lg 1alusel määrata, et mõistetud rahatrahvid summas 3600 krooni tuleb tasuda igakuuliste 300 krooni suuruste maksetena 1 aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, märkides ära viitenumbri 4100064939. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada kaebus Riigikohtule, teatades kassatsiooni esitamisest Tallinna Linnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtuotsuse põhiosa: Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse vanemkonstaabel Maido Leibenau karistas E.Pt liiklusseaduse § 7417 alusel rahatrahviga 20 trahviühikut, see on 1200 krooni ja liiklusseaduse § 7431 alusel rahatrahviga 150 trahviühikut, see on 9000 krooni (otsus väärteoasjas nr 2314,06,000212, 16.01.2006.a.). Otsusest nähtub, et Evi Peremehe suhtes on koostatud väärteoprotokoll 29.12.2002.a. ning selle kohaselt ilmus juhtis E.P 22.12.2005.a. mootorsõidukit ristmikevahelisel teel, pöörates vasakule, ei andnud teed otse liikunud sõiduautole Ford Escort registreerimismärgiga 448 ANZ, põhjustades liiklusõnnetuse ja tekitades sellega varalise kahju Viljo Sinisoole. Samuti rikkus E.P liiklusõnnetusest teatamise nõudeid, kui liiklusõnnetusest teatamine on kohustuslik. E.P esitas 31.12.2005.a. Liiklusjärelevalve osakonna ülemkomissarile avalduse, milles selgitab 22.12.2005.a. aset leidnud olukorda, palub temalt mitte ära võtta juhtimisõigust ja rahatrahvi määremisel arvestada tema majanduslikku olukorda. Menetlusalune isik E.P esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse. Esitatud kaebuses leiab menetlusalune isik, et tema ei ole süüdi liiklusavariid põhjustanud. Tema liikus oma sõidukiga Suzuki Vitara registreerimismärgiga 016 ARB mööda Vana – Narva maanteed Lasnamäe suunas. Ta peatus Vana – Narva maantee ja Ussimäe tee ristmikul eesmärgiga teha vasakpööre Ussimäe teele. Vastassuunas liikusid tema poole sure kiirusega kaks kõrvuti sõitvat autot. Tema autost olid autod piisavalt kaugel, mistõttu sooritas vasakpöörde Ussimäe teele ja jäi seisma. Ristmik oli auto- ja inimtühi. Tema sõiduk seisis paralleelselt ristmiku vöötrajaga ja jälgis kuidas kaks autot kõrvuti kihutasid, kuni ristmikule jõudes vasakpoolne auto libises, pidurdas ja libises vastu tema autot. Teine auto kihutas edasi Iru silla suunas. Tee oli libe, kohati kaetud musta jääga, eriti ristmikul. Kuna autod liikusid kõrvuti, oli kaebuse esitaja sõnul raske vältida, et üks autodest tema autole otsa sõidaks. Tema väljus autost ja ei märganud enda autol vigastust. Teisest autost väljusid kaks noormeest ja ka nende autol ei märganud kaebuse esitaja vigastusi ning ka nendel ei olnud kaebuse esitaja sõnul temale pretensioone. Kuna kaebuse esitajal oli määratud aeg arsti vastuvõtule Magdaleena haiglas, siis leppis ta noormeestega kokku, et pretensioonide puudumisel loetakse asi lõppenuks ja tema sõitis edasi. Kodus märkas kaebuse esitaja oma auto põrkeraua paremal pool mõra ja teatas juhtunust viivitamatult liikluspolitseile. 29.12.2005.a. kutsuti Põhja Politseiprefektuuri Sergei Foraki juurde (kaebuses Foran). Politsei tema selgitusi kuulda ei võtnud ja teda süüdistati avarii põhjustamises ja sündmuskohalt lahkumises, arvestades ainult noormeeste ütlusi. Kaebuse esitajale esitati enne protokolli koostamist ka sündmuskohal tehtud fotod. Kaebuse esitaja sõnul ei seisnud noormeeste auto avariipaigas, vaid oli Vana – Narva mnt. ääres paralleelselt sõiduteega Iru silla suunas. Samuti on noormeeste autol vigastatud parempoolne latern, mida kaebuse esitaja arvates poleks tema autoga olnud võimalik