4-06-1027\1

Väärteoasi nr. 4-06-1027 MÄÄRUS 28.03.2006.a. Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kohtunik Aime Ivanson vaadanud läbi kirjalikus menetluses EESTI VEDURIMEESTE AMETIÜHINGU (volitatud esindaja vandeadvokaat T.V), asukoht Kuldnoka 7-49 Tallinn, kaebuse Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa Inspektsiooni juhataja J.K 07.03.2006.a. määruse peale väärteoasjas nr. 8.11-29/17195, tegi kindlaks: 13.02.2006.a. tegi Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa Inspektsiooni tööinspektor-jurist Mariliis Proos väärteomenetluse lõpetamise määruse väärteoasjas nr. 8.11-29/

1. Määrusest tulenevalt oli väärteomenetlus alustatud AS Eesti Raudtee suhtes ametiühingute seaduse § 262 alusel. 13.02.2006.a. määrusega lõpetati väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p. 1 alusel. Nimetatud määruse peale esitas Eesti Vedurimeeste Ametiühing kaebuse, mis jäeti Tallinna ja Harjumaa Inspektsiooni juhataja J.K 07.03.2006.a. määrusega rahuldamata. Harju Maakohtule esitatud kaebuses taotletakse Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni 13.02.2006.a. määruse ning Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni juhataja 07.03.2006.a. määruse tühistamist ja Eesti Vedurimeeste Ametiühingu õiguste rikkumise tunnistamist. Kaebuses ei nõustutud väärteomenetluse lõpetamisega. Leiti, et kohtuväline menetleja on ebaõigesti tõlgendanud ja kohaldanud materiaalõigusnorme ning oluliselt rikkunud menetlusnorme, mis on kaasa toonud väärteomenetluse ebaseadusliku lõpetamise. Eelnimetatud väidet põhjendatakse alljärgnevalt:
2. Kohtuväline menetleja on lähtunud valest eeldusest, et väärteomenetlus on alustatud juriidilise isiku – AS Eesti Raudtee- suhtes. Teatavasti ei alustata väärteomenetlust mitte väärteo toimepannud isiku vastu, vaid süüteofakti suhtes.
3. Kohtuväline menetleja on jätnud väärteokoosseisu tuvastamata ja teinud ennatliku järelduse, et juriidilist isikut vastutusele võtta ei saa. Kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud, kas 24.septembril 2004.a. toimunud takistuste tegemises ametiühingu juhatuse esimehele oli süüteokoosseis. Kaebaja leidis, et AÜS §-des 261 kuni 265 (välja arvatud § 264) on sätestatud tööandja väärteod. Seega ei ole seadusega kooskõlas kohtuvälise menetleja seisukoht, et AÜS §-des 262 ja 265 ei ole ette nähtud juriidilise isiku vastutust ja vastutusele saab võtta üksnes füüsilist isikut. Tööandjateks on reeglina juriidilised isikud. Kaebuse esitaja leidis, et AÜS sätestatud väärtegude eest saab seega vastutusele võtta tööandjana nii füüsilist kui juriidilist isikut. Kaebuses märgitakse, et 24.septembril 2004.a. toimunud Eesti Vedurimeeste Ametiühingu seadusliku streigi ajal piiras AS Eesti Raudtee oluliselt ametiühingu tegevust, kui ei lubanud ametiühingu juhatuse esimeest H.Rlit streigi ajal oma tööruumi, takistas suhtlemist ametiühinguliikmetega ja administratsiooniga ning rikkus sellega oluliselt ametiühingu kui töötajate esinduse mainet üldsuse ees ja asutusesiseselt. Kaebuses avaldatakse nördimust selle üle, et Tööinspektsioon ei menetlenud väärteoasja ligi pooleteise aasta jooksul. Samas märgitakse, et tööandja karistamine ei ole omaette eesmärk, vaid kaebajale on tähtis, et ametiühingu õigused saaksid kaitstud. Kohtu seisukoht Kohus nõustub Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa Inspektsiooni juhataja J.K 07.03.2006.a. määruses väljendatud seisukohaga, et juriidilist isikut saab vastutusele võtta üksnes nende süütegude toimepanemise eest, mille eest juriidilise isiku karistus on vastavates õigusaktides otseselt ja eraldi ette nähtud. Kuna AÜS paragrahvides, mis sätestavad vastutuse AÜS rikkumise eest, ei ole eraldi juriidilise isiku vastutust ette nähtud, ei olegi võimalik AÜS §-de 261 kuni 265 järgi juriidilist isikut karistada. AÜS järgi üksnes füüsilise isiku karistamine tuleneb ka KarS §-st 47, mille kohaselt füüsilisele isikule määratava või mõistetava trahvi suurus sätestatakse trahviühikutes, juriidilisele isikule aga kroonides. AÜS vastavates paragrahvides on rahatrahvi suurus väljendatud trahviühikutes. Eeltoodu alusel on 13.02.2006.a. väärteomenetluse lõpetamise määrus juriidiliselt õige ja seaduslik. Nimetatud määrusega lõpetati väärteomenetlus AS Eesti Raudtee kui juriidilise isiku suhtes. Kohus nõustub aga kaebuse esitaja seisukohaga selles, et väärteomenetlust alustatakse süüteofakti suhtes, mis tähendab, et väärteomenetluse käigus oleks pidanud siiski välja selgitama, kas keegi füüsilistest isikutest rikkus EVAÜ juhatuse esimehe H.Rli mittelubamisega streigi ajal AS Eesti Raudtee territooriumile mõnda AÜS sätet ja pani sellega toime mõne AÜS-s ettenähtud väärteo. Kuna 13.02.2006.a. määrusega lõpetati väärteomenetlus AS Eesti Raudtee kui juriidilise isiku suhtes ja kaebuses taotletakse otseselt selle määruse tühistamist, siis selles osas jätab kohus kaebuse rahuldamata, kuna AÜS-s sätestatud väärtegude eest tõepoolest juriidilist isikut karistada ei ole võimalik. Küll aga nõustub kohus kaebuse teise osaga, milles taotletakse Eesti Vedurimeeste Ametiühingu õiguste rikkumise tunnustamist. Kaebusele lisatud materjalidest ja kaevatavatest määrustest nähtuvalt toimus 24.09.2004.a. Eesti Vedurimeeste seaduslik streik, mille korraldas Eesti Vedurimeeste Ametiühing. Streigijuhile H.Rlile tehti takistusi kohtumisel vedurimeestega, teda ei lubatud AS Eesti Raudtee territooriumile ega ametiühingu ruumi. Kuna streik oli seaduslik, soovis H.Rel streigi ajal selgitada töötajatele ametiühingu nõudmisi ja seisukohti, paluda rangelt jälgida seadusi ja ohutuse nõudeid ning vaja oli ametiühingusse vastu võtta uusi liikmeid, kes enne streiki olid selleks suuliselt soovi avaldanud (Heino Rüütli selgitus väärteoasjas). AÜS § 16 kohaselt on kollektiivsetes töösuhetes ametiühingul oma pädevuse piires õigus esindada ja kaitsta töötajate õigusi ja huve, kusjuures kollektiivse töösuhte alla kuulub ka kollektiivne töötüli ning streigiõigus. AÜS § 5 lg 3 kohaselt on tööandjatel keelatud ametiühingute tegevuse piiramine ja sekkumine ametiühingute siseasjadesse. Seega, mitte lubades H.Rlit kui EVAÜ juhatuse esimeest ja streigijuhti AS Eesti Raudtee territooriumile, võeti temalt ära õigus kohtuda AS Eesti Raudtee territooriumil streikivate töötajatega ning õigus neid streigi ajal esindada. Ta ei saanud teostada oma õigusi streigijuhina, selgitada töötajatele ametiühingu seisukohti ja nõudmisi ning ka vastu võtta ametiühingu käsutuses olevas tööruumis uusi töötajaid ametiühingu liikmeteks. Eelpoolkirjeldatud rikkumine on tõendatud H.Rli selgitusega. Tema mittelubamist AS Eesti Raudtee territooriumile ei ole ümber lükanud ka kohtuväline menetleja. Seda enam, et väärteomenetluse alustamise teatega pöördus Tööinspektsiooni poole Põhja PP Kesklinna politseiosakond. Kui H.Rlile ei oleks tehtud takistusi 24.09.2004.a. AS Eesti Raudtee territooriumile minekuks, ei oleks tal olnud põhjust politseisse pöörduda. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 79 lg 3 p. 2 kohus määras: Rahuldada Eesti Vedurimeeste Ametiühingu kaebus osaliselt. Jätta muutmata Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa Inspektsiooni inspektori 13.02.2006.a. ja Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa Inspektsiooni juhataja 07.03.2006.a. määrused, kuid tunnistada 24.09.2004.a. Eesti Vedurimeeste Ametiühingu õiguste rikkumist. Määrus ei ole kaevatav määruskaebuse esitamise korras. Kohtunik