Kohtuvälise menetleja esindaja: K.A Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: T.V RESOLUTSIOON 1. Jätta T.Vi kaebus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse ülemkomissari Marianne Heinmäe 01.02.2006 otsusele nr 2314,06,000748 T.
2. Jätta Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse ülemkomissari Marianne Heinmäe 01.02.2006 otsus nr 2314,06,000748 T.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ja otsuse kohtus tutvumiseks kättesaamise päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 31.03.2006. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse ülemkomissari Marianne Heinmäe 01.02.2006 otsusega karistati T.Vit LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises rahatrahviga 900 krooni selles, et ta juhtis Pärnu mnt-l Laagri suunas Tallinnas mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 35 km/h võrra, sõites kiirusega 86 +/- 1 km/h, rikkudes sellega LE § 124 p 1 nõudeid, pannes sellega toime LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas T.V kaebuse, leides, et määratud karistus on liialt range, kuivõrd ei ole arvestatud seda, et teda ei ole 20 aastase juhtimisstaaži vältel kordagi karistatud. On alati olnud liikluses ettevaatlik ning ka vaidlusalusel juhul oli tee tühi, kuiv, peeglist oli näha, et tagant liigub hulk sõidukeid, ees aga sõidukeid ei olnud. Kiirustas, et jõuda ette ja seejärel suunduda esimesest reast neljandasse, et teha vasakpööre. Ta ei ohustanud kedagi. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde ning lisas, et vaatamata sellele, et tema palk on 7000-8000, siis on määratud rahatrahv tema jaoks liiga suur, kuivõrd tal on ka laenud. Esmase rikkumise puhul võinuks piirduda hoiatusega. Kiirust ületas vaid 100-200 meetri pikkusel teelõigul ja kohe peeti kinni. Kohtuväline menetleja leidis, et vaidlustatud otsus tuleb jätta muutmata ja esitatud kaebus rahuldamata. LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 50 trahviühiku ulatuses, so kuni 3 000 krooni. Kaebajale on karistuseks määratud 15 trahviühikut, so 900 krooni, mis on tunduvalt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, mistõttu puudub ka alus määratud karistuse vähendamiseks. Juhul, kui kaebaja taotleb trahvi tasumist ositi, siis ei ole ta sellele vastu. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse ning tutvunud kohtule esitatud materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Menetlusalust isikut on karistatud LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo, so lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21-40 kilomeetrit tunnis, toimepanemise eest rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses. Inkrimineeritud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 50 trahviühikut, so kuni 3000 krooni. Samas on LS § 7422 lg 1 ettenähtud väärteo, so lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 10 trahviühikut, so kuni 600 krooni. Seega on kaebajat karistatud sisuliselt võimaliku karistuse alammäära piires, kuivõrd LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistamine väiksemas määras kui on karistus ette nähtud LS § 7422 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest oleks põhjendamatu. Kuivõrd kaebajat on karistatud vaid 15 trahviühiku ulatuses, siis asub kohus seisukohale, et kohtuväline menetleja on arvestanud menetlusaluse isiku isikut ja seda, et menetlusalusel isikul ei olnud rikkumise toimepanemise ajal kehtivaid karistusi. Väärteoasja materjalidest ei ilmne mingeid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida karistuse vähendamist. Kaebaja on juba kohtuvälises menetluses taotlenud hoiatusmenetluse kohaldamist ning pidas seda õigustatuks ka kohtuistungil, kuid kohus asub seisukohale, et käesoleva rikkumise puhul ei ole tegemist vähetähtsa väärteoga, kuivõrd tiheda asustusega linnas lubatud sõidukiiruse ületamine 35 kilomeetri võrra tunnis võib olla ettearvamatute tagajärgedega ja rikkumise iseloom seab juba ohtu rikkuja enese ja kaasliiklejate elu ja tervise ning rikkuja ja kõrvaliste isikute vara. Eeltoodud motiividel leiab kohus, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja esitatud kaebus rahuldamata. Kaebaja poolt esitatud väide selle kohta, et olemasolevate laenude tõttu on tema majanduslik olukord vaatamata keskmisele palgale raske, ei ole kohtu arvates aluseks määratud karistuse määra vähendamisele, kuivõrd iga isik peaks oma vara ja rahalise seisu säilitamise eesmärgil käituma viisil, mis välistaks tema majandusliku seisundi halvenemist tema enese õigusvastase käitumise tõttu. Märt Toming kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.