vigastada. Oma kaebuses palub E.P vähendada temale Põhja Politseiprefektuuri poolt määratud trahvisummat, kuna tema ei olnud avariis süüdi. Avaldab, et tema ainus sissetulekuallikas on pension summas 2919 krooni, millest kuus kulub 500 krooni ainuüksi südamerohtudele. E.P palub kaebus lahendada kirjalikus menetluses. Kohus leiab, et E.P on toime pannud väärteod, millised on kvalifitseeritavad liiklusseaduse §de 7417 ja 7431 järgi. E.P on selgitanud, et tema seistes Vana – Narva maantee ja Ussimäe tee ristmikul, nägi, et tema suunas liikusid suure kiirusega kaks sõiduautot. Tema sooritas vasakpöörde Ussimäe tee pervele ja jäi seisma paralleelselt ristmiku vöötrajaga ning jälgis kuidas kaks autot kõrvuti kihutasid. Ülekuulamisel vanemkonstaabel Sergei Foraki poolt 29.12.2005.a. on E.P andnud ütlused, et tema sõitis Iru silla poolt ja tegi vasakpöörde. Peale pöörde sooritamist ja ta seisma vöötrajale, kuna nägi lähenemas kahte kõrvuti sõitvat autot. Esimene auto pidurdas ja sattus külglibisemisse ja põrkas vastu tema poolt juhitud sõiduki esiotsa. Juhtum toimus tema sõnul järgmise ristmiku peal, mitte sellel ristmikul, mida politsei oli fotografeerinud. Kuna tema autol polnud nähtavaid kahjustusi, siis tema lahkus sündmuskohalt. Avariis ta süüdi ennast ei tunnistanud ja avarii põhjustanud noormehed ei vaielnud vastu tema lahkumisele. Tunnistaja Tõnu Ehandi on 22.12.2005.a. tunnistajana ülekuulamisel andnud ütlusi, et tema sõitis 22.12.2005.a. mööda Narva maanteed mööda linnast välja. Enne Iru silda, Narva maantee ja Ussimäe tee ristmikul, tahtis vastassuunast tulev maastur (Suzuki) teha vasakpööret Ussimäe teele. Tema liikus kiirusega 40 – 50 km/h ja nägi, et maastur hakkab liikuma ja jõuab vasakpöörde sooritada. Maastur aga jäi keset ristmikku seisma. Tema pidurdas nii 10 – 20 meetrit, kuid autot pidama ei saanud, mistõttu juhtus liiklusõnnetus. Maasturist väljus vanem naisterahvas, kes saades teada, et tunnistaja auto oli peateel ja tema oleks pidanud tunnistaja autole teed andma, autosse istus ja minema sõitis. Tunnistaja autol purunes avarii tulemusena esimene parempoolne tuli ja suunatuli, mootorruumi kate ja esimene põrkeraud. Kohus leiab, et väärteomenetluse käigus kaebaja poolt esitatud ütlused on vastuolulised. Sooritades vasakpöörde Vana – Narva maanteelt Ussimäe teele ei saanud Evi Peremehe auto jääda paralleelselt vöötrajaga, milline asub antud ristmikul vaid Ussimäe teel. Selleks, et kaebuse esitaja auto oleks saanud jääda paralleelselt vöötrajaga, oleks kaebaja pidanud peale vasakpöörde tegemist sooritama veelkord vasakpöörde või parempöörde. Käesoleval juhul pidi Evi Peremehe auto jääma vöötraja suhtes risti. Samuti ei ole usutavad Evi Peremehe poolt 29.12.2005.a. antud ütlused, mille kohaselt jäi ta peale pöörde sooritamist seisma vöötrajale, kuna nägi lähenemas kahte kõrvuti sõitvat autot. Juhul, kui kaebuse esitaja oleks sooritanud vasakpöörde, poleks tal olnud põhjust jääda seisma vöötrajale, et hakata jälgima Narva maanteed mööda Lasnamäe poolt saabuvaid autosid, kuna kaebuse esitaja oleks saanud jätkata sõitu. Ka ülekäiguraja ees peatumine polnud vajalik, kuna kaebuse esitaja sõnul oli ristmik auto- ja inimtühi. Kohus leiab, et alusetu on ka kaebuse esitaja 29.12.2005 ülekuulamisel esitatud väide, et avarii ei toimunud mitte Ussimäe tee ja Narva maantee ristmikul, vaid järgmisele ristmikul. Nimetatud väite lükkavad ümber tunnistaja Tõnu Ehandi ütlused kui ka kaebuse esitaja Evi Peremehe 31.12.2005.a.a avalduses ning kohtule esitatud kaebuses toodud õnnetuse kirjeldused. Kohus ei näe põhjust kahelda tunnistaja Tõnu Ehandi antud ütlustes. Tunnistaja Tõnu Ehandi on öelnud, et maastur hakkas sooritama vasakpööret, kuid jäi keset teed seisma. Tõnu Ehandi seletus kokkupõrke kohta riimub kaebuse esitaja kaebusest toodud õnnetuse toimumise kirjeldusega. Samuti ei nähtu tunnistaja Tõnu Ehandi antud ütlustest, et liiklusõnnetuse pooled oleks saavutanud kokkuleppe, et neil pole teineteisele pretensioone. Kohus asub seisukohale, et kohtuväline menetleja on Evi Peremehe poolt toime pandud väärtegudele õige juriidilise hinnangu. Liikluseeskirja § 91 kohaselt peab juht enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid. Liikluseeskirja § 156 kohaselt peab rööbasteta sõiduki juht, pöörates vasakule või tagasi andma teed juhile, kes sõidab vastassuunast otse või paremale või on temast möödasõidul. Liikluseeskirja § 227 kohaselt ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud, õnnetuses osalenud juhid või juht ja kahju saaja(d) on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku, ja sellele alla kirjutanud, ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada. Lahkarvamuse korral või juhul, kui kahju saaja ei ole teada, tuleb õnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda sealt saadud korralduse kohaselt. Kohus leiab, et kavatsedes sooritada vasakpööret Narva maanteelt Ussimäe teele, ei hinnanud E.P õigesti tema vastutuleva sõiduki kiirust, vahemaad tema sõiduki ja vastutuleva sõiduki vahel ning teeolusid. Seega hindas E.P ennatlikult pöörde sooritamist ohutuks. Samuti on tõendamist leidnud Evi Peremehe poolt liiklusõnnetusest mitteteatamine, kuna tunnistaja Tõnu Ehandi ütlustest nähtub, et E.P lahkus sündmuskohalt peale seda, kui selgis, et temal oli kohustus peateel sõitnud Tõnu Ehandi sõidukile teed anda. Kaebuse esitaja taotleb temale väärteootsusega mõistetud rahatrahvi vähendamist. Kaebuse esitaja põhjendab oma taotlust sellega, et ta on pensionär ja tema ainus sissetulek on pension suurusega 2919 krooni. Kohtuväline menetleja esindaja on oma vastuses kaebusele teatanud, et nõustuvad asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Arvestades menetlusaluse isiku vanust ja majanduslikku seisukorda teeb kohtuvälise menetleja esindaja ettepaneku vähendada kohtuvälise menetleja 16.01.2006.a otsus väärteoasjas nr 2314,06,000212 mõistetud karistust vastavalt liiklusseaduse § 7417 alusel 10 trahviühikule, see on 600 krooni ja liiklusseaduse § 7431 alusel 50 trahviühikule, see on 3000 krooni Kohus, tutvunud esitatud kaebuse ja kohtuvälise menetleja avaldusega, asub seisukohale, et mõistetud rahatrahvi vähendamine on põhjendatud. Kaebuse esitaja näol on tegemist eaka pensionäriga, kelle ainsaks sissetulekuks on pension summas 2919 krooni. Pensionist kulub igakuuliselt 500 krooni südameravimitele.
lg 1 kohaselt mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise või kandmise ositi. Lähtudes eeltoodust ja arvestades menetlusaluse isiku vanust ning tema materiaalselt olukorda, peab kohus võimalikuks rahuldada esitatud kaebus osaliselt ja määrata menetlusalusele isikule toimepandud väärtegude eest liiklusseaduse § 7417 alusel rahatrahv 10 trahviühikut, see on 600 krooni ja liiklusseaduse § 7431 alusel 50 trahviühikut, see on 3000 krooni.
lg 1 alusel määrata, et mõistetud rahatrahvid summas tuleb tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest 1 aasta jooksul igakuuliste 300 krooniste maksetena. Kohtunik Anne Ennok
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.