Obsah (10)

§ 239§ 248§ 189§ 175§ 179§ 43§ 45§ 180§ 408§ 423

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 18 mai 2006 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-06-5316 riik versus Jevgeni Matjuh

) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Kriminaalasjas: 1.1 Tunnistada Jevgeni Matjuhha süüdi karistusseadustiku (KarS) §-de 121 ja 263 p 1,4 järgi, kuid vabastada karistusest kohaldades KarS § 87 lg 1 p 2 sätestatud käitumiskontrolli tähtajaga 1 (üks) aasta. Tühistada Jevgeni Matjuhha suhtes kohaldatud elukohast lahkumise keeld. 1.2 tunnistada Marat Ivanov süüdi karistusseadustiku (KarS) § 263 p 1,4 järgi, kuid vabastada karistusest kohaldades KarS § 87 lg 1 p 2 sätestatud käitumiskontrolli tähtajaga 1 (üks) aasta. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes 2. Kahjude, kriminaalmenetluse kulude, kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus: 2.1.1 tsiviilhagi esitatud ei ole 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse: 2.2.1 Jevgeni Matjuhhalt määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 4221.45 ( neli tuhat kakssada kakskümmend üks kr ja 45

1. s)ja muu kriminaalmenetluse kulu 42 ( nelikümmend kaks ) krooni; 2.2.2 Marat Ivanovilt määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 2394.80 (kaks tuhat kolmsada üheksakümmend neli kr ja 80
2. s)ja muu kriminaalmenetluse kulu 42 ( nelikümmend ) krooni; 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsjate osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaatidele: Vello Sikutile 1035.45 ( üks tuhat kolmkümmend viis kr ja 45 s), Raul Tosmannile 1035.45 ( üks tuhat kolmkümmend viis kr ja 45 s ). Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises 3.1 Selgitada: käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.2 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaalmenetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 Ühispangas (sundraha puhul viitenumber 2800049874); 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistatavate ja prokuratuuri taotlus Prokuratuur ja süüdistatavad on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatavate ja süüdistatavate kaitsjate allkirjastatud kokkulepete kohaselt on: 1) Jevgeni Matjuhhale mõistetavaks karistuseks KarS § 121 ja 263 p 1,4 järgi vabastada karistusest kohaldades KarS§ 87 lg 1 p 2 sätestatud käitumiskontrolli tähtajaga 1 (üks) aasta. 2) Marat Ivanovile mõistetavaks karistuseks KarS § 263 p1,4 järgi vabastada karistusest kohaldades KarS§ 87 lg 1 p 2 sätestatud käitumiskontrolli tähtajaga 1 (üks) aasta.
2. Süüdistused, motiveeringud kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud 2.
3. Jevgeni Matjuhhale kja Marat Ivanovle esitatud süüdistused Jevgeni Matjuhhat on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema 04.10.2005 kella 23 ja 24 vahel Viljandis Raudtee 4 maja juures lõi isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus tahtlikult karel Härmi kaks korda näkku, põhjustades kannatanule tervisekahjustuse parema silmaümbruse hematoomi ja põrutuse näol. Jevgeni Matjuha tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 121 järgi. 2 Veel süüdistatakse teda selles, et ta 09.11.2005 kella 15.00 paiku ründas avaliku korra rikkumise eesmärgil Viljandis Ilmarise tänav 1 asuvas bussijaamas Kalev Põdrat, lüües teda kahel korral rusikaga näkku, põhjustades kannatanule huule põrutuse. Kella 15.30 paiku ründas ta koos Marat Ivanoviga avaliku korra rikkumise eesmärgil Viljandis Valuoja orus kalev Põdrat, lüües teda ühe korra rusikaga näkku, seejärel lõi kannatanut ka Marat Ivanov. Löömisega tekitati Kalev Põdrale hamba vigastus. Jevgeni Matjuhha tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 263 p 1,4 järgi Marat Ivanovi on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema 09.11.2005 kella 15.30 paiku ründas koos Jevgeni Matjuhhaga avaliku korra rikkumise eesmärgil Viljandis valuoja orus kalev Põdrat, lüües teda ühe korra rusikaga näkku, seejärel lõi kannatanut ka Jevgeni Matjuhha. Löömisega tekitai Kalev Põdrale hamba vigastus. Marat Ivanovi tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 263 p1,4 järgi . 2.1.
4. Kohtu seisukoht süüdistuse asjaoludes Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuse vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga. asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude 2.1.
5. Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud Vastavalt

§ 239lg-le 1 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest Kar

S näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustub süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid sellega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes

§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt

§ 248lg 1 p-le 2.

Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning Jevgeni Matjuhha tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 263 p 1,4 ja 121 järgi; Marat Ivanov tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 263 p 1,4 järgi; 2.1.

1. Tsiviilhagi otsustamine Tsiviilhagi esitatud ei ole.
2. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel KarS §-de 121 ja 263 p 1,4 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistusega või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid Jevgeni Matjuhha karistamise kokkuleppemenetluses. Jevgeni Matjuhha karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KarS § 263 p 1,4 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistusega või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid Marat Ivanov karistamise 3 kokkuleppemenetluses. Marat Ivanov karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
3. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud

§-s 175. Vastavalt

§ 189

lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis

§ 179lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.

o 4500 krooni. esimese astme kuriteo puhul 2,5 palga alammäära, s. o 7500 krooni.

§ 175lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt

§ 43

lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik

§ 45järgi.

Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri

1. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud Jevgeni Matjuhhale hüvitamisele kuuluvaks summaks 3186 krooni. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on
2. 45 krooni. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud Marat Ivanovile hüvitamisele kuuluvaks summaks 1359.35 krooni. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 1035.45 krooni. Kaitsjate esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning tulevad välja mõista süüdimõistetutelt riigieelarve tuludesse.

§ 175

lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu –84 krooni. Vastavalt

§ 180

lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt

§ 180

lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

§ 180

lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. 4 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb: 1) Jevgeni Matjuhhalt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 4731.05 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 42 krooni riigieelarve tuludesse; 2) Marat Ivanovilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 1885.05 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 42 krooni riigieelarve tuludesse; Kohus leiab, et süüdimõistetudele määratud sundraha 4500 krooni tuleb jätta riigi kanda, kuna kõikide menetlus kulude kandmine käib neile ilmselt üle jõu, sest nad ei oma töökohata ja õpivad. Vastavalt

§ 189

lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (

§-de 383 – 392). 5. Muud põhjendused

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 423

kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse

sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Helle Tamm Kohtunik 5