Ärakiri 1-06-862 VAHISTAMISMÄÄRUS Rakveres, 20.01.2006 Viru Maakohtu eeluurimiskohtunik Heli Väinaste läbi vaadanud Rakvere kohtumajas Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokuröri Antti Aitseni vahistamistaotluse kahtlustatava L L vahistamiseks t e g i k i n d l a k s: Ida Politseiprefektuuri kriminaalosakonna narkokuritegude talitus menetleb kriminaalasja nr. 05740000014, milles alustati Viru Ringkonnaprokuratuuri poolt 14.02.2005 menetlust KarS § 184 lg 1 tunnustel selle kohta, et Lääne-Virumaal xxxx linna elanik L L (isikukood xxxxxxx) tegeleb alaliselt narkootilise aine - kokaiini - ebaseadusliku käitlemisega Rakvere linnas. Kuriteos kahtlustatavatena peeti 19.01.2006 Tallinnas kinni M L (isikukood xxxxxxx) ning L L (isikukood xxxxxx), elukoht xxxxxxx. Antud isikute juurest leiti ja võeti ära ca 2 kg narkootilist ainet, eeldatavalt MDMA-d. Aine täpse liigi ja koguse tuvastab narkootilise aine ekspertiis. 20.01.2006 esitati L L kahtlustus KarS § 184 lg 2 p 1 järgi narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises isikute grupi poolt. L L on varem kriminaalkorras karistatud ühel korral, 17.10.2001 Lääne-Viru Maakohtu poolt KarS § 140 lg 2 p 1 alusel vangistusega 9 kuud tingimisi katseajaga 2 aastat ning KrK § 50 alusel vabastatud karistusest seoses käendusele andmisega. Samuti on L L 20022005 kuuel korral karistatud väärtegude toimepanemise eest. Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Antti Aitsen taotleb eeluurimiskohtunikult luba vahistada kahtlustatav L L, sest kahtlustatav L L, olles varem toime pannud kuriteo ning õigusrikkumisi, jätkab kuritegude toimepanemist, kuna eelneva tema poolt toime pandud kuriteo ja väärtegude eest mõistetud karistused pole omanud tema suhtes piisavalt preventatiivseid tulemusi. Arvestades samas senise kahtlustuse pinnalt ettenähtud karistuse raskust – KarS § 184 lg 2 p 1 näeb antud kuriteo eest karistusena ette vangistuse kolmest kuni viieteistkümne aastani (tegemist I astme kuriteoga), arvestades samuti kuriteo tehiolusid, on olemas põhjendatud kahtlus, et L L vahistamata jätmise korral jätkab ta vabaduses olles uute kuritegude toimepanemist, hoidub kõrvale kriminaalmenetlusest ning et ta võib hakata takistama tõe tuvastamist käesolevas kriminaalasjas, kõrvaldades või muutes seni fikseerimata tõendeid. On olemas samuti oht tunnistajate mõjutamise võimalikkusest ja õigusemõistmist kahjustavatest kokkulepetest. Prokuröri hinnangul on nimetatud alused kooskõlas KrMS § 127 ja 130, PS § 20 p 3 ja EIÕK art 5 lg 1 nõuetega, samuti Strasbourg’i kohtupraktikaga (Wemhoff vs Saksamaa, Ringeisen vs Austria jt.). Kahtlustatava L L kaitsja v.-adv. Küllike Namm ei nõustunud esitatud vahistamistaotlusega, leides, et teo tehiolusid arvestades ei ole selleks mingit alust. KrMS § 130 lg 2 sätestab, et kahtlustatava või süüdistatava võib vahistada prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse alusel või kohtumääruse alusel, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid. Kohus leiab, et prokuratuuri taotlus kahtlustatava L L vahistamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest kahtlustatavat L L on varem kriminaalkorras 1-l korral karistatud, mistõttu kohtu arvates ei ole välistatud, et vabaduses olles võib kahtlustatav L L jätkuvalt toime panna kuritegusid. Lisaks sellele arvestab kohus taotluse rahuldamisel veel seda, et L L kahtlustatakse esimese raskusastme kuriteo toimepanemises. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 130 lg 2; 131 lg 3; 132; 136; 386 lg 1; 387 lg 1 eeluurimiskohtunik m ä ä r a s: Anda luba kahtlustatava L L’i (isikukood xxxxxxx, elukoht xxxxxx, töökoht xxxxxx xxxxxx, õpib xxxxx kursusel, varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral) vahistamiseks. Vahistamismääruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Eeluurimiskohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Eeluurimiskohtunik Heli Väinaste Kohtumäärus jõustus 31.jaanuaril 2006.a Eeluurimiskohtunik Heli Väinaste
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.