4-06-854\1

Väärteoasi nr 4-06-854 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-06-854 Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik A.B Kohtuvälise menetleja esindaja Lidia Räämet RESOLUTSIOON
3. A.B (ik: 37804252232) süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 4 (neli) päeva.
4. Määratud arest kuulub ärakandmisele Põhja Politseiprefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 hiljemalt 29ndaks maiks
5. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole märgitud kuupäevaks aresti ära kandnud, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ja määratud aresti ärakandmist arvestatakse menetlusaluse isiku aresti kandmisele toimetamisest.
6. A.Bilt välja mõista Põhja Politseiprefektuuri kasuks joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 570 (nelisada kakskümmend) krooni, mis tuleb tasuda Põhja Politseiprefektuuri menetluskulude kontole nr 10220035023013 SEB Eesti Ühispangas. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 04.04.
7. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 18.02.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 792088 selles, et 18.02.2006 kella 15.05 ajal leiti Läänemere tee 3 maja trepikojast A.B, kes keeldus esmaabist ja kes toimetati Wismari Haiglasse ning joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 549/228 nähtuvalt tuvastati 18.02.2006 kell 18.05 Wismari Haiglasse toimetatud A.A.Bil narkootilistest ainetest fentanüül ja amfeatmiin ning psühhotroopsest ainest tingitud joove, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et A.A.B on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi kohtukutse oli menetlusaluse isikuga koos elav elukaaslane kätte saanud allkirja vastu ja piisava ajavaruga. Kuivõrd menetlusalune isik ega tema kaitsja ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist ja menetlusalune isik on teadlik asja arutamise ajast ja kohast, peab kohus VTMS § 90 lg 1 alusel võimalikuks asja arutada menetlusaluse isiku kohalolekuta. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Senini määratud rahatrahvid on suuremas osas tasumata, legaalset sissetulekut ei ole. Karistusena tuleks määrata arest neli päeva, sest varasemate väärteokaristuste määramine ei ole sundinud teda hoiduma väärtegude toimepanemisest ning ta on jätkanud samalaadsete väärtegude toimepanemist. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku kirjalikku seletust väärteoprotokollis, kus ta väidab, et tarvitas arsti poolt välja kirjutatud medikamente ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti, millest nähtuvalt tuvastati menetlusalusel isikul joove narkootilistest ja psühhotroopsetest ainetest ning selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi ning kiirabikaarti, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud laboratoorse analüüsi ja kiirabikaardi kannetega. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteod, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest korduvalt rahatrahvidega. Senini on suuremas osas rahatrahvid tasumata. Seetõttu on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd menetlusalusel isikul puudub sissetulek, millest trahvi tasuda. Aresti määra valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, mistõttu peab kohus võimalikuks esialgu karistada menetlusalust isikut lühiajalise arestiga, mis sunniks menetlusalust isikut hoiduma narkootiliste ainete tarvitamisest edaspidi või siis vähemalt aresti kandmise ajal. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisel tehtud kulutused täies ulatuses. Märt Toming kohtunik