M Ä Ä R U S Tallinnas,20. aprillil 2006.a. 1-06-4304 Harju Maakohtu kohtunik T.Bogdanova, sekretäri G.Kovaljova ja tõlgi Z.Vorošilova juuresolekul vangla esindaja A.Borissov ja prokuröri S.Melk osavõtul vaadanud läbi avalikul kohtuistungil Tallinnas süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Murru Vangla direktori esildise Vladimir Vilde tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks tuvastas: Vladimir Vilde oli süüdi mõistetud 30.11.1994.a Narva Linnakohtu otsusega KrK § 101 p 7; § 202 järgi, lõplikuks karistuseks KrK § 40 alusel 15 aastat vangistust. KrK § 45 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistusaeg. Karistuse kandmise aja algus on 17.01.1994.a. ja lõpp 17.01.2009.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 17.01.2004.a. Vladimir Vilde käitumine vanglas on olnud korralik, tunnistab ja täidab sisekorraeeskirju. Vanglatöötajatega suhtleb korrektselt. Karistuse kandmise ajal on 12 korral kohaldatud erinevaid ergutusi. Vanglas töötab majandustöödel abitöölisena. Suhtumine toimepandud kuriteosse on kriitiline, kahetseb tehtut. Elab nii toimepandud kuritegu kui ka vangistust raskelt üle. Kuriteo riske vähendavaks asjaoluks võib pidada kinnipeetava enda veendumust jätkata edaspidi iseseisvalt toimetuleva töömehe elustiili. Omab sisemisi ressursse teadvustamaks kuriteo riskifaktoreid. Peale vabanemist on olemas kindel elukoht ja suuline kokkulepe töökoha saamiseks ning sugulaste toetus. Murru Vangla direktor taotleb Vladimir Vilde tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldusametniku hinnangul uue kuriteo toimepanemise riski, eriti isikuvastaste kuritegude toimepanemist, ei ole, kui kinnipeetav täidab põhilisi nõudeid. Prokurö r ei toeta taotlust. Ära kuulanud Vladimir Vilde , vangla esindaja ning prokuröri arvamuse kohus leiab, et taotlus ei kuulu rahuldamisele. Kohus leiab, et Vladimir Vilde ennetähtaegne vabastamine on sisuliselt enneaegne . Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid , süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Vladimir Vilde kannab karistust tapmise eest ning alaealise kuritegevusele kaasatõmbamise eest . 20.04.06 kohtuistungil, kui kohus arutas tema ennetähtaegset vabastamist, tunnistas ta oma süüd täielikult; kuid eeluurimisel ja kohtulikul uurimisel ei tunnistanud ta oma süüd, ning tema kahetsus tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamisel kohtus oli väljendatud formaalselt, mitte siiralt. Nimetatud kuriteod on toime pandud ajal, mil Vladimir Vilde l oli nii elukoht kui ka lähedaste toetus, mis aga ei välistanud süüdimõistetu poolt kuritegelikku käitumist. Esitatud taotlusest nähtub, et Vladimir Vilde on ära kandnud üle 2/3 karistusest, teda iseloomustati üldjoontes positiivselt, kuid vanglatöötajad ei oska prognoosida uue kuriteo toimepanemise ohtu. Vabaduses tal ei ole garanteeritud tööd. Süüdimõistetu vabastamine vabadusekaotusliku karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega ei ole seadusega tagatud absoluutne õigus mille kohaldamist kohtu poolt oleks õigus nõuda üksnes KarS § 76 lg-tes 1 ja 2 nimetatud vastava karistusaja ära kandmise järel. Kohtul puudub veendumus ,et ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja kestel suudab käituda õiguskuulekalt. Olukorras, kus kohtul puudub süüdlase suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest ei ole võimalik süüdlast tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohus leidis, et just toimepandud kuriteo asjaolude tõttu ei saa süüdimõistetut nii pika aja eest enne karistusaja lõppu ( kanda jääb veel 2 aasta 8 kuud 27 päeva )vabastada vangistusest. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426,432,383,384 kohus määras: Jätta Murru Vangla direktori taotlus Vladimir Vilde tingimisi enne tähtaega vabastamiseks rahuldamata. Määrusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.