoosseis ei ole blanketne, siis ei ole ka kohustuslik õigusrikkumise kirjelduses viidata konkreetsematele õigusaktidele, mida menetlusalune isik väidetavalt rikkus. Sellepärast ei loe kohus kohtuvälise menetleja poolt otsuses mittekehtinud õigusaktile viitamist väärteomenetluse oluliseks rikkumiseks. Väärteo toimepanemise ajal kehtis Tallinna Linnavolikogu 6.03.2003.a. määrusega nr. 18 kinnitatud Tallinna linna avaliku korra eeskiri. Ka selles eeskirjas oli analoogne säte olemas, nimelt p. 4.8. Kuigi K.Ai tegu on avaliku korra rikkumine ja seega väärtegu KarS § 262 järgi, leidis kohus, et Kalev Allkiveeri karistamine ei ole otstarbekas ega põhjendatud. Ta ei pannud väärtegu toime huligaansetel ajenditel, vaid Kista Kirsi poolt kaebuse esitaja suhtes toime pandud väärteo lõpetamiseks. Krista Kirsi suitsetas oma lodžal, olles kummargil üle lodža ääre ja suits, levides K.Ai lodžale ja korterisse, häiris kaebuse esitajat. Seega pani Krista Kirsi samuti toime avaliku korra rikkumise. Kohus on seisukohal, et K.Ai poolt toime pandud väärtegu, võrreldes Krista Kirsi poolt toimepandud väärteoga, on väiksema raskusastmega, sest on üldteada, et tubakasuits on kahjulikum kui vesi. Kuna kaebuse esitaja süü ei ole suur, puudub avalik menetlushuvi ning väärtegu pandi toime teise väärteo lõpetamiseks (suulised korralekutsumised ei mõjunud), võib K.Ai suhtes väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlustel. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 132 p. 3 Kohtunik