Kriminaalasi 1-06-2415
(05244002138)Kohtla-Järvel 18.05.2006 KOHTUMÄÄRUS 18.05.2006 Viru Maakohus koosseisus kohtunik Inna Kirsipuu sekretäri Kristel Aademets ja tõlgi Leonora Nõmmik juuresolekul, prokuröri abi Natalja Firsova, kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik osavõtul arutas avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluse korras kriminaalasja xxx, isikukood xxx, EV kodanik, kesk-eriharidus, emakeel – vene keel, töötu, elukoht xxx, varem kohtu poolt karistamata, süüdistuses KarS § 169 järgi Kohus tuvastas: Süüdistatav xxx on antud kohtu alla ja teda süüdistatakse selles, et xxx avalduse alusel on 30.08.2005 alustatud kriminaalmenetlust xxx suhtes KarS § 169 tunnustel. Avalduse kohaselt mõisteti xxx 25.03.1999 Ida-Viru Maakohtu kohtuotsusega xxx kasuks välja elatis xxx sündinud poja xxx ülalpidamiseks. xxx ei ole aga alates 25.03.1999 lapse ülalpidamiseks elatist tasunud, vaatamata sellele, et Hansapanga konto väljavõte kohaselt oli tal tulud. Samuti töötas xxx aastatel 2000 – 2005 AS-s xxx, OÜ-l xxx ning sai tööpalka. Seisuga 31.07.2005 on elatusraha võlgnevus 41725,80 krooni. Kohtutäituri poolt esitatud tõendist nähtub, et xxx ei reageerinud kohtutäituri kutsetele ja hoiatustele ega elatisraha maksma ei hakanud. Seega xxx pika aja jooksul hoidus lapse ülalpidamiskohustusest kõrvale. Seega xxx pani toime kuritahtliku kõrvalhoidumise oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, s.o KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav, kaitsja ja prokurör jäid kohtulikul arutamisel kokkuleppe juurde. Prokurör avaldas veel, et alguses oli kaalutud ka menetluse lõpetamise võimalus, kuid see langes ära seetõttu, et isikule pandava kohustuse täitmise tähtaeg ei saa ületada 6 kuud, elatise võlgnevus on aga üle 45000 krooni. Süüdistatav ei saaks seda kohustust õigeaegselt täita, seetõttu kriminaalmenetluse lõpetamine osutus võimatuks. Kohtunik küsitles süüdistatavat talle esitatud süüdistuse kohta. Süüdistatav avaldas kohtuistungil, et ta elab sotsiaalkorteris xxx, tal on teine abikaasa, kellega tal on kolm last. Endise abikaasaga, kellega tal on 1994. aastal sündinud poeg, ta ei taha suhelda, kuid pojaga ta suhtleb küll ja võtab osa poja ülalpidamisest. Ta on ostnud pojale arvuti jaoks vajalikud asjad, kaks mobiiltelefoni, riietusesemed. Põhiprobleem on selles, et endine abikaasa nõuab rahalist ülalpidamist. Tal oli töökoht saeveskis xxx, kuid mõnikord tööpalk oli nii madal, et raha ei jätkunud. Seetõttu ta ei maksnud elatist. Samuti ta teatas oma töökohal sekretärile, et ta kannaks üle elatise, kuid talle vastati, et see pole nende asi. Ta ei saanud kohtutäiturilt ühtki kirja, muidu ta ilmuks tema juurde kindlasti. Tema nimele on registreeritud auto Ford, kuid tegelikult seda autot tema valduses kunagi polnudki. See auto kuulub tegelikult teisele isikule, talt paluti lihtsalt registreerida enda nimele selleks, et auto võiks läbida tolli. Tutvunud kriminaalasja materjalidega, tekkisid kohtul kahtlused KrMS § 306 mõttes. Nimelt, kahtleb kohus selles, kas xxx on toime pannud teo, mis tuleks kvalifitseerida KarS § 169 alusel. KarS § 169 näeb ette vastutuse vanema kuritahtliku kõrvale hoidumise eest oma …lapsele… kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Lähtudes KarS § 169 dispositsioonist, peab olema tõendatud, et esiteks, kohus on isikult välja mõistnud tema lapsele igakuise elatusraha; teiseks, isik hoidub selle kohustuse täitmisest kõrvale, kusjuures süüdistuses peab olema näidatud konkreetsed teod, kuidas isik hoidub kohustuse täitmisest kõrvale; ning kolmandaks, kõrvalehoidumine peab olema kuritahtlik. Isik ei vastuta elatise tasumata jätmise eest, kui see toimunud ettevaatamatusest, hooletuse või kergemeelsuse vormis. Juhul, kui ei ole tõendatud, et isiku tegevus või tegevusetus oli tahtlik, ei ole tõendatud ka kuritegu. KarS § 169 ettenähtud kuriteokoosseis saab olla realiseeritud üksnes siis, kui kõik kuriteokoosseisule kuuluvad elemendid on toime pandud tahtlikult. Analüüsides süüdistatava kohtuistungil antud ütlusi kogumis toimiku materjalidega, leiab kohus, et puudub alus lugeda, et elatise tasumata jätmine oli kuritahtlik. Vastupidi, süüdistatav soovib osa võtta oma poja ülalpidamisest ja püüdis seda teha oma sissetulekuid arvestades. Kohus nõustub, et süüdistatav käitus ja suhtus oma ülalpidamiskohustusse kergemeelselt, sest ta vähemalt peaks eeldama ja pidama võimalikuks, et tema madalate sissetulekute ja sellest tuleneva elatise tasumata jätmise tõttu tekib elatise võlgnevus, kuid lootis probleemi lahendamisele. Süüdistatava ütlused ei ole millegagi ümber lükatud. Süüdistatava konto väljavõttest on näha, et ta omas pidevat sissetulekut üksnes aastatel 2004 ja 2005 ja tuleb nõustuda, sissetulekud olid tõesti madalad. Enne seda tema arvele olid laekunud summad, mille kohta on kohtul alus eeldada, et tegemist võis olla rahapesuga. Kohus leiab, et nende kahtlase päritoluga rahasummadest elatise mittetasumist ei saa siiski isikule süüks panna. Toimikus puuduvad andmed, ei kohtutäituri kutsed olid isikule kätte toimetatud, et isikut oleks teavitatud kohtutäituri juurde ilmumise vajadusest. Samuti puuduvad toimikus andmed, et kohtutäitur oleks midagi ette võtnud, et tagada kohtuotsuse täitmist, peale kirjade väljasaatmist. Toimikust ei ole näha, et kohtutäitur oleks kohaldanud sundtoomist ( juhul, kui isik ei ilmunud vastuvõtule), kontrollinud isiku sissetulekuid maksuameti kaudu, arestinud isiku konto. Nende andmete põhjal leiab kohus, et kriminaalasja materjalidega ei ole tõendatud süüdistatava tahtlus KarS § 169 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises. Kuid arvestades tõendusmaterjalide puudulikkust, peab kohus vajalikuks saata kriminaalasja prokuratuurile, tagades võimalust kontrollida käesolevas määruses mainitud asjaolud. Pärast täiendavat kontrolli tuleks otsustada, kas süüdistatava tegu oli tahtlik. Kohus pöörab riikliku süüdistaja tähelepanu sellele, et kriminaalmenetluse eesmärgiks ei saa olla võlgnevuse väljamõistmine iseenesest. Karistuse eesmärk on mõjutada isikut, et ta hoiduks süütegude toimepanemisest. Veel kohus märgib, et kui isik ei oma töökohta ja pidevat sissetulekut, puudub mõistlik alus määrata talle KarS § 75 lg. 2 tulenev kohustus heastama kahju ( elatise võlgnevuse ulatuses) igakuiselt teatud summas. Selge, et alalise töökoha puudumise tõttu selle kohustuse täitmine pole võimalik. Kohus on arvamusel, et xxx esitatud süüdistuse põhjal ja kriminaalasjas oleval tõendusmaterjalile tuginedes ei saa teda süüdi tunnistada ega karistada. Kohus leiab, et kokkuleppemenetlusest tuleb keelduda ning tagastada kriminaalasi prokuratuurile. Juhindudes KrMS § 248 lg. 1 p. 2, kohus M Ä Ä R A S: Keelduda kokkuleppemenetlusest kriminaalasjas 1-06-2415
(05244002138)xxx süüdistuses KarS § 169 järgi. Tagastada kriminaalasi Viru Ringkonnaprokuratuurile. Määrus edasikaebamisele ei kuulu. Kohtunik Inna Kirsipuu