M Ä Ä R U S Tallinnas,25.aprillil 2006.a. 1-06-4818 Harju Maakohtu kohtunik T.Bogdanova, sekretäri A.Tomberg juuresolekul vangla esindaja A.Hallik ja prokuröri N.Duškina osavõtul vaadanud läbi avalikul kohtuistungil Tallinnas süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Ämari Vangla direktori esildise Raivo Kägu tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks tuvastas: Raivo Kägu kannab karistust Valga Maakohtu 27.10.1998.a. kohtuotsuse alusel, millega teda karistati KrK § 139 lg.2 p.2,3 järgi 2-aastase vangistusega. KrK § 40 lg.3 alusel liideti sellele karistusele eelmise kohtuotsusega mõiste tud kandmata karistus 8 aastat 6 kuud 9 päeva vangistust osaliselt ja lõplikuks karistuseks mõisteti 9 aastat 7 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 27.10.1998.a. ja lõpp 27.05.2008.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 17.03.2005.a. Raivo Kägu on karistuse kandmise ajal distsiplinaarnõ uete rikkumise eest karistatud ühel korral. Käesoleval ajal kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei oma. Kinnipeetav töötab Ämari Vanglas abitöölisena, käib kirikus, aitab raamatukogus. Elama ja tööle läheb kinnipeetav MTÜ Haapsalu Tööotsijate Ühingusse, aadressil XXXXXXXXX. Ämari Vangla direktor taotleb Raivo Kägu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldusametniku hinnangul võib uue kuriteo toimepanemise riski hinnata suhteliselt madalaks. Prokurör ei toeta taotlust. Ära kuulanud Raivo Kägu, vangla esindaja ning prokuröri arvamuse kohus leiab, et taotlus ei kuulu rahuldamisele. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid , süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus leiab, et Raivo Kägu ennetähtaegne vabastamine on sisuliselt enneaegne. R.Kägu on 8 korral karistatud kriminaalkorras nii isikuvastaste, kui ka korravastaste kuritegude toimepanemise eest. Viimane kord varavastase kuriteo eest. Viimati vabanes 11.10.1996.a. pärast karistuse kandmist ja juba 09.05.1997.a. vahistati seoses tapmise toimepanemisega. Hiljem kohus tuvastas , et 7-kuu jooksul oli toime pandud 11 vargust. Hetkel kannab Kägu karistust esimese astme isikuvastase kuriteo toimepanemise eest, milline oli oma olemuselt eriti raske. Nimetatud kuriteo on toime pandud ajal, mil Raivo Kägul oli nii elukoht kui ka lähedaste toetus, mis aga ei vä listanud süüdimõistetu poolt kuritegelikku käitumist. Vangistuse kandmise aja jooksul on teda 1 korral distsiplinaarkorras karistatud ( valmistas lusikast noa). Kohtul puudub veendumus ,et ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja kestel suudab käituda õiguskuulekalt. Olukorras, kus kohtul puudub süüdlase suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest ei ole võimalik süüdlast tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohus leidis, et just toimepandud kuriteo asjaolude tõttu ei saa süüdimõistetut nii pika aja eest enne karistusaja lõppu ( kanda jääb veel 2 aastat 1 kuu 2 päeva )vabastada vangistusest. Süüdimõistetu vabastamine vabadusekaotusliku karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega ei ole seadusega tagatud absoluutne õigus mille kohaldamist kohtu poolt oleks õigus nõuda üksnes KarS § 76 lg-tes 1 ja 2 nimetatud vastava karistusaja ära kandmise järel. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426,432,383,384 kohus määras: Jätta Ämari Vangla direktori taotlus Raivo Kägu tingimisi enne tähtaega vabastamiseks rahuldamata. Määrusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